Henrik Koppel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Henrik Koppel''' (ka '''Heinrich Koppel''' ja '''Hendrik Koppel'''; [[29. detsember]] [[1863]] Naela talu, [[Tõnuküla]], [[Uusna vald]], [[Viljandimaa]] – [[14. detsember]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli eesti arstiteadlane, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail [[1920]]–[[1928]].
'''Henrik Koppel''' (ka '''Heinrich Koppel''' ja '''Hendrik Koppel'''; [[29. detsember]] [[1863]] Naela talu, [[Tõnuküla]], [[Uusna vald]], [[Viljandimaa]] – [[14. detsember]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli eesti arstiteadlane, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail [[1920]]–[[1928]].


== Elulugu ==
Henrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning [[Tartu Aleksandri gümnaasium]]is, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i, olles ka selle esimees. 1890. aastal lõpetas ülikooli.
Henrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning [[Tartu Aleksandri gümnaasium]]is, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i, olles ka selle esimees. 1890. aastal lõpetas ülikooli.


8. rida: 9. rida:
Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi [[looduskaitse]]alast propagandat ja aitas kaasa [[kaitseala]]de rajamises.
Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi [[looduskaitse]]alast propagandat ja aitas kaasa [[kaitseala]]de rajamises.


[[1920]] valiti ta EÜSi auvilistlaseks. [[1926]] valiti ta [[Uppsala ülikool]]i arstiteaduse audoktoriks, [[1927]] [[Läti Ülikool]]i auliikmeks, [[1928]] Tartu ülikooli õigusteaduse audoktoriks, [[1931]] [[Soome Arstide Selts]]i, [[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i ja 26. mail 1940 [[Eesti Arstide Seltside Liit|Eesti Arstide Seltside Liidu]] auliikmeks.
[[1920]] valiti ta EÜSi auvilistlaseks.<ref>[http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS</ref> [[1926]] valiti ta [[Uppsala ülikool]]i arstiteaduse audoktoriks, [[1927]] [[Läti Ülikool]]i auliikmeks, [[1928]] Tartu ülikooli õigusteaduse audoktoriks, [[1931]] [[Soome Arstide Selts]]i, [[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i ja 26. mail 1940 [[Eesti Arstide Seltside Liit|Eesti Arstide Seltside Liidu]] auliikmeks.


Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud [[gangreen]], mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus [[Tartu Ülikooli kirik]]us, [[Eesti NSV lipp]] oli peahoonel pooles vardas ja matustest võttis osa ka ülikooli uus punane juhtkond.
Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud [[gangreen]], mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus [[Tartu Ülikooli kirik]]us, [[Eesti NSV lipp]] oli peahoonel pooles vardas ja matustest võttis osa ka ülikooli uus punane juhtkond.
16. rida: 17. rida:
*Henrik Koppel, Artikleid. Järelsõna: [[Arved Jents]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1991]], nr 5, lk 1013–34; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101819 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
*Henrik Koppel, Artikleid. Järelsõna: [[Arved Jents]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1991]], nr 5, lk 1013–34; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101819 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
*[[Ken Kalling]], "Rektor Henrik Koppel". Toimetaja [[Mart Orav]]; resümeede tõlge: saksa keelde [[Reet Bender]], inglise keelde [[Saskia Kangro]], vene keelde [[A&A Lingua]]; [[Aasta Raamat]], [[Tallinn]] [[2007]], 164 lk; ISBN 9789985983324
*[[Ken Kalling]], "Rektor Henrik Koppel". Toimetaja [[Mart Orav]]; resümeede tõlge: saksa keelde [[Reet Bender]], inglise keelde [[Saskia Kangro]], vene keelde [[A&A Lingua]]; [[Aasta Raamat]], [[Tallinn]] [[2007]], 164 lk; ISBN 9789985983324

==Välislingid==
*{{ISIK|1406}}


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ISIK|1406}}


{{algus}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Tartu Ülikooli kuraator <br/> [[Peeter Põld]] (1919) | nimi=Tartu Ülikooli rektor <br/> Heinrich Koppel | aeg=[[1920]]-[[1928]] | järgnev=Tartu Ülikooli rektor <br/> [[Johan Kõpp]] (1928-1937)}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Tartu Ülikooli kuraator <br/> [[Peeter Põld]] (1919) | nimi=Tartu Ülikooli rektor <br/> Heinrich Koppel | aeg=[[1920]][[1928]] | järgnev=Tartu Ülikooli rektor <br/> [[Johan Kõpp]] (1928–1937)}}
{{lõpp}}
{{lõpp}}


34. rida: 35. rida:
[[Kategooria:Eesti majaomanikud]]
[[Kategooria:Eesti majaomanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]

Redaktsioon: 6. juuli 2018, kell 20:36

Henrik Koppel

Henrik Koppel (ka Heinrich Koppel ja Hendrik Koppel; 29. detsember 1863 Naela talu, Tõnuküla, Uusna vald, Viljandimaa14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 19201928.

Elulugu

Henrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning Tartu Aleksandri gümnaasiumis, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi, olles ka selle esimees. 1890. aastal lõpetas ülikooli.

Doktorikraadi kaitses Koppel järgmisel aastal, seejärel töötas ülikooli polikliinikus ja alustas erapraksist, keskendudes kõrva-nina-kurguhaigustele. Koppel oli 1920–1928 Tartu ülikooli rektor (nimetatud Vabariigi Valitsuse poolt 13. veebruaril 1920[1]) ja sisehaiguste polikliiniku juhataja (1928 audoktor), organiseeris ülikoolis kõrva-nina-kurguhaiguste kateedri (1904). Riigivanema otsusega 7. veebruarist 1934 vabastati ta Tartu Ülikooli eripatoloogia, teraapia ja diagnostika korralise professori kohalt arvates 1. jaanuarist 1934[2]. Edendas tervishoidu, asutas 1903 ajakirja Tervis. Oli juhtivail kohtadel Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsis, Eesti Rahva Muuseumis ja lauluseltsis Vanemuine. Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist oli ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni. Ta oli aktiivne seltsiliikumises, Eesti ajakirjanduse ja kiriku ajaloos ning poliitikaelus.

Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises.

1920 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.[3] 1926 valiti ta Uppsala ülikooli arstiteaduse audoktoriks, 1927 Läti Ülikooli auliikmeks, 1928 Tartu ülikooli õigusteaduse audoktoriks, 1931 Soome Arstide Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi ja 26. mail 1940 Eesti Arstide Seltside Liidu auliikmeks.

Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud gangreen, mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus Tartu Ülikooli kirikus, Eesti NSV lipp oli peahoonel pooles vardas ja matustest võttis osa ka ülikooli uus punane juhtkond.

Kirjandus

Viited

Välislingid

Eelnev
Tartu Ülikooli kuraator
Peeter Põld (1919)
Tartu Ülikooli rektor
Heinrich Koppel

19201928
Järgnev
Tartu Ülikooli rektor
Johan Kõpp (1928–1937)