Vladimir: erinevus redaktsioonide vahel

Vladimir
vene	Владимир
Pindala	308 km²
Elanikke	352 347 (1.01.2021)
Koordinaadid	56° 8′ N, 40° 24′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 17. juuli 2018, kell 10:25

See artikkel on linnast; teiste tähenduste kohta vaata Vladimir (täpsustus).

Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus. Asub Kljazma jõe ääres, Moskvast 200 km idas. Vladimir oli keskaegse Moskoovia pealinn (enne Moskvat).

Ajalugu

Linna asutamisaastaks loetakse 1108, kui Vladimirit mainitakse esmakordselt kroonikas. Vladimiri nime seostatakse Kiievi suurvürsti Vladimir Monomahhiga.

1137. aastal asus soome-ugri rahvaste asualalale Rostovi-Suzdali vürstiriiki Vladimir Monomahhi noorem poeg, Juri Dolgoruki. J. Dolgoruki poja Andrei Bogoljubski valitsemisajal sai linnast sai Vladimiri-Suzdali vürstiriigi pealinn. Andrei Bogoljubski keskendus eelkõige oma uue pealinna Vladimiri arengule, mille ta laskis esinduslikult välja ehitada (Uspenski katedraal ning teisi kirikuid ja kloostreid). Linna laiendati tunduvalt ning ümber linna rajati kindlustused. Kiievi-Vene keskus Kiiev muutus aja jooksul tähtsusetuks, eriti pärast Andrei venna Mstislav Jurjevitši rüüsteretke sinna aastal 1169 Andrei käsul. Mstislavi juhitud väed vallutasid linna ning linn põletati maha, kuid Andrei pöördus tagasi kirdesse. See tegi lõpu Kiievi vürstide valitsemisele. Andrei andis Kiievi osastiseks oma vennale Gleb Jurjevitšile, ise aga võttis Vladimiris endale suurvürsti tiitli. Ta viis Võšgorodist ära Võšgorodi Jumalaema ikooni, mis seejärel sai tuntuks kui Vladimiri Jumalaema. Vladimiri lähedale ehitati kindlustatud Bogoljubovo loss, mis oli Andrei lemmikresidents. Oma lisanime "Bogoljubski" ongi ta selle koha järgi saanud. Andrei Bogoljubski valitsemise ajal omandas Vladimiri-Suzdali vürstkond märkimisväärse võimu ning oli Vene vürstiriikide seas tugevaim. Vladimiri tähtsuse tõstmiseks taotles Andrei 1160 sinna uue metropoliidi residentsi loomist, mis oleks tähendanud Vene Õigeusu Kiriku jaotamist kaheks metropooliaks. Konstantinoopoli patriarh aga keeldus sellest. Vastuseks keeldus Andrei Bogoljubski Kiievis vabaks jäänud kohale uue Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi ametisse nimetamisest.

1238 vallutasid linna mongolite hordid Batu khaani juhtimisel. Pärast mongoli ikkest vabanemist ei saavutanud ta oma endist tähtsust ning jäi Moskva ja Novgorodi varju. Aastal 1299 sai linnast õigeusu kiriku Venemaa metropoliitide residents.

Vaatamisväärsused

Tänapäeval kuulub Vladimir "kuldse ringi" linnade hulka. Uspenski (Jumalaema Uinumise) katedraal, Dmitri katedraal ja Kuldne värav kuuluvad UNESCO kultuuripärandi nimekirja.

Majandus

Linna peamised tööstusharud on masinaehitus ja keemiatööstus.

Haldusjaotus

Linn jaguneb 3 linnarajooniks: Lenini, Oktoobri- ja Frunze rajoon. 2006. aasta algusest liideti linnaga linnalähedased alevid Kommunar, Orgtrud, Energetik, Jurjevets ja Mostostroi. Lisaks neile kuulub linna haldusalasse üle 10 küla ja aleviku. Koos nendega oli 1. jaanuaril 2007 elanike arv 339 900.

Välislingid

Vladimiri portaal

↑ https://www.citypopulation.de/en/russia/cities/central/, vaadatud 27.09.2022.

[1] ttps://www.citypopulation.de/en/russia/cities/central/, vaadatud 27.09.2022.

[1]

@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 Linna asutamisaastaks loetakse [[1108]], kui Vladimirit mainitakse esmakordselt kroonikas. Vladimiri nime seostatakse [[Kiievi suurvürst]]i [[Vladimir Monomahh]]iga.
 [[File:Князь Андрей Боголюбский.jpg|pisi|left|[[Andrei Bogoljubski]]. [[Viktor Vasentsov]]i joonis]]
-[[1137]]. aastal asus [[soome-ugri]] rahvaste asualalale [[Rostovi-Suzdali vürstiriik]]i Vladimir Monomahhi noorem poeg, [[Juri Dolgoruki]]. J. Dolgoruki poja [[Andrei Bogoljubski]] valitsemisajal sai linnast sai [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] pealinn. Andrei Bogoljubski keskendus eelkõige oma uue pealinna Vladimiri arengule, mille ta laskis esinduslikult välja ehitada ([[Uspenski katedraal (Vladimir)|Uspenski katedraal]] ning teisi [[kirik (pühakoda)|kirik]]uid ja [[klooster|kloostreid]]). Linna laiendati tunduvalt ning ümber linna rajati kindlustused. [[Kiievi-Vene]] keskus [[Kiiev]] muutus aja jooksul tähtsusetuks, eriti pärast Andrei venna [[Mstislav Jurjevitš]]i rüüsteretke sinna aastal [[1169]] Andrei käsul. Mstislavi juhitud väed vallutasid linna ning linn põletati maha, kuid Andrei pöördus tagasi kirdesse. See tegi lõpu Kiievi vürstide valitsemisele. Andrei andis Kiievi [[osastis]]eks oma vennale [[Gleb Jurjevitš]]ile, ise aga võttis Vladimiris endale suurvürsti tiitli. Ta viis Võšgorodist ära [[Võšgorodi Jumalaema]] ikooni, mis seejärel sai tuntuks kui Vladimiri Jumalaema. Vladimiri lähedale ehitati kindlustatud [[Bogoljubovo]] loss, mis oli Andrei lemmikresidents. Oma lisanime "Bogoljubski" ongi ta selle koha järgi saanud. Andrei Bogoljubski valitsemise ajal omandas [[Vladimiri-Suzdali vürstkond]] märkimisväärse võimu ning oli Vene vürstiriikide seas tugevaim. Vladimiri tähtsuse tõstmiseks taotles Andrei [[1160]] sinna uue [[metropoliit|metropoliidi]] residentsi loomist, mis oleks tähendanud [[Vene Õigeusu Kirik]]u jaotamist kaheks [[metropoolia]]ks. [[Konstantinoopoli patriarh]] aga keeldus sellest. Vastuseks keeldus Andrei Bogoljubski Kiievis vabaks jäänud kohale uue [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi]] ametisse nimetamisest.
+[[1137]]. aastal asus [[soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvaste]] asualalale [[Rostovi-Suzdali vürstiriik]]i Vladimir Monomahhi noorem poeg, [[Juri Dolgoruki]]. J. Dolgoruki poja [[Andrei Bogoljubski]] valitsemisajal sai linnast sai [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] pealinn. Andrei Bogoljubski keskendus eelkõige oma uue pealinna Vladimiri arengule, mille ta laskis esinduslikult välja ehitada ([[Uspenski katedraal (Vladimir)|Uspenski katedraal]] ning teisi [[kirik (pühakoda)|kirik]]uid ja [[klooster|kloostreid]]). Linna laiendati tunduvalt ning ümber linna rajati kindlustused. [[Kiievi-Vene]] keskus [[Kiiev]] muutus aja jooksul tähtsusetuks, eriti pärast Andrei venna [[Mstislav Jurjevitš]]i rüüsteretke sinna aastal [[1169]] Andrei käsul. Mstislavi juhitud väed vallutasid linna ning linn põletati maha, kuid Andrei pöördus tagasi kirdesse. See tegi lõpu Kiievi vürstide valitsemisele. Andrei andis Kiievi [[osastis]]eks oma vennale [[Gleb Jurjevitš]]ile, ise aga võttis Vladimiris endale suurvürsti tiitli. Ta viis Võšgorodist ära [[Võšgorodi Jumalaema]] ikooni, mis seejärel sai tuntuks kui Vladimiri Jumalaema. Vladimiri lähedale ehitati kindlustatud [[Bogoljubovo]] loss, mis oli Andrei lemmikresidents. Oma lisanime "Bogoljubski" ongi ta selle koha järgi saanud. Andrei Bogoljubski valitsemise ajal omandas [[Vladimiri-Suzdali vürstkond]] märkimisväärse võimu ning oli Vene vürstiriikide seas tugevaim. Vladimiri tähtsuse tõstmiseks taotles Andrei [[1160]] sinna uue [[metropoliit|metropoliidi]] residentsi loomist, mis oleks tähendanud [[Vene Õigeusu Kirik]]u jaotamist kaheks [[metropoolia]]ks. [[Konstantinoopoli patriarh]] aga keeldus sellest. Vastuseks keeldus Andrei Bogoljubski Kiievis vabaks jäänud kohale uue [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi]] ametisse nimetamisest.
 [[File:Uspeniya presvyatoi bogoroditsi.jpg|pisi|[[Uspenski katedraal (Vladimir)|Uspenski katedraal]]]]
 [[1238]] vallutasid linna mongolite hordid [[Batu khaan]]i juhtimisel. Pärast mongoli ikkest vabanemist ei saavutanud ta oma endist tähtsust ning jäi [[Moskva]] ja [[Novgorod]]i varju. Aastal [[1299]] sai linnast õigeusu kiriku Venemaa [[metropoliit]]ide residents.