Külmamailane: erinevus redaktsioonide vahel

Külmamailane
	; Külmamailane Niitväljal
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Iminõgeselaadsed Lamiales;
Sugukond	Mailaselised Scrophulariaceae;
Perekond	Mailane Veronica;
Liik	Külmamailane;
Binaarne nimetus
	Veronica chamaedrys; L.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 10. juuli 2018, kell 22:00

Külmamailane (Veronica chamaedrys) on mailaseliste sugukonda mailase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime kutsutakse rahvakeeli ka nimetustega meestetruudus, vanapoisisilmavesi, maa-aluserohi ja jaanirohi.^[1]

Botaaniline kirjeldus

Külmamailane võib kasvada 6–55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna lähedal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui ka tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.^[2]

Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas. Maa-aluse osa moodustavad peenike, harunenud ja roomav risoom. Juurtel esineb mükoriisa.^[2]

Taim paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.^[2]

Kasvukohad

Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui ka -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.^[2]

Keemiline koostis

Keemiliselt koostiselt sarnaneb ta väga hariliku mailasega, koosnedes iridoididest, flavonoididest, triterpeensetest saponiinidest, kohvhappe derivaatidest, tanniinidest, steroididest, eeterlikest õlidest, mõruainest ja vähesel määral ka alkaloididest.^[3]

Kasutamine

Mitmed külmamailase rahvapärased nimetused viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki C-vitamiini rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõnes mõttes isegi karjamaade umbrohuks.^[1]

Välislingid

↑ ^1,0 ^1,1 "Külmamailane".
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "Külmamailane".
↑ Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.

[:0-1] 1,0 ^1,1 "Külmamailane".

[:1-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "Külmamailane".

[3] Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.

[1]

[2]

[3]

@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 | sünonüümid =
 }}
-'''Külmamailane''' (''Veronica chamaedrys'') on [[Mailaselised|mailaseliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mailane|mailase]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. Taime kutsutakse rahvakeeli ka ''meestetruudus'',  ''vanapoisisilmavesi'', ''maa-aluserohi'' ja ''jaanirohi''.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail.htm|Pealkiri=Külmamailane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
+'''Külmamailane''' (''Veronica chamaedrys'') on [[Mailaselised|mailaseliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mailane|mailase]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. Taime kutsutakse rahvakeeli ka nimetustega ''meestetruudus'', ''vanapoisisilmavesi'', ''maa-aluserohi'' ja ''jaanirohi''.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail.htm|Pealkiri=Külmamailane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 == Botaaniline kirjeldus ==
-Külmamailane võib kasvada 6-55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna ligidal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail2.htm|Pealkiri=Külmamailane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
+Külmamailane võib kasvada 6–55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna lähedal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui ka tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail2.htm|Pealkiri=Külmamailane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas.
@@ 31. rida: / 31. rida: @@
 == Kasvukohad ==
-Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.<ref name=":1" />
+Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui ka -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.<ref name=":1" />
 == Keemiline koostis ==
-Keemiliselt koostiselt on ta väga sarnane [[Harilik mailane|Hariliku mailaselisega]], koosnedes iridoididest, flavonoididest, triterpeensetest saponiinidest, kohvhappe derivaatidest, tanniinidest, steroididest, eeterlikkest õlidest, mõruainest ja vähesel määral ka alkaloididest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Maailma ravimtaimede entsüklopeedia|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti entsüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref>
+Keemiliselt koostiselt sarnaneb ta väga [[Harilik mailane|hariliku mailasega]], koosnedes iridoididest, flavonoididest, triterpeensetest saponiinidest, kohvhappe derivaatidest, tanniinidest, steroididest, eeterlikest õlidest, mõruainest ja vähesel määral ka alkaloididest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Maailma ravimtaimede entsüklopeedia|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti entsüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref>
 == Kasutamine ==
-Mitmed külmamailase rahvapärased nimed viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki vitamiin C rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõningas mõttes isegi karjamaade umbrohuks.<ref name=":0" />
+Mitmed külmamailase rahvapärased nimetused viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki C-vitamiini rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõnes mõttes isegi karjamaade umbrohuks.<ref name=":0" />
 {{puhasta}}