Sugudeta keel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
3. rida: | 3. rida: | ||
Mõistet "soovõrdne keel" ei tohi segi ajada [[sooneutraalse keel]]ega. Sootust keelest tingitud [[diskursus]] ei pruugi tingimata olla sooliselt neutraalne. Kuigi, sootud keeled välistavad mõned võimalused sooliste stereotüüpide tugevdamiseks, näiteks kasutades maskuliinseid [[pronoomen]]e, kui viidata inimestele nende ametikohtade järgi (kuigi mõnda keelt võib sootuks pidada, kaasa arvatud inglise keelt, on sellel eraldi distinktiivsed isas- ja emaspronoomenid). Grammatilises tähenduses on soolise päritolumärgi puudumine samuti distinktiivne soost endast. |
Mõistet "soovõrdne keel" ei tohi segi ajada [[sooneutraalse keel]]ega. Sootust keelest tingitud [[diskursus]] ei pruugi tingimata olla sooliselt neutraalne. Kuigi, sootud keeled välistavad mõned võimalused sooliste stereotüüpide tugevdamiseks, näiteks kasutades maskuliinseid [[pronoomen]]e, kui viidata inimestele nende ametikohtade järgi (kuigi mõnda keelt võib sootuks pidada, kaasa arvatud inglise keelt, on sellel eraldi distinktiivsed isas- ja emaspronoomenid). Grammatilises tähenduses on soolise päritolumärgi puudumine samuti distinktiivne soost endast. |
||
Sugu mittemärkivates keeltes on mitmesuguseid vahendeid sugupoolte tunnustamiseks, näiteks soo-spetsiifilised sõnad |
Sugu mittemärkivates keeltes on mitmesuguseid vahendeid sugupoolte tunnustamiseks, näiteks soo-spetsiifilised sõnad [''isa'', ''tütar'', jne, ja distinktiivsed pronomeenid, nagu ''tema'' (inglise ''he'') ja ''temake'' (inglise ''she'') mõnel juhul], samuti nii bioloogiliselt kui ka kultuuriliselt soolise eripäraga [[kontekst]]. |
||
== Sooliselt võrdsed keeled == |
== Sooliselt võrdsed keeled == |
Redaktsioon: 22. juuli 2018, kell 21:13
Soovõrdne keel on loomulik või konstrueeritud keel, millel ei ole grammatiliselt soo eristusi, st kategooriaid, mis nõuavad morfoloogilist kokkulepet nimisõnade ja nendega seotud asesõnade, omadussõnade, artiklite või tegusõnade vahel.
Mõistet "soovõrdne keel" ei tohi segi ajada sooneutraalse keelega. Sootust keelest tingitud diskursus ei pruugi tingimata olla sooliselt neutraalne. Kuigi, sootud keeled välistavad mõned võimalused sooliste stereotüüpide tugevdamiseks, näiteks kasutades maskuliinseid pronoomene, kui viidata inimestele nende ametikohtade järgi (kuigi mõnda keelt võib sootuks pidada, kaasa arvatud inglise keelt, on sellel eraldi distinktiivsed isas- ja emaspronoomenid). Grammatilises tähenduses on soolise päritolumärgi puudumine samuti distinktiivne soost endast.
Sugu mittemärkivates keeltes on mitmesuguseid vahendeid sugupoolte tunnustamiseks, näiteks soo-spetsiifilised sõnad [isa, tütar, jne, ja distinktiivsed pronomeenid, nagu tema (inglise he) ja temake (inglise she) mõnel juhul], samuti nii bioloogiliselt kui ka kultuuriliselt soolise eripäraga kontekst.
Sooliselt võrdsed keeled
- üksikud indoeuroopa keeled: armeenia keel, bengali keel, pärsia keel ja kesk-kurdi keel (sorani dialekt)
- kõik uurali keeled (nt ungari keel, soome keel ja eesti keel)
- kõik kaasaegsed turgi keeled (nt türgi keel)
- kõik austroneesia keeled (nt polüneesia keeled)
- vietnami keel
- hiina keel
- korea keel
- jaapani keel