Erinevus lehekülje "Oskar Kallas" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 784 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
[[File:Oskar Kallas - photo by Karl Emil Stahlberg - Alb-38-95.jpg|thumb|Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893)]]
'''Oskar Philipp Kallas''' ([[25. oktoober]] [[1868]] [[Kirikuküla (Kaarma)|Kaarma Kirikuküla]]<ref>[[Rita Loel]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=11972&sec=1 "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu"], Oma Saar, 3. märts 2009</ref> – [[26. jaanuar]] [[1946]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[rahvaluuleteadlane]] ja [[diplomaat]]. Oli Eesti [[saadik]] [[Helsingi]]s, [[London]]is ja [[Haag]]is.
 
Osales [[Miina Härma Gümnaasium]]i ja [[Eesti Olümpiakomitee]] asutamises ning vedas [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamist. Kogus rahvaluulet ning tegi uurimisretki [[lutsi maarahvas|lutsi maarahva]], [[setud]]e ja [[Kraasna maarahvas|Kraasna eestlaste]] juurde.
 
== Elulugu ==
Aastal [[1887]] astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist [[Tartu Ülikool]]i õppima klassikalisi keeli ning astus [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]]<ref>http://www. name="eys.ee/auvilistlased.htm<" /ref><ref name="Puusemp">Ene Puusemp: [http://tartu.postimees.ee/2647068/oskar-kallas-aitas-maarahva-kultuurrahvaks "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks"] Tartu Postimees, 31. detsember 2013</ref>. [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] üleskutsel kogus Saaremaalt rahvapärandit ning hiljem korraldas kogumisretki ka Viru- ja Läänemaale.<ref name="Puusemp" />
 
Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele<ref name="Puusemp" />. Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i käsitledes oma doktoritöös Eesti rahvalaule ja nende levikut<ref name="Puusemp" />. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.<ref name="Puusemp" />
Osales [[Miina Härma Gümnaasium]]i asutamises 1906. aastal ja oli selle kooli esimene juht.<ref name="Puusemp" /> Samuti vedas ta alates 1907. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamist.<ref name="Puusemp" /> Kallas aitas täiendada EÜSi raamatukogu, mis kingiti muuseumile, millest kasvas hiljem välja [[Eesti Kirjandusmuuseum]].<ref name="Puusemp" />
 
Aastatel 1918–20 oli Kallas Helsingis Eesti diplomaatiline esindaja. Ta oli 1920<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref>–1922 Eesti [[saadik]] Soomes ning 1922–1934<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa</ref> Suurbritannias ja Hollandis.
 
Külastas 1895. aastal [[1896. aasta suveolümpiamängud|olümpiamänge]] ning propageeris olümpiaideid. Tegutses 1912. aastal Stockholmis Eesti olümpiareporterina ning koostas 1919. aastal Eesti Spordi Liidu põhikirja. Oli üks [[Eesti Olümpiakomitee]] asutajaliikmeid.<ref>[http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Oskar_Kallas Biograafia] [[ESBL]]-is</ref>
 
19. novembril 1929 sai ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks.
 
Elas alates 1934. aastast Tallinnas.
 
Valiti 1935. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.<ref name="eys">[http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS</ref>
 
[[1944]]. aastal põgenes [[Rootsi]], kus kaks aastat hiljem suri. Tema põrm maeti Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.
Oskar Kallase vanemateks olid [[Kaarma kogudus]]e köster [[Mihkel Kallas]] (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli alates 1900. aastast abielus kirjanik [[Aino Kallas]]ega, kelle isa oli Helsingi ülikooli professor [[Julius Krohn]].<ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html | Pealkiri = Aino Kallas | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 14.05.2018 | Keel = {{et}} }}</ref>
 
Oskar Kallase vend [[Rudolf Kallas|Rudolf Gottfried Kallas]] (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend [[Eduard Kallas]] (1858–1900) avaldas mitu luulekogu; õde [[Ida Kallas]] (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja [[Carl Heinrich Niggol]]iga ja oli [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat [[Elmar Kirotar]]ile.
 
Oskar ja Aino Kallase elust valmis [[1997]]. aastal režissöör [[Kirsti Petäjäniemi]] Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".<ref>[[Sirje Kiin]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/08/10e/t_t.htm#esimene "Põletav armastus"], Postimees, 10. august 1996</ref> Film esilinastus [[Eesti Televisioon]]is 26. detsembril 1997.<ref>[[Sirje Olesk]], [http://www.postimees.ee/leht/97/12/19/kultuur/film.htm#teine Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus"], Postimees, 19. detsember 1997</ref>
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmedauvilistlased]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi direktorid]]
[[Kategooria:Eestlased Soomes]]

Navigeerimismenüü