Praktiline transkriptsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 31. jaanuar 2007, kell 00:39

Praktiline transkriptsioon ehk transkriptsioon on ühe keele tekstide (eriti nimede ja muude sõnade) kirjapanek teises keeles vastavalt hääldusele. Transkriptsiooniks nimetatakse nii transkriptsioonisüsteemi, transkriptsiooniprotsessi ehk transkribeerimist kui ka transkribeerimise tulemust.

Praktilise transkriptsiooni eesmärgiks on anda ka ettevalmistamata lugejale võimalus lugemisel tajuda kõlapilti lähedasena lähtekeele kõlapildile.

Praktilise transkriptsiooni puhul antakse ühe keele grafeemid või grafeemiühendid kindlate reeglite järgi edasi teise keele grafeemide või grafeemiühendite abil, kusjuures erinevalt transliteratsioonireeglitest võtavad transkriptsioonireeglid arvesse hääldust sihtkeeles konkreetsetel juhtudel. Kui transkriptsioon ei lähtu kirjast (näiteks kui lähtekeelel puudub kirjakeel), siis on selle aluseks kas foneemid või foneetilised variandid.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Praktiline transkriptsioon''' ehk '''transkriptsioon''' on ühe [[keel (keeleteadus)|keel]]e [[tekst]]ide (eriti [[nimi|nimede]] ja muude [[sõna]]de kirjapanek teises keeles vastavalt [[hääldus]]ele. Transkriptsiooniks nimetatakse nii transkriptsioonisüsteemi, transkriptsiooniprotsessi  ehk '''transkribeerimist''' kui ka transkribeerimise tulemust.
+'''Praktiline transkriptsioon''' ehk '''transkriptsioon''' on ühe [[keel (keeleteadus)|keel]]e [[tekst]]ide (eriti [[nimi|nimede]] ja muude [[sõna]]de) kirjapanek teises keeles vastavalt [[hääldus]]ele. Transkriptsiooniks nimetatakse nii transkriptsioonisüsteemi, transkriptsiooniprotsessi  ehk '''transkribeerimist''' kui ka transkribeerimise tulemust.
-Ka ettevalmistamata lugeja puhul on  lugemisel  kõlapilt lähedane [[lähtekeel]]e kõlapildile.
+Praktilise transkriptsiooni eesmärgiks on anda ka ettevalmistamata lugejale võimalus lugemisel tajuda kõlapilti lähedasena [[lähtekeel]]e kõlapildile.
-Praktilise transkriptsiooni süsteemi puhul antakse ühe keele [[grafeem]]id või grafeemiühendid kindlate reeglite järgi edasi teise keele grafeemide või grafeemiühendite abil, kusjuures erinevalt [[transliteratsioon]]ireeglitest võtavad transkriptsioonireeglid arvesse hääldust [[sihtkeel]]es konkreetsetel juhtudel. Kui transkriptsioon ei lähtu kirjast (näiteks kui [[lähtekeel]]el puudub [[kirjakeel]]), siis on selle aluseks kas [[foneem]]id või [[foneetiline variant|foneetilistest variantidest]].
+Praktilise transkriptsiooni puhul antakse ühe keele [[grafeem]]id või grafeemiühendid kindlate reeglite järgi edasi teise keele [[grafeem]]ide või grafeemiühendite abil, kusjuures erinevalt [[transliteratsioon]]ireeglitest võtavad transkriptsioonireeglid arvesse hääldust [[sihtkeel]]es konkreetsetel juhtudel. Kui transkriptsioon ei lähtu [[kiri (keeleteadus)|kirjast]] (näiteks kui [[lähtekeel]]el puudub [[kirjakeel]]), siis on selle aluseks kas [[foneem]]id või [[foneetiline variant|foneetilised variandid]].
 {{täienda}}