Esiaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Esiaeg''' (inglise keeles ''prehistory'') ehk '''muinasaeg''' ehk '''ürgaeg''' ehk '''esiajalooline aeg''' ehk '''eelajalooline aeg''' on inimühiskonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutamisest umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirjakeelte leiutamise ja rakendamiseni. |
'''Esiaeg''' (inglise keeles ''prehistory'') ehk '''muinasaeg''' ehk '''ürgaeg''' ehk '''esiajalooline aeg''' ehk '''eelajalooline aeg''' on inimühiskonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutamisest umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirjakeelte leiutamise ja rakendamiseni. |
||
Erinevates piirkondades lõppes esiaeg erineval ajal. Näiteks |
|||
* [[Mesopotaamia]]s ja [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es lõppes esiaeg juba [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. |
* [[Mesopotaamia]]s ja [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es lõppes esiaeg juba [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. |
||
* [[Euroopa]] eri piirkondades langes esiaja lõpp pikka ajavahemikku alates [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandest eKr]] mõnes Lõuna-Euroopa regioonis kuni [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] alguseni pKr Kirde-Euroopas. |
* [[Euroopa]] eri piirkondades langes esiaja lõpp pikka ajavahemikku alates [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandest eKr]] mõnes Lõuna-Euroopa regioonis kuni [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] alguseni pKr Kirde-Euroopas. |
||
Redaktsioon: 15. juuli 2018, kell 10:03
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Esiaeg (inglise keeles prehistory) ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutamisest umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirjakeelte leiutamise ja rakendamiseni.
Erinevates piirkondades lõppes esiaeg erineval ajal. Näiteks
- Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes esiaeg juba 4. aastatuhandel eKr.
- Euroopa eri piirkondades langes esiaja lõpp pikka ajavahemikku alates 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis kuni 2. aastatuhande alguseni pKr Kirde-Euroopas.
Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks:
- Egiptuses ja Hiinas lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena.
- Ameerikas, Aafrikas, Austraalias, ja Okeaanias sattusid esiajas elanud rahvad ajaloolisesse aega jõudnud ühiskonna mõjuvälja.
Eesti esiaja lõpuks peetakse üldiselt 13. sajandi algust, kui Eesti alad aastail 1208 – 1227 toimunud ristisõja käigus vallutati.
Esiaja periodiseerimine
Inimühiskonna kõige kaugemat minevikku nimetatakse ka ürgajaks.
Esiaja periodiseerimisel on üldiselt aluseks põhiline materjal, millest valmistati tööriistu ja relvi. Esiaja perioodid on vastavalt:
Mõnes piirkonnas oli kiviaja ja pronksiaja vahel eneoliitikum ehk vase-kiviaeg.
Eri piirkondades võisid esiaja teatud perioodid olla erineval ajal või ka puududa. Näiteks Põhja-Euroopas lõppes kiviaeg umbes 1500 eKr, pronksiaeg kestis umbes 500. aastani eKr ning rauaaeg umbes 1000.–1200. aastani pKr.
Esiaja uurimine
Esiaega on võimalik uurida eelkõige aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Esiajaloo kohta võivad andmeid lisada ka füüsiline antropoloogia ja keeleteadus.