CERN: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''CERN''' (ka '''Cern''', akronüüm prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'') ehk '''Euroopa Tuumauuringute Keskus''' (inglise The European Organization for Nuclear Research) on [[rahvusvaheline organisatsioon]], mis haldab maailma suurimat [[osakestefüüsika]] [[labor]]it. CERN asutati 1954. aastal. Keskus asub [[Genf|Genfi]] äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 22 liikmesriiki<ref name="FKjR4" />.
'''CERN''' (ka '''Cern''', akronüüm prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'') ehk '''Euroopa Tuumauuringute Keskus''' (inglise The European Organization for Nuclear Research) on [[rahvusvaheline organisatsioon]], mis haldab maailma suurimat [[osakestefüüsika]] [[labor]]it. CERN asutati [[1954]]. aastal. Keskus asub [[Genf|Genfi]] äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 22 liikmesriiki<ref name="FKjR4" />.


CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, milles töötab 2015. aasta andmete järgi 2531 töötajat ning mis võõrustab 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti<ref name="OUFj7" />, lisaks külalisteadlasi umbes 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest<ref name="G3HQl" />.
CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, milles töötas 2015. aastal 2531 töötajat ning mis võõrustas samal aastal 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti<ref name="OUFj7" />, lisaks külalisteadlasi umbes 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest<ref name="G3HQl" />.


CERNi peamine eesmärk on hallata [[Kiirendi|osakestekiirendit]] ja muud osakestefüüsika uurimiseks vajalikku taristut. Meyrinis asuvas peahoones paikneb suur andmetöötlusrajatis, mida kasutatakse peamiselt eksperimentidest saadud andmete hoiustamiseks ja analüüsimiseks. Teadlastel on sellele asutusele pidevalt vaja kaugjuurdepääsu, mille tõttu on labor ajalooliselt toiminud [[Laivõrk|laivõrgu]]<nowiki/>alase uurimistöö keskusena. CERN on samuti [[veeb]]<nowiki/>i sünnikohaks.
CERNi peamine eesmärk on hallata [[Kiirendi|osakestekiirendit]] ja muud osakestefüüsika uurimiseks vajalikku taristut. Meyrinis asuvas peahoones paikneb suur andmetöötlusrajatis, mida kasutatakse peamiselt eksperimentidest saadud andmete hoiustamiseks ja analüüsimiseks. Teadlastel on sellele asutusele pidevalt vaja kaugjuurdepääsu, mille tõttu on labor ajalooliselt toiminud [[Laivõrk|laivõrgu]]alase uurimistöö keskusena. CERN on samuti [[veeb]]i sünnikohaks.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
13. rida: 13. rida:
Algselt uuriti keskuse [[Aatomituum|aatomituumi]], kuid nüüdseks uuritakse seal [[Osakestefüüsika|osakestefüüsikat]], keskendudes just [[Subatomaarsed osakesed|subatomaarsetele osakestele]]. CERNi opereeritavat laboratooriumi kutsutakse '''Euroopa osakestefüüsika laboratooriumiks''' (''Laboratoire européen pour la physique des particules'').
Algselt uuriti keskuse [[Aatomituum|aatomituumi]], kuid nüüdseks uuritakse seal [[Osakestefüüsika|osakestefüüsikat]], keskendudes just [[Subatomaarsed osakesed|subatomaarsetele osakestele]]. CERNi opereeritavat laboratooriumi kutsutakse '''Euroopa osakestefüüsika laboratooriumiks''' (''Laboratoire européen pour la physique des particules'').


'''<big>Teaduslikud avastused</big>'''
=== Teaduslikud avastused ===
* 1983: [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine<ref name="FeU8G" />
* 1983: [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine<ref name="FeU8G" />
* 1989: valgus[[Neutriinod|neutriinode]] arvu määratlemine [[Suur Elektronide-Positronide Põrguti|Suures Elektronide-Positronide Põrgutis]]
* 1989: valgus[[Neutriinod|neutriinode]] arvu määratlemine [[Suur Elektronide-Positronide Põrguti|Suures Elektronide-Positronide Põrgutis]]
20. rida: 20. rida:
* 2011: Antivesiniku aatomi hoidmine 15-minutilise ajaperioodi vältel<ref name="OTR3c" />
* 2011: Antivesiniku aatomi hoidmine 15-minutilise ajaperioodi vältel<ref name="OTR3c" />
* 2012: 125 GeV/c<sup>2</sup> suuruse massiga [[Bosonid|bosoni]] avastamine (arvatavasti [[Higgsi boson]])<ref name="wD0kK" />
* 2012: 125 GeV/c<sup>2</sup> suuruse massiga [[Bosonid|bosoni]] avastamine (arvatavasti [[Higgsi boson]])<ref name="wD0kK" />
1984. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] said [[Carlo Rubbia]] ja [[Simon van der Meer]] töö eest, mille tulemuseks oli [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine. 1992. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna CERNi teadlane [[Georges Charpak|George Charpak]] osakestedetektorite leiutamise ja arendamise eest.
1984. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] said [[Carlo Rubbia]] ja [[Simon van der Meer]] töö eest, mille tulemuseks oli [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine. 1992. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna CERNi teadlane [[Georges Charpak]] osakestedetektorite leiutamise ja arendamise eest.


'''<big>Arvutiteadused</big>'''
=== Arvutiteadused ===


[[Veeb]] sai alguse CERNi projektina ENQUIRE, mille algatajateks olid [[Tim Berners-Lee]] 1989. aastal ja [[Robert Cailliau]] 1990. aastal.<ref name="NOFXv" /> Arvutimehaanika Ühing austas mõlemat teadlast 1995. aastal nende veebiarendustöö eest.
[[Veeb]] sai alguse CERNi projektina ENQUIRE, mille algatajateks olid [[Tim Berners-Lee]] 1989. aastal ja [[Robert Cailliau]] 1990. aastal.<ref name="NOFXv" /> Arvutimehaanika Ühing austas mõlemat teadlast 1995. aastal nende veebiarendustöö eest.


[[Hüpertekst|Hüpertekstil]] põhineva projekti eesmärgiks oli teadlastevahelisele teabe jagamisele kaasaaitamine. Esimene veebileht käivitati 1991. aastal. 1993. aasta 30. aprillil kuulutas CERN veebi kõigile tasuta kättesaadavaks. [https://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimese veebilehe] koopia on ikka veel [[World Wide Web Consortium]]<nowiki/>i veebilehel avalik kui ajalooline dokument.
[[Hüpertekst|Hüpertekstil]] põhineva projekti eesmärgiks oli teadlastevahelisele teabe jagamisele kaasaaitamine. Esimene veebileht käivitati 1991. aastal. 1993. aasta 30. aprillil kuulutas CERN veebi kõigile tasuta kättesaadavaks. [https://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimese veebilehe] koopia on ikka veel [[World Wide Web Consortium]]i veebilehel avalik kui ajalooline dokument.


Viimasel ajal on CERN olnud [[Võrkandmetöötlus|võrkandmetöötluse]] arenduskohaks.
Viimasel ajal on CERN olnud [[Võrkandmetöötlus|võrkandmetöötluse]] arenduskohaks.


=== Valgusest kiirema neutriino anomaalia ===
=== Valgusest kiirema neutriino anomaalia ===
22. septembril 2011 andis OPERA kollaboratsioon teada, et on leitud 17 [[Elektronvolt|GeV]] muon neutriinot, mis saadeti 730 kilomeetrit (450 miili) CERNist, [[Genf|Genfi]] lähedalt Šveitsist Gran Sasso Rahvuslaboratooriumisse Itaalias. Neutriinod liikusid valgusest 2.48×10<sup>−5</sup> korda kiiremini (umbkaudu 1 40000st), mõõtühik [[Standardhälve|6.0-sigma]]<ref name="wB4gM" /> [[Standardhälve|olulisusega]]. 23. veebruaril avaldas CERN pressiteate, kus selgitati, et tulemused olid vigased ebakorrektselt ühendatud [[GPS]]-sünkroonimiskaabli tõttu. 2012. aasta märtsis teatas kollaboratsioon ICARUS, et mõõtmed tehakse uuesti nii OPERA kui ICARUSe poolt. Edasised katsed pärast [[GPS|GPS-i]] pistiku parandamist näitasid kiirusmõõtmiste järjepidevust valguse kiirusega (või sellest veidi madalamal kiirusel) neljas katses Gran Sassos, koos OPERAga.
22. septembril 2011 andis OPERA kollaboratsioon teada, et on leitud 17 [[Elektronvolt|GeV]] muon neutriinot, mis saadeti 730 kilomeetrit (450 miili) CERNist, [[Genf|Genfi]] lähedalt Šveitsist Gran Sasso Rahvuslaboratooriumisse Itaalias. Neutriinod liikusid valgusest 2,48×10<sup>−5</sup> korda kiiremini (umbkaudu 1 40000st), mõõtühik [[Standardhälve|6.0-sigma]]<ref name="wB4gM" /> [[Standardhälve|olulisusega]]. 23. veebruaril avaldas CERN pressiteate, kus selgitati, et tulemused olid vigased ebakorrektselt ühendatud [[GPS]]-sünkroonimiskaabli tõttu. 2012. aasta märtsis teatas kollaboratsioon ICARUS, et mõõtmed tehakse uuesti nii OPERA kui ICARUSe poolt. Edasised katsed pärast [[GPS|GPS-i]] pistiku parandamist näitasid kiirusmõõtmiste järjepidevust valguse kiirusega (või sellest veidi madalamal kiirusel) neljas katses Gran Sassos, koos OPERAga.


== Osakeste kiirendid ==
== Osakeste kiirendid ==
65. rida: 65. rida:
<ref name="wB4gM">{{Netiviide|Autor=Adrian Cho|URL=http://www.sciencemag.org/news/2011/09/neutrinos-travel-faster-light-according-one-experiment|Pealkiri=Neutrinos Travel Faster Than Light, According to One Experiment|Väljaanne=SCIENCE NOW|Aeg=22. september 2011|Kasutatud=19. märts 2017}}</ref>
<ref name="wB4gM">{{Netiviide|Autor=Adrian Cho|URL=http://www.sciencemag.org/news/2011/09/neutrinos-travel-faster-light-according-one-experiment|Pealkiri=Neutrinos Travel Faster Than Light, According to One Experiment|Väljaanne=SCIENCE NOW|Aeg=22. september 2011|Kasutatud=19. märts 2017}}</ref>
}}
}}

== Välislingid ==
* Marju Himma: [https://novaator.err.ee/844420/eestil-on-lootust-cerniga-liituda-koige-varem-aasta-parast "Eestil on lootust CERNiga liituda kõige varem aasta pärast"] ERR Novaator, 5. juuli 2018


[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]

Redaktsioon: 6. juuli 2018, kell 03:41

CERN (ka Cern, akronüüm prantsuskeelsest nimest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus (inglise The European Organization for Nuclear Research) on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERN asutati 1954. aastal. Keskus asub Genfi äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 22 liikmesriiki[1].

CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, milles töötas 2015. aastal 2531 töötajat ning mis võõrustas samal aastal 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti[2], lisaks külalisteadlasi umbes 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest[3].

CERNi peamine eesmärk on hallata osakestekiirendit ja muud osakestefüüsika uurimiseks vajalikku taristut. Meyrinis asuvas peahoones paikneb suur andmetöötlusrajatis, mida kasutatakse peamiselt eksperimentidest saadud andmete hoiustamiseks ja analüüsimiseks. Teadlastel on sellele asutusele pidevalt vaja kaugjuurdepääsu, mille tõttu on labor ajalooliselt toiminud laivõrgualase uurimistöö keskusena. CERN on samuti veebi sünnikohaks.

Ajalugu

CERNi liikmete muutumine aastatel 1954–1999

CERNi asutamise ratifitseerisid 29. septembril 1954 12 Lääne-Euroopa riiki[4]. Akronüüm CERN saadi algsest prantsuskeelsest nimest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire (Euroopa Tuumauuringute Nõukogu), mis oli 1952. aastal labori ehitamise jaoks kokkupandud nõukogu nimi. Akronüüm jäi samaks pärast nõukogu laialisaatmist, kuigi organisatsioon sai nimeks Organisation Européenne pour la Recherche Nucléaire ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus[5].

CERNi esimene president oli Sir Benjamin Lockspeiser. Esimeseks peasekretäriks oli Edoardo Amaldi, esimeseks peadirektoriks šveitsi füüsik Felix Bloch[6].

Algselt uuriti keskuse aatomituumi, kuid nüüdseks uuritakse seal osakestefüüsikat, keskendudes just subatomaarsetele osakestele. CERNi opereeritavat laboratooriumi kutsutakse Euroopa osakestefüüsika laboratooriumiks (Laboratoire européen pour la physique des particules).

Teaduslikud avastused

1984. aasta Nobeli füüsikaauhinna said Carlo Rubbia ja Simon van der Meer töö eest, mille tulemuseks oli W- ja Z-bosonite avastamine. 1992. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna CERNi teadlane Georges Charpak osakestedetektorite leiutamise ja arendamise eest.

Arvutiteadused

Veeb sai alguse CERNi projektina ENQUIRE, mille algatajateks olid Tim Berners-Lee 1989. aastal ja Robert Cailliau 1990. aastal.[11] Arvutimehaanika Ühing austas mõlemat teadlast 1995. aastal nende veebiarendustöö eest.

Hüpertekstil põhineva projekti eesmärgiks oli teadlastevahelisele teabe jagamisele kaasaaitamine. Esimene veebileht käivitati 1991. aastal. 1993. aasta 30. aprillil kuulutas CERN veebi kõigile tasuta kättesaadavaks. Esimese veebilehe koopia on ikka veel World Wide Web Consortiumi veebilehel avalik kui ajalooline dokument.

Viimasel ajal on CERN olnud võrkandmetöötluse arenduskohaks.

Valgusest kiirema neutriino anomaalia

22. septembril 2011 andis OPERA kollaboratsioon teada, et on leitud 17 GeV muon neutriinot, mis saadeti 730 kilomeetrit (450 miili) CERNist, Genfi lähedalt Šveitsist Gran Sasso Rahvuslaboratooriumisse Itaalias. Neutriinod liikusid valgusest 2,48×10−5 korda kiiremini (umbkaudu 1 40000st), mõõtühik 6.0-sigma[12] olulisusega. 23. veebruaril avaldas CERN pressiteate, kus selgitati, et tulemused olid vigased ebakorrektselt ühendatud GPS-sünkroonimiskaabli tõttu. 2012. aasta märtsis teatas kollaboratsioon ICARUS, et mõõtmed tehakse uuesti nii OPERA kui ICARUSe poolt. Edasised katsed pärast GPS-i pistiku parandamist näitasid kiirusmõõtmiste järjepidevust valguse kiirusega (või sellest veidi madalamal kiirusel) neljas katses Gran Sassos, koos OPERAga.

Osakeste kiirendid

Praegune kogum

CERNis toimib kuue kiirendi ja ühe aeglusti võrgustik. Iga ahelas olev masin suurendab osakese kiirte energiat enne, kui need transporditakse katsetele või järgmise, suurema võimsusega kiirendi juurde. Tähtsamad hetkel aktiivsed masinad:

Kiirendikompleksi kaart
  • Kaks lineaarkiirendit, mis genereerivad madala energiaga osakesi. LINAC 2 kiirendab prootoneid kuni 50 MeV, et sisestada neid prootoni sünkrotonradiatsiooniallika võimendisse (SSRL), ja LINAC 3 annab raskeid ioone kiirusel 4,2 MeV/u, et neid sisestada madalenergiaga ioonringi.
  • Prootoni sünkrotonradiatsiooniallikas suurendab lineaarkiirendite genereeritud osakeste energiat, enne, kui need suunatakse teistele kiirenditele.
  • Madalenergiaga Ioonring kiirendab ioone, mis tulevad lineaarkiirendist, enne, kui need suunatakse prootoni sünkrotonradiatsiooniallikasse. See kiirendi telliti aastal 2005.
  • Antiprootonite aeglusti, mis vähendab antiprootonite kiirust umbkaudu kümnele protsendile valguse kiirusest antiaine uurimiseks.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ International Relations. CERN. "Liikmesriigid". Vaadatud 07.04.2017.
  2. ↑ "ANNUAL REPORT, Report. CERN in figures". CERN Annual Reports, [S.l.], ISSN 0304-2901. June 2016. Vaadatud 07.04.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  3. ↑ "A global endeavour". Vaadatud 07.04.2017.
  4. ↑ "CERNi asutamine". Vaadatud 12.07.2017.
  5. ↑ "CERNi nimi". Vaadatud 12.04.2017.
  6. ↑ "People and things: Felix Bloch". Vaadatud 12.04.2017.
  7. ↑ 7,0 7,1 "CERN".
  8. ↑ Thair Shaikh. "Scientists capture antimatter atoms in particle breakthrough".
  9. ↑ Jonathan Amos. "Antimatter atoms are corralled even longer".
  10. ↑ "CERN experiments observe particle consistent with long-sought Higgs boson".
  11. ↑ "The birth of the web".
  12. ↑ Adrian Cho (22. september 2011). "Neutrinos Travel Faster Than Light, According to One Experiment". SCIENCE NOW. Vaadatud 19. märts 2017.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=CERN&oldid=5042420"