Jaan Veidermann: erinevus redaktsioonide vahel
| 43. rida: | 43. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Veidermann, Jaan}} |
{{JÄRJESTA:Veidermann, Jaan}} |
||
[[Kategooria:Eesti_õpetajad]] |
[[Kategooria:Eesti_õpetajad]] |
||
[[Kategooria:Kuuda õpetajate seminari vilistlased]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1853]] |
[[Kategooria:Sündinud 1853]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1932]] |
[[Kategooria:Surnud 1932]] |
||
Redaktsioon: 2. juuli 2018, kell 22:37
Jaan Veidermann (17. oktoober 1853 Salutaguse küla, Kullamaa kihelkond – 27. aprill[1]/29. aprill 1932 Laiküla, Martna kihelkond) oli eesti õpetaja, haridustegelane ja maanõukogu liige. Tema algatusel kutsuti ellu Kullamaa Muusika Selts, Kullamaa Põllumeeste Selts, Kullamaa Haridusselts, Martna Põllumeeste Selts, Kasari Põllumeeste Selts jt.[2] [3]
Haridus
Lõpetas Kuuda õpetajate seminari 1876. aastal.[2]
Töökäik
Aastatel 1876-1909 töötas Üdruma külakooli õpetajana ja Vaikna kogukonnakirjutajana (tänapäevases mõistes vallasekretär). Üdruma kool oli kuulus terves Kullamaa kihkelkonnas ja lapsi toodi sellesse kooli õppima ka kihkelkonna kaugematest nurkadest.[2]
Ta võttis oma koolis kooliülemuse loata kasutusele Jakobsoni lugemiku ja mõistis seda tekkinud konflikti puhul nii veenvalt kaitsta, et see jäigi Üdruma koolis õpperaamatuks.[2]
Vene rahvakoolide inspektor tagandas Veidermanni õpetajaametist ilma kooli kontrollimata, tuues ettekäändeks tema vene keele puuduliku oskuse. Vald avaldas selle otsuse vastu protseti ning pöördus kaebusega kuraatori poole, mille tulemusel jäeti Veidermann õpetajaametisse tingimusel, et peab endale võtma vene keelt hästi mõistva abilise. Vene inspektorite survel lahkus ta siiski mõne aja pärast siiski õpetajaametist ja hakkas Laikülas põllumeheks.[2]
Ühiskondlik tegevus
Tema algatusel kutsuti ellu Kullamaa Muusika Selts (1884. aastal), Kullamaa Põllumeeste Selts (1899. aastal), Kullamaa Haridusselts (selles tegutses Veidermann agaramalt alates 1907. aastast[1]), Martna Põllumeeste Selts ja Kasari Põllumeeste Selts. Kasari Põllumeeste Seltsi esimehena tegutses ta peaaegu surmani.[2]
Veidermanni algatusel alustasid tööd ka Rõude Haridusselts, Rõude raamatukogu, Kirbla Põllumeeste Selts ja selle raamatukogu ning sama seltsi puhkpilliorkester, mille ta varustas muusikariistadega.[1] Ta juhtis selle orkestri tööd ning mängis ise pasunal kaasa.[2]
Ärkamisajal kuulus Carl Robert Jakobson leeri, oli "Sakala" lugeja ja levitaja.[2]
"Oleviku" ja "Postimehe" vahelises võitluses oli Veidermann äge "Postimehe" pooldaja ja kirjutas selles lehes sõnumeid Läänemaalt "Lääne-Jaagu" nime all.[2]
Tegutses ka Aleksandrikooli Kullamaa komitee juhatuses. Eesti iseseisvuse ajal oli mitmel korral maanõukogu liige.[2]
Nõustas Koluvere krahvi rentnikke kuidas kaitsta ennast mõisniku omavoli eest ja sattus seepärast krahviga konflikti (kord maanteel Veidermannist mööda sõites löönud krahv talle piitsaga näkku).[2]
Isiklikku
Kaotas varakult oma isa. Tema ema oli endine kirikumõisa toatüdruk.[2] Tema poeg August Veidermann (Veiderma) oli loodusloo, maateaduse ja keemia õpetaja ning õpikute koostaja.[4] Poeg Johannes Veidermann oli Vabadusristi kavaler.[5]
Omas suurt isiklikku raamatukogu.[1]
Tegeles mesindusega.[2]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Uustalu, J (6.05.1932). "Jaan Veidermann. Nekroloog". Õpetajate Leht. Vaadatud 2.07.2018.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 M. W. (5.05.1932). "Jaan Weidermann". Päewaleht. Vaadatud 2.07.2018.
- ↑ "Veidermann, Jaan". Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti biograafiline andmebaas ISIK. Vaadatud 2.07.2018.
- ↑ Laanemaa, M-L (2016). "Aleksander* August Veiderma (Veidermann)". Geni. Vaadatud 2.07.2018.
- ↑ "Johannes Veidermann". Geni. 4.11.2014. Vaadatud 2.07.2018.
