Puhja kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Puhja kirik XV sajandist.jpg|thumb|[[Puhja Püha Dionysiuse kirik]]]] |
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Puhja kirik XV sajandist.jpg|thumb|[[Puhja Püha Dionysiuse kirik]]]] |
||
}} |
}} |
||
'''Puhja kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Kirchspiel Kawelecht'') on ajalooline [[kihelkond]] [[Tartumaa]] lääneosas ja [[Tartu kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us. |
'''Puhja kihelkond''' (lühend '''Puh'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Kawelecht'') on ajalooline [[kihelkond]] [[Tartumaa]] lääneosas ja [[Tartu kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us. |
||
[[File:Atlas von Liefland 6.tif|400px|pisi|right|[[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]. [[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] |
[[File:Atlas von Liefland 6.tif|400px|pisi|right|[[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]. [[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Redaktsioon: 17. juuli 2018, kell 12:27
| Puhja kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
Saksa keeles Kirchspiel Kawelecht | |
|
| |
| Kihelkonnakirik: Puhja Püha Dionysiuse kirik | |
 |
Puhja kihelkond (lühend Puh; saksa keeles Kirchspiel Kawelecht) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Ajalugu
Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel.[1] Ajalooürikutes on kihelkonda mainitud 1397. aastal.[2]
17. sajandi alguses oli Puhja küllaltki eraldatud. Viljandi ja Tartu poolsetes külgedes takistasid läbipääsu Sangla ja Ulila soo, põhja suunas Laeva soo. Kaugemale pääses lõunasse Rõngu suunas minnes, põhiliselt sõideti mööda jõge. 17. sajandi teisel poolel asus tänu heale maale kihelkonda elama palju uusi inimesi. Siis asutati ka esimene kool.[2]
19. sajandi keskpaiku siirdus Puhja kihelkonna talupoegadest 24,4% õigeusku.[3]
Aastatel 1922 kuni 1939 hõlmas kihelkond Kavilda, Konguta ning Ulila valla. Varem olid kihelkonnas olnud eraldi veel Väike-Konguta vald ja Väike-Ulila vald.
Puhja kihelkonna mõisad
Kihelkonnas paiknes kaheksa mõisat - üks kirikumõis, kolm rüütlimõisast peamõisat koos ühe kõrvalmõisaga, kaks riigimõisat ning üks 20. sajandi alguseks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks veel üks karjamõis.[1]
- Kavilda ehk Vana-Kavilda (Kawelecht ehk Alt-Kawelecht) riigimõis
- Pala ehk Palumõisa (Pallamois) Väike-Konguta kõrvalmõis
- Puhja (Pastorat Kawelecht, varem Pohja) kirikumõis
- Suure-Konguta (Schloß Kongota, ka Groß-Kongota) rüütlimõis
- Suure-Ulila, ka Ulila (Ullila) rüütlimõis
- Teedla (Thetlia) rüütlimõis
- Uue-Kavilda (Neu-Kawelecht) riigimõis
- Väike-Konguta (Klein-Kongota) rüütlimõis
- Väike-Ulila (Uhlfeld) riigimõis
Puhja kihelkonna vallad
Kihelkonna alad tänapäeval
Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladele. Kihelkonna põhjaosa koos kihelkonnakeskusega moodustab endise Puhja valla. Lõunaosa Suure- ja Väike-Konguta mõisate ümbruses kuulub Elva valda.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Puhja kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. august 2012)
- ↑ 2,0 2,1 Ajalugu Puhja vald (vaadatud 2. august 2012)
- ↑ 8. Tartu - Puhja - Rannu - Võrtsjärv Tartu turismiinfo (vaadatud 2. august 2012)
Välislingid
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 386.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 265–267.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend)
Kirik: Puhja Püha Dionysiuse kirik
Mõisad: Puhja kirikumõis | Kavilda mõis | Pala mõis | Suure-Konguta mõis | Suure-Ulila mõis | Teedla mõis | Uue-Kavilda mõis | Väike-Konguta mõis | Väike-Ulila mõis