Oskar Kallas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Oskar Kallas - photo by Karl Emil Stahlberg - Alb-38-95.jpg|thumb|Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893)]] |
[[File:Oskar Kallas - photo by Karl Emil Stahlberg - Alb-38-95.jpg|thumb|Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893)]] |
||
'''Oskar Philipp Kallas''' ([[25. oktoober]] [[1868]] [[Kirikuküla (Kaarma)|Kaarma Kirikuküla]]<ref>[[Rita Loel]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=11972&sec=1 "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu"], Oma Saar, 3. märts 2009</ref> – [[26. jaanuar]] [[1946]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[rahvaluuleteadlane]] ja [[diplomaat]]. |
'''Oskar Philipp Kallas''' ([[25. oktoober]] [[1868]] [[Kirikuküla (Kaarma)|Kaarma Kirikuküla]]<ref>[[Rita Loel]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=11972&sec=1 "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu"], Oma Saar, 3. märts 2009</ref> – [[26. jaanuar]] [[1946]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[rahvaluuleteadlane]] ja [[diplomaat]]. Oli Eesti [[saadik]] [[Helsingi]]s, [[London]]is ja [[Haag]]is. |
||
Osales [[Miina Härma Gümnaasium]]i ja [[Eesti Olümpiakomitee]] asutamises ning vedas [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamist. Kogus rahvaluulet ning tegi uurimisretki [[lutsi maarahvas|lutsi maarahva]], [[setud]]e ja [[Kraasna maarahvas|Kraasna eestlaste]] juurde. |
|||
== Elulugu == |
== Elulugu == |
||
Aastal [[1887]] astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist [[Tartu Ülikool]]i õppima klassikalisi keeli ning astus [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]]<ref |
Aastal [[1887]] astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist [[Tartu Ülikool]]i õppima klassikalisi keeli ning astus [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]]<ref name="eys" /><ref name="Puusemp">Ene Puusemp: [http://tartu.postimees.ee/2647068/oskar-kallas-aitas-maarahva-kultuurrahvaks "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks"] Tartu Postimees, 31. detsember 2013</ref>. [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] üleskutsel kogus Saaremaalt rahvapärandit ning hiljem korraldas kogumisretki ka Viru- ja Läänemaale.<ref name="Puusemp" /> |
||
Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele<ref name="Puusemp" />. Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i käsitledes oma doktoritöös Eesti rahvalaule ja nende levikut<ref name="Puusemp" />. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.<ref name="Puusemp" /> |
Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele<ref name="Puusemp" />. Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i käsitledes oma doktoritöös Eesti rahvalaule ja nende levikut<ref name="Puusemp" />. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.<ref name="Puusemp" /> |
||
| 9. rida: | 11. rida: | ||
Osales [[Miina Härma Gümnaasium]]i asutamises 1906. aastal ja oli selle kooli esimene juht.<ref name="Puusemp" /> Samuti vedas ta alates 1907. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamist.<ref name="Puusemp" /> Kallas aitas täiendada EÜSi raamatukogu, mis kingiti muuseumile, millest kasvas hiljem välja [[Eesti Kirjandusmuuseum]].<ref name="Puusemp" /> |
Osales [[Miina Härma Gümnaasium]]i asutamises 1906. aastal ja oli selle kooli esimene juht.<ref name="Puusemp" /> Samuti vedas ta alates 1907. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamist.<ref name="Puusemp" /> Kallas aitas täiendada EÜSi raamatukogu, mis kingiti muuseumile, millest kasvas hiljem välja [[Eesti Kirjandusmuuseum]].<ref name="Puusemp" /> |
||
Ta oli 1920<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref>–1922 Eesti [[saadik]] Soomes ning 1922–1934<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa</ref> Suurbritannias ja Hollandis. |
Aastatel 1918–20 oli Kallas Helsingis Eesti diplomaatiline esindaja. Ta oli 1920<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref>–1922 Eesti [[saadik]] Soomes ning 1922–1934<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa</ref> Suurbritannias ja Hollandis. |
||
Oli üks [[Eesti Olümpiakomitee]] asutajaliikmeid.<ref>[http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Oskar_Kallas Biograafia] [[ESBL]]-is</ref> |
Külastas 1895. aastal [[1896. aasta suveolümpiamängud|olümpiamänge]] ning propageeris olümpiaideid. Tegutses 1912. aastal Stockholmis Eesti olümpiareporterina ning koostas 1919. aastal Eesti Spordi Liidu põhikirja. Oli üks [[Eesti Olümpiakomitee]] asutajaliikmeid.<ref>[http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Oskar_Kallas Biograafia] [[ESBL]]-is</ref> |
||
19. novembril 1929 sai ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks. |
19. novembril 1929 sai ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks. |
||
Elas alates 1934. aastast Tallinnas. |
|||
Valiti 1935. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.<ref name="eys">[http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS</ref> |
|||
[[1944]]. aastal põgenes [[Rootsi]], kus kaks aastat hiljem suri. Tema põrm maeti Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. |
[[1944]]. aastal põgenes [[Rootsi]], kus kaks aastat hiljem suri. Tema põrm maeti Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. |
||
| 22. rida: | 28. rida: | ||
Oskar Kallase vanemateks olid [[Kaarma kogudus]]e köster [[Mihkel Kallas]] (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli alates 1900. aastast abielus kirjanik [[Aino Kallas]]ega, kelle isa oli Helsingi ülikooli professor [[Julius Krohn]].<ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html | Pealkiri = Aino Kallas | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 14.05.2018 | Keel = {{et}} }}</ref> |
Oskar Kallase vanemateks olid [[Kaarma kogudus]]e köster [[Mihkel Kallas]] (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli alates 1900. aastast abielus kirjanik [[Aino Kallas]]ega, kelle isa oli Helsingi ülikooli professor [[Julius Krohn]].<ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html | Pealkiri = Aino Kallas | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 14.05.2018 | Keel = {{et}} }}</ref> |
||
Oskar Kallase vend [[Rudolf Kallas|Rudolf Gottfried Kallas]] (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend Eduard Kallas (1858–1900) avaldas mitu luulekogu; õde [[Ida Kallas]] (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja [[Carl Heinrich Niggol]]iga ja oli [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat [[Elmar Kirotar]]ile. |
Oskar Kallase vend [[Rudolf Kallas|Rudolf Gottfried Kallas]] (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend [[Eduard Kallas]] (1858–1900) avaldas mitu luulekogu; õde [[Ida Kallas]] (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja [[Carl Heinrich Niggol]]iga ja oli [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat [[Elmar Kirotar]]ile. |
||
Oskar ja Aino Kallase elust valmis [[1997]]. aastal režissöör [[Kirsti Petäjäniemi]] Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".<ref>[[Sirje Kiin]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/08/10e/t_t.htm#esimene "Põletav armastus"], Postimees, 10. august 1996</ref> Film esilinastus [[Eesti Televisioon]]is 26. detsembril 1997.<ref>[[Sirje Olesk]], [http://www.postimees.ee/leht/97/12/19/kultuur/film.htm#teine Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus"], Postimees, 19. detsember 1997</ref> |
Oskar ja Aino Kallase elust valmis [[1997]]. aastal režissöör [[Kirsti Petäjäniemi]] Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".<ref>[[Sirje Kiin]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/08/10e/t_t.htm#esimene "Põletav armastus"], Postimees, 10. august 1996</ref> Film esilinastus [[Eesti Televisioon]]is 26. detsembril 1997.<ref>[[Sirje Olesk]], [http://www.postimees.ee/leht/97/12/19/kultuur/film.htm#teine Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus"], Postimees, 19. detsember 1997</ref> |
||
| 54. rida: | 60. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]] |
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]] |
||
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] |
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] |
||
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi |
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] |
||
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi direktorid]] |
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi direktorid]] |
||
[[Kategooria:Eestlased Soomes]] |
[[Kategooria:Eestlased Soomes]] |
||
Redaktsioon: 7. juuli 2018, kell 03:31
Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla[1] – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat. Oli Eesti saadik Helsingis, Londonis ja Haagis.
Osales Miina Härma Gümnaasiumi ja Eesti Olümpiakomitee asutamises ning vedas Eesti Rahva Muuseumi asutamist. Kogus rahvaluulet ning tegi uurimisretki lutsi maarahva, setude ja Kraasna eestlaste juurde.
Elulugu
Aastal 1887 astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikooli õppima klassikalisi keeli ning astus Eesti Üliõpilaste Seltsi[2][3]. Jakob Hurda üleskutsel kogus Saaremaalt rahvapärandit ning hiljem korraldas kogumisretki ka Viru- ja Läänemaale.[3]
Aastal 1892 lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima Helsingisse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele[3]. Helsingis omandas ta 1901. aastal doktorikraadi käsitledes oma doktoritöös Eesti rahvalaule ja nende levikut[3]. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.[3]
Osales Miina Härma Gümnaasiumi asutamises 1906. aastal ja oli selle kooli esimene juht.[3] Samuti vedas ta alates 1907. aastast Eesti Rahva Muuseumi asutamist.[3] Kallas aitas täiendada EÜSi raamatukogu, mis kingiti muuseumile, millest kasvas hiljem välja Eesti Kirjandusmuuseum.[3]
Aastatel 1918–20 oli Kallas Helsingis Eesti diplomaatiline esindaja. Ta oli 1920[4]–1922 Eesti saadik Soomes ning 1922–1934[5] Suurbritannias ja Hollandis.
Külastas 1895. aastal olümpiamänge ning propageeris olümpiaideid. Tegutses 1912. aastal Stockholmis Eesti olümpiareporterina ning koostas 1919. aastal Eesti Spordi Liidu põhikirja. Oli üks Eesti Olümpiakomitee asutajaliikmeid.[6]
19. novembril 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks.
Elas alates 1934. aastast Tallinnas.
Valiti 1935. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.[2]
1944. aastal põgenes Rootsi, kus kaks aastat hiljem suri. Tema põrm maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri.
Isiklikku
Oskar Kallase vanemateks olid Kaarma koguduse köster Mihkel Kallas (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli alates 1900. aastast abielus kirjanik Aino Kallasega, kelle isa oli Helsingi ülikooli professor Julius Krohn.[7]
Oskar Kallase vend Rudolf Gottfried Kallas (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend Eduard Kallas (1858–1900) avaldas mitu luulekogu; õde Ida Kallas (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja Carl Heinrich Niggoliga ja oli Jakob Hurda laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat Elmar Kirotarile.
Oskar ja Aino Kallase elust valmis 1997. aastal režissöör Kirsti Petäjäniemi Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".[8] Film esilinastus Eesti Televisioonis 26. detsembril 1997.[9]
Vaata ka
Viited
- ↑ Rita Loel, "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu", Oma Saar, 3. märts 2009
- ↑ 2,0 2,1 Auvilistlased EÜS
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Ene Puusemp: "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks" Tartu Postimees, 31. detsember 2013
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa
- ↑ Biograafia ESBL-is
- ↑ "Aino Kallas". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 14.05.2018.
- ↑ Sirje Kiin, "Põletav armastus", Postimees, 10. august 1996
- ↑ Sirje Olesk, Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus", Postimees, 19. detsember 1997
Kirjandus
- Eduard Laugaste, "Dr. Oskar Kalda tegevusest rahvaluule alal" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 607–614
- "Oskar Kallas. Artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" (8 artiklit ja Oskar Kallase bibliograafia). Koostanud Krista Aru. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998, 382 lk
- Aino Kallas, "Elämäntoveri", Helsingi 1959; eesti keeles (lühendatud tõlge): "Elukaaslane", soome keelest tõlkinud Helgi Kelle ja Aino Laagus, LR 1999, nr 1–2, 136 lk
- Oskar Kallase päevik (1. osa). Koostanud Piret Õunapuu. Sari Vanavara kogumisretkedelt, Eesti Rahva Muuseum 2006, 64 lk
Välislingid
- Ene Puusemp, "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks" – Tartu Postimees 31. detsember 2013
- Krista Aru, "Sündinud koolimees" – Maaleht 19. oktoober 2000
- Aivar Kull, "Kaks raamatut Tartu renessansi võtmeisikust" – Tartu Postimees 15. märts 1999
- Livia Viitol, "Saaremaa poiss Oskar Kallas" (Aino Kallase raamatu "Elukaaslane" arvustus) – Sirp 19. märts 1999
- Pille Runnel, "Tundmatu suurkuju Oskar Kallas" – Postimees 8. november 1998
- Oskar Kallas Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Biograafia ESBL-is