Elektrisignaal: erinevus redaktsioonide vahel
+ materjal artiklist "Elektrilised signaalid" |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Elektrisignaal''' on ajas muutuv elektriline [[suurus]] (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab [[informatsioon]]i, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse [[elektrijuht]]ide kaudu või [[elektromagnetlaine]]te vahendusel. |
'''Elektrisignaal''' on ajas muutuv elektriline [[suurus]] (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab [[informatsioon]]i, vaadeldaval juhul [[andmed|andmeid]], mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse [[elektrijuht]]ide kaudu või [[elektromagnetlaine]]te vahendusel. |
||
Elektrisignaali peamised liigid on [[analoogsignaal]], [[diskreetsignaal]] ja [[digitaalsignaal]]. |
Elektrisignaali peamised liigid on [[analoogsignaal]], [[diskreetsignaal]] ja [[digitaalsignaal]]. |
||
Analoogsignaali pinge muutub katkematult, pidevalt. Analoogsignaaliks on näiteks helisagedussignaal mikrofoni väljundis, mispuhul signaali pinge on igal hetkel võrdeline, s.o analoogne (samaväärne, vastav) seda muutumist põhjustava helirõhu muutumisega. Enamiku ümbritseva maailma sündmuste muutumine on pidev. |
Analoogsignaali pinge muutub katkematult, pidevalt. Analoogsignaaliks on näiteks helisagedussignaal mikrofoni väljundis, mispuhul signaali pinge on igal hetkel võrdeline, s.o analoogne (samaväärne, vastav) seda muutumist põhjustava helirõhu muutumisega. Enamiku ümbritseva maailma sündmuste muutumine on pidev. |
||
Analoogsignaaliks võib olla aeglaselt muutuv [[alalispinge]], näiteks [[temperatuuriandur]]i väljundis. [[Vahelduvpinge]] korral on signaali informatiivseks parameetriks vahelduvpinge [[amplituud]], [[sagedus]] või [[faas]] (vt [[Modulatsioon (ülekandetehnika)|Modulatsioon]]). |
|||
Diskreetsignaal saab muutuda üksnes kindlate astmete kaupa, nii et signaalipingel on lõplik arv järjestikuseid väärtusi. Kui need väärtused väljendatakse [[kahendsüsteem|kahendkoodis]], saadakse digitaalsignaal. |
Diskreetsignaal saab muutuda üksnes kindlate astmete kaupa, nii et signaalipingel on lõplik arv järjestikuseid väärtusi. Kui need väärtused väljendatakse [[kahendsüsteem|kahendkoodis]], saadakse digitaalsignaal. |
||
Aeglaselt muutuvate signaalide korral nimetatakse neid [[alalisvoolusignaal]]ideks. Tüüpiliseks alalisvoolusignaali näiteks võiks olla [[Termopaartajur|termopaar]]i väljundpinge muutumine ajas mõõdetava keskkonna temperatuuri muutudes ajas (näiteks küpsetusahjus). |
|||
Kiiresti muutuva signaali näiteks võiks olla [[heli]]le vastav signaal [[mikrofon]]ist, mille eripäraks on lisaks veel [[Kahepolaarne|kahepolaarsus]]. |
|||
[[Vahelduvvool|Vahelduvvoolu]] või [[vahelduvpinge]] kasutamisel [[Kandesignaal|kandevsignaal]]ina võib [[signaal]]i [[Informatiivne parameeter|informatiivseks parameetriks]] olla ükskõik milline [[Vahelduvsignaali parameetrid|vahelduvsignaali parameeter]]. Näiteks võib rõhuandur genereerida vahelduvsignaali, mille [[sagedus]] sõltub rõhus (vt ka [[modulatsioon]]i). |
|||
Raadiosides ja raadiotehnikas üldse on kasutusel [[raadiosagedus]]likud vahelduvsignaalid. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 20. rida: | 14. rida: | ||
*[[Diskreetsignaal]] |
*[[Diskreetsignaal]] |
||
*[[Digitaalsignaal]] |
*[[Digitaalsignaal]] |
||
*[[Raadiosignaal]] |
|||
*[[Signaalitöötlus]] |
*[[Signaalitöötlus]] |
||
Viimane redaktsioon: 16. juuli 2018, kell 11:21
Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse elektrijuhtide kaudu või elektromagnetlainete vahendusel.
Elektrisignaali peamised liigid on analoogsignaal, diskreetsignaal ja digitaalsignaal.
Analoogsignaali pinge muutub katkematult, pidevalt. Analoogsignaaliks on näiteks helisagedussignaal mikrofoni väljundis, mispuhul signaali pinge on igal hetkel võrdeline, s.o analoogne (samaväärne, vastav) seda muutumist põhjustava helirõhu muutumisega. Enamiku ümbritseva maailma sündmuste muutumine on pidev.
Analoogsignaaliks võib olla aeglaselt muutuv alalispinge, näiteks temperatuurianduri väljundis. Vahelduvpinge korral on signaali informatiivseks parameetriks vahelduvpinge amplituud, sagedus või faas (vt Modulatsioon).
Diskreetsignaal saab muutuda üksnes kindlate astmete kaupa, nii et signaalipingel on lõplik arv järjestikuseid väärtusi. Kui need väärtused väljendatakse kahendkoodis, saadakse digitaalsignaal.