Girolamo Frescobaldi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
PResümee puudub
9. rida: 9. rida:
| Amet = [[helilooja]], [[organist]]
| Amet = [[helilooja]], [[organist]]
}}
}}
'''Girolamo Frescobaldi''' ([[1583]] [[Ferrara]] – [[1. märts]] [[1643]] [[Rooma]]) oli [[itaallased|itaalia]] [[organist]] ning [[helilooja]].
'''Girolamo Frescobaldi''' ([[1583]] [[Ferrara]] – [[1. märts]] [[1643]] [[Rooma]]) oli [[itaallased|itaalia]] [[organist]] ja [[helilooja]].


==Elukäik==
==Elukäik==
Girolamo Frescobaldi sündis arvatavasti [[13. september|13. septembril]] 1583 Ferraras. Juba lapsena õppis ta Ferrara [[katedraal]]i organisti Luzzasco Luzzaschi juures. Frescobaldi ilmutas juba varakult erakordseid võimeid nii orelimängus kui ka laulmises.
Girolamo Frescobaldi sündis arvatavasti [[13. september|13. septembril]] 1583 Ferraras. Juba lapsena õppis ta Ferrara [[katedraal]]i organisti Luzzasco Luzzaschi juures. Frescobaldi ilmutas juba varakult erakordseid võimeid nii orelimängus kui ka laulmises.


Jaanuaris [[1607]] sai Frescobaldi organisti koha Santa Maria kirikus Roomas, kus töötas ainult mõned nädalad, misjärel läks reisima [[Flandria]]sse. [[1. november|1. novembril]] [[1608]]. aastal sai Frescobaldi organistiks [[Püha Peetruse katedraal]]is Roomas. Seal töötas ta 20 aastat.
Jaanuaris [[1607]] sai Frescobaldi organistikoha Santa Maria kirikus Roomas, kus töötas ainult mõne nädala, misjärel läks reisima [[Flandria]]sse. [[1. november|1. novembril]] [[1608]]. aastal sai Frescobaldi organistiks [[Püha Peetruse katedraal]]is Roomas. Seal töötas ta 20 aastat.

[[1628]]. aastast elas ta [[Firenze]]s, kus oli organistina [[Medici]]te teenistuses. Firenzes elas Frescobaldi viis aastat. Seejärel naasis ta Roomasse Püha Peetruse katedraali, kus töötas oma elu lõpuni. Girolamo Frescobaldi suri 1. märtsil 1643 Roomas.
[[1628]]. aastast elas ta [[Firenze]]s, kus oli organistina [[Medici]]te teenistuses. Firenzes elas Frescobaldi viis aastat. Seejärel naasis ta Roomasse Püha Peetruse katedraali, kus töötas oma elu lõpuni. Girolamo Frescobaldi suri 1. märtsil 1643 Roomas.


==Looming==
==Looming==
Girolamo Frescobaldi oli oma aja üks tuntumaid organiste – orelivirtuoos. Väidetavalt olevat tema orelimängu kuulanud Roomas ligi 30 000 inimest. Girolamo Frescobaldi mõjutas oma loominguga [[Johann Jacob Frobergerit]] ja hiljem [[Johann Sebastian Bach]]i. Johann Jacob Froberger oli Girolamo Frescobaldi õpilane. [[1637]]. aastal ta reisis [[Viin]]ist Roomasse, et Frescobaldiga kohtuda. Girolamo Frescobaldi oli esimene itaalia muusika ajaloos, kes hakkas kirjutama sooloteoseid orelile. Enne teda kasutati orelit Itaalias põhiliselt saatepillina.
Girolamo Frescobaldi oli oma aja üks tuntumaid organiste – orelivirtuoos. Väidetavalt olevat tema orelimängu kuulanud Roomas ligi 30 000 inimest. Girolamo Frescobaldi mõjutas oma loominguga [[Johann Jacob Frobergerit]] ja hiljem [[Johann Sebastian Bach]]i. Johann Jacob Froberger oli Girolamo Frescobaldi õpilane. [[1637]]. aastal ta reisis [[Viin]]ist Roomasse, et Frescobaldiga kohtuda. Girolamo Frescobaldi oli esimene itaalia muusika ajaloos, kes hakkas kirjutama sooloteoseid orelile. Enne teda kasutati orelit Itaalias põhiliselt saatepillina.


Girolamo Frescobaldi kirjutas [[madrigal]]e. Esimene madrigalide kogumik ilmus [[1608]]. aastal.
Girolamo Frescobaldi kirjutas [[madrigal]]e. Esimene madrigalikogumik ilmus [[1608]]. aastal.
See sisaldas [[tokaata]]sid, [[ritšerkaar]]e, [[fantaasia (heliteos)|fantaasia]]id, ''[[capriccio]]'' 'sid ja [[fuuga]]sid orelile ja ''cembalo'' 'le ([[klavessiin]]ile). Kõige tuntuim on tema kogumik "''Fiori Musicali''" ("Muusikalised lilled", [[1635]]). Kogumik sisaldab [[missa (muusika)|missa]]sid orelile.
See sisaldas [[tokaata]]sid, [[ritšerkaar]]e, [[fantaasia (heliteos)|fantaasia]]id, ''[[capriccio]]''<nowiki/>'sid ja [[fuuga]]sid orelile ja ''cembalo''<nowiki/>'le ([[klavessiin]]ile). Kõige tuntum on tema kogumik "Fiori Musicali" ("Muusikalised lilled", [[1635]]), mis sisaldab [[missa (muusika)|missa]]sid orelile.


==Välislink==
==Välislingid==
*[http://imslp.org/wiki/Category:Frescobaldi,_Girolamo / Werner Music Arcive]
*[http://imslp.org/wiki/Category:Frescobaldi,_Girolamo / Werner Music Arcive]
<small>Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali ''Great Composers 1300–1900. A Biographical and Critical Guide. The H.W.Wilson Company. New York.''</small>
<small>Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali ''Great Composers 1300–1900. A Biographical and Critical Guide. The H.W.Wilson Company. New York.''</small>

Redaktsioon: 18. juuli 2018, kell 12:00

Girolamo Frescobaldi
Girolamo Frescobaldi (1583–1643)
Girolamo Frescobaldi (1583–1643)
Sündinud 14. september 1583
Ferrara, Itaalia
Surnud 1. märts 1643
Rooma, Itaalia
Elukutse helilooja, organist

Girolamo Frescobaldi (1583 Ferrara1. märts 1643 Rooma) oli itaalia organist ja helilooja.

Elukäik

Girolamo Frescobaldi sündis arvatavasti 13. septembril 1583 Ferraras. Juba lapsena õppis ta Ferrara katedraali organisti Luzzasco Luzzaschi juures. Frescobaldi ilmutas juba varakult erakordseid võimeid nii orelimängus kui ka laulmises.

Jaanuaris 1607 sai Frescobaldi organistikoha Santa Maria kirikus Roomas, kus töötas ainult mõne nädala, misjärel läks reisima Flandriasse. 1. novembril 1608. aastal sai Frescobaldi organistiks Püha Peetruse katedraalis Roomas. Seal töötas ta 20 aastat.

1628. aastast elas ta Firenzes, kus oli organistina Medicite teenistuses. Firenzes elas Frescobaldi viis aastat. Seejärel naasis ta Roomasse Püha Peetruse katedraali, kus töötas oma elu lõpuni. Girolamo Frescobaldi suri 1. märtsil 1643 Roomas.

Looming

Girolamo Frescobaldi oli oma aja üks tuntumaid organiste – orelivirtuoos. Väidetavalt olevat tema orelimängu kuulanud Roomas ligi 30 000 inimest. Girolamo Frescobaldi mõjutas oma loominguga Johann Jacob Frobergerit ja hiljem Johann Sebastian Bachi. Johann Jacob Froberger oli Girolamo Frescobaldi õpilane. 1637. aastal ta reisis Viinist Roomasse, et Frescobaldiga kohtuda. Girolamo Frescobaldi oli esimene itaalia muusika ajaloos, kes hakkas kirjutama sooloteoseid orelile. Enne teda kasutati orelit Itaalias põhiliselt saatepillina.

Girolamo Frescobaldi kirjutas madrigale. Esimene madrigalikogumik ilmus 1608. aastal. See sisaldas tokaatasid, ritšerkaare, fantaasiaid, capriccio'sid ja fuugasid orelile ja cembalo'le (klavessiinile). Kõige tuntum on tema kogumik "Fiori Musicali" ("Muusikalised lilled", 1635), mis sisaldab missasid orelile.

Välislingid

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali Great Composers 1300–1900. A Biographical and Critical Guide. The H.W.Wilson Company. New York.