Elektronlamp: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Elektronkiiretoru ei ole elektronlamp, vt Elektrovaakumseadis |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Elektronlamp''' on [[elektrovaakumseadis]], milles loodud kõrg[[vaakum]]is tüüritakse vabade [[elektron]]ide voo intensiivsust [[elektrood]]idevaheliste [[elektriväli|elektriväljadega]]. Lambi klaas-, metall- või keraamikakestas paiknevad |
'''Elektronlamp''' on [[elektrovaakumseadis]], milles loodud kõrg[[vaakum]]is tüüritakse vabade [[elektron]]ide voo intensiivsust [[elektrood]]idevaheliste [[elektriväli|elektriväljadega]]. Lambi klaas-, metall- või keraamikakestas paiknevad [[elektrood]]id: kuum[[katood]] ([[termoemissioon |termoelektrilisel emissioonil]] põhinev elektronide allikas), [[anood]] (elektronide kogur) ja nende vahel enamikus lampides üks või mitu [[võre]]t (võretaolist elektroodi) elektronivoo tüürimiseks. |
||
Elektronlampide tähtsamad liigid elektroodide arvu järgi: |
Elektronlampide tähtsamad liigid elektroodide arvu järgi: |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
*[[kenotron]] ‒ [[diood]] suurema [[võimsus]]e jaoks; |
*[[kenotron]] ‒ [[diood]] suurema [[võimsus]]e jaoks; |
||
*[[triood]] ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); |
*[[triood]] ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); |
||
*[[pentood]] ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, |
*[[pentood]] ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). |
||
*[[elektronkiiretoru]] ‒ nähtava signaali jaoks); |
|||
Elektronlampdioodi leiutas 1904. aastal inglane J. A. Fleming, esimesed trioodid valmistati 1906. aastal USA-s |
Elektronlampdioodi leiutas 1904. aastal inglane [[:en:John Ambrose Fleming |J. A. Fleming]], esimesed trioodid valmistati 1906. aastal USA-s [[:en:Lee de Forest| Lee De Forresti]] juhtimisel. |
||
Elektronlambid kui aktiivsed [[elektroonikakomponent|elektroonikakomponendid]] võimaldavad luua [[elektroonikalülitus]]i [[elektrisignaal]]ide genereerimiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Elektronlampidel rajaneb [[raadiotehnika]] ja elekter[[side]] areng 20. sajandi esimesel poolel. |
Elektronlambid kui aktiivsed [[elektroonikakomponent|elektroonikakomponendid]] võimaldavad luua [[elektroonikalülitus]]i [[elektrisignaal]]ide genereerimiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Elektronlampidel rajaneb [[raadiotehnika]] ja elekter[[side]] areng 20. sajandi esimesel poolel. |
Viimane redaktsioon: 11. juuli 2018, kell 09:58
Elektronlamp on elektrovaakumseadis, milles loodud kõrgvaakumis tüüritakse vabade elektronide voo intensiivsust elektroodidevaheliste elektriväljadega. Lambi klaas-, metall- või keraamikakestas paiknevad elektroodid: kuumkatood (termoelektrilisel emissioonil põhinev elektronide allikas), anood (elektronide kogur) ja nende vahel enamikus lampides üks või mitu võret (võretaolist elektroodi) elektronivoo tüürimiseks.
Elektronlampide tähtsamad liigid elektroodide arvu järgi:
- diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);
- kenotron ‒ diood suurema võimsuse jaoks;
- triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);
- pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).
Elektronlampdioodi leiutas 1904. aastal inglane J. A. Fleming, esimesed trioodid valmistati 1906. aastal USA-s Lee De Forresti juhtimisel.
Elektronlambid kui aktiivsed elektroonikakomponendid võimaldavad luua elektroonikalülitusi elektrisignaalide genereerimiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Elektronlampidel rajaneb raadiotehnika ja elekterside areng 20. sajandi esimesel poolel.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Elektronlamp |