Elektronlamp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Elektronkiiretoru ei ole elektronlamp, vt Elektrovaakumseadis
 
1. rida: 1. rida:
'''Elektronlamp''' on [[elektrovaakumseadis]], milles loodud kõrg[[vaakum]]is tüüritakse vabade [[elektron]]ide voo intensiivsust [[elektrood]]idevaheliste [[elektriväli|elektriväljadega]]. Lambi klaas-, metall- või keraamikakestas paiknevad elektroodid: kuum[[katood]] (termo[[Elektroniemissioon|emissioon]]il põhinev elektronide allikas), [[anood]] (elektronide kogur) ja nende vahel enamikus lampides üks või mitu [[võre]]t elektronivoo tüürimiseks.
'''Elektronlamp''' on [[elektrovaakumseadis]], milles loodud kõrg[[vaakum]]is tüüritakse vabade [[elektron]]ide voo intensiivsust [[elektrood]]idevaheliste [[elektriväli|elektriväljadega]]. Lambi klaas-, metall- või keraamikakestas paiknevad [[elektrood]]id: kuum[[katood]] ([[termoemissioon |termoelektrilisel emissioonil]] põhinev elektronide allikas), [[anood]] (elektronide kogur) ja nende vahel enamikus lampides üks või mitu [[võre]]t (võretaolist elektroodi) elektronivoo tüürimiseks.


Elektronlampide tähtsamad liigid elektroodide arvu järgi:
Elektronlampide tähtsamad liigid elektroodide arvu järgi:
6. rida: 6. rida:
*[[kenotron]] ‒ [[diood]] suurema [[võimsus]]e jaoks;
*[[kenotron]] ‒ [[diood]] suurema [[võimsus]]e jaoks;
*[[triood]] ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);
*[[triood]] ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);
*[[pentood]] ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).
*[[pentood]] ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).
*[[elektronkiiretoru]] ‒ nähtava signaali jaoks);


Elektronlampdioodi leiutas 1904. aastal inglane J. A. Fleming, esimesed trioodid valmistati 1906. aastal USA-s L. De Forresti juhtimisel.
Elektronlampdioodi leiutas 1904. aastal inglane [[:en:John Ambrose Fleming |J. A. Fleming]], esimesed trioodid valmistati 1906. aastal USA-s [[:en:Lee de Forest| Lee De Forresti]] juhtimisel.


Elektronlambid kui aktiivsed [[elektroonikakomponent|elektroonikakomponendid]] võimaldavad luua [[elektroonikalülitus]]i [[elektrisignaal]]ide genereerimiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Elektronlampidel rajaneb [[raadiotehnika]] ja elekter[[side]] areng 20. sajandi esimesel poolel.
Elektronlambid kui aktiivsed [[elektroonikakomponent|elektroonikakomponendid]] võimaldavad luua [[elektroonikalülitus]]i [[elektrisignaal]]ide genereerimiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Elektronlampidel rajaneb [[raadiotehnika]] ja elekter[[side]] areng 20. sajandi esimesel poolel.

Viimane redaktsioon: 11. juuli 2018, kell 09:58

Elektronlamp on elektrovaakumseadis, milles loodud kõrgvaakumis tüüritakse vabade elektronide voo intensiivsust elektroodidevaheliste elektriväljadega. Lambi klaas-, metall- või keraamikakestas paiknevad elektroodid: kuumkatood (termoelektrilisel emissioonil põhinev elektronide allikas), anood (elektronide kogur) ja nende vahel enamikus lampides üks või mitu võret (võretaolist elektroodi) elektronivoo tüürimiseks.

Elektronlampide tähtsamad liigid elektroodide arvu järgi:

Valik elektronlampe
  • diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);
  • kenotrondiood suurema võimsuse jaoks;
  • triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);
  • pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).

Elektronlampdioodi leiutas 1904. aastal inglane J. A. Fleming, esimesed trioodid valmistati 1906. aastal USA-s Lee De Forresti juhtimisel.

Elektronlambid kui aktiivsed elektroonikakomponendid võimaldavad luua elektroonikalülitusi elektrisignaalide genereerimiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Elektronlampidel rajaneb raadiotehnika ja elekterside areng 20. sajandi esimesel poolel.