Tšerkesside genotsiid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
35. rida: 35. rida:
|}
|}


==Eesti asundused Tšerkessias==
==Tšerkesside genotsiid ja eestlased==
Kuna Vene valitsus soodustas pärast tšerkesside asualade puhastamist sinna uute elanike minemist, siis
Kuna Vene valitsus soodustas pärast tšerkesside asualade puhastamist selle asustamist uute elanikega, siis asusid nendele aladele elama ka Eestist väljarännanud.

Riigikogu liikme [[Eerik-Niiles Kross]]i sõnul lasub Eestil tšerkesside ees teatav [[auvõlg]], sest Eesti asunikud Musta mere ääres asustati just tšerkesside maale. [[Artur Talvik]] on teinud ettepaneku, et Eesti võiks Süüria põgeneikelaagritest vastu võtta sealseid Tšerkesse, et vähendada oma auvõlga.<ref>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/</ref>


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 1. juuli 2018, kell 15:36

Tšerkessida deporteerimine kodumaalt Ottomani Impeeriumisse,

Tšerkesside genotsiidi oli Vene Impeeriumi poolt toime pandud etniline puhastus, mille käigus tšerkesse tapeti ja sunniti emigreeruma[1], mille tulemusena jäid nad vähemuseks oma ajaloolisel kodumaal Tšerkessias, mis hõlmas suurema osa Põhja-Kaukaasiat ja Musta mere kagupiirkonna põhjaosa. Genotsiid toimus pärast Kaukaasia sõda 19. sajandi viimasel veerandil[2]. Ümberasustatud inimesed läksid peamiselt Ottomani impeeriumisse.

Tšerkessid, selle piirkonna põlisrahvas, olid oma kodumaal Venemaa poolt etniliselt puhastatud[3] Vene-Tšerkessi sõja lõpuks. Väljasaatmine algas enne sõja lõppu 1864. aastal ja see lõppes enamjaolt 1867. aastaks. Väljaviimisele määratud rahvad olid peamiselt tšerkessid (või adõgeed), ubõhid ja abasiinid, kuid ka ingušid, arshtid, tšetšeenid, osseedid ja abhaasid olid tugevalt esindatud. Antero Leitzinger kinnitab, et need sündmused kujutavad endast suurimat genotsiidi 19. sajandil.[4]

Väljasaatmine hõlmas teadmatu arvu inimesi, arvatavasti sadu tuhandeid inimesi. Igal-juhul enamus rahvast saadeti välja. Imperiaaline Vene armee piiras inimesed sisse ja ajas neid oma küladest Musta mere sadamatesse, kus neid ootasid Ottomani impeeriumi saadetud laevad. Venemaa selge eesmärk oli kõnealuste rahvaste väljasaatmine nende maadelt.[5] Ainult väike protsent (numbrid on teadmata) aktsepteeris ümberasustamist Vene impeeriumi siseselt. Tšerkessia elanikkonnad oli seega erineval viisil hajutatud, ümber asustatud või mõnel juhul massimõrvatud[6]. Protsessi käigus hukkus teadmatu arv deporteeritavaid. Mõned surid deporteerimist oodates, mõned deporteerimise ajal kui ka Ottomani Musta mere sadamatesse saabumisel. Teised hukkusid, kui laevad hakkasid tormide ajal uppuma.[7] Ohvrite arvutused, sealhulgas need, milles võetakse arvesse Venemaa valitsuse enda arhiive, on hinnanguliselt 90%,[8] 94%[9] või 95-97%[10] kogu tšerkessida rahvast.

Samal perioodil kolisid ka teised Kaukaasia päritolu muud moslemitest rahvusrühmad Ostaani impeeriumi ja Pärsiasse juurde.[11]

Rahvaarv enne ja pärast genotsiidi

Rahvad Enne Pärast Jäänute protsent Surnute ja deporteeritute protsent
Kabardiinid 500,000 35,000 7.000% 93.000%
Sapsugid 300,000 1,983 0.661% 99.339%
Abassiinid 260,000 14,660 5.648% 94.362%
Natukhaid 240,000 175 0.073% 99.927%
Temingoird 80,000 3,140 3.925% 96.075%
Bsedugsid 60,000 15,263 25.438% 74.561%
Mamghedid 8,000 1,204 15.050% 84.950%
Ademeid 3,000 230 7.667% 92.333%
Ubükid 74,000 0 0.000% 100.000%
Zaneid ja hatugavad 100,000 0 0.000% 100.000%

Eesti asundused Tšerkessias

Kuna Vene valitsus soodustas pärast tšerkesside asualade puhastamist selle asustamist uute elanikega, siis asusid nendele aladele elama ka Eestist väljarännanud.

Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi sõnul lasub Eestil tšerkesside ees teatav auvõlg, sest Eesti asunikud Musta mere ääres asustati just tšerkesside maale. Artur Talvik on teinud ettepaneku, et Eesti võiks Süüria põgeneikelaagritest vastu võtta sealseid Tšerkesse, et vähendada oma auvõlga.[12]

Välislingid

Viited

  1. Coverage of The tragedy public Thought (later half of the 19th century), Niko Javakhishvili, Tbilisi State University, 20 December 2012, retrieved 1 June 2015
  2. Yemelianova, Galina, Islam nationalism and state in the Muslim Caucasus. April 2014. pp. 3
  3. Memoirs of Dmitry Milyutin, "the plan of action decided upon for 1860 was to cleanse [ochistit'] the mountain zone of its indigenous population", as quoted in W. Richmond The Northwest Caucasus: Past, Present, and Future. Routledge. 2008
  4. Antero Leitzinger (14 December 2004). "The Circassian Genocide". Global Politician. Archived from the original on 9 November 2013.
  5. Kazemzadeh 1974
  6. Charles King. The Ghost of Freedom: A History of the Caucasus. p. 95.. One after another, entire Circassian tribal groups were dispersed, resettled, or killed en masse
  7. King 2007
  8. "145th Anniversary of the Circassian Genocide and the Sochi Olympics Issue". Reuters. 22 May 2009. Retrieved 28 November 2009.
  9. Sarah A.S. Isla Rosser-Owen, MA Near and Middle Eastern Studies (thesis). The First 'Circassian Exodus' to the Ottoman Empire (1858–1867), and the Ottoman Response, Based on the Accounts of Contemporary British Observers. Page 16: "... with one estimate showing that the indigenous population of the entire north-western Caucasus was reduced by a massive 94 per cent". Text of citation: "The estimates of Russian historian Narochnitskii, in Richmond, ch. 4, p. 5. Stephen Shenfield notes a similar rate of reduction with less than 10 per cent of the Circassians (including the Abkhazians) remaining. (Stephen Shenfield, "The Circassians: A Forgotten Genocide?", in The Massacre in History, p. 154.)"
  10. Richmond, Walter. The Circassian Genocide. Page 132: ". If we assume that Berzhe’s middle figure of 50,000 was close to the number who survived to settle in the lowlands, then between 95 percent and 97 percent of all Circassians were killed outright, died during Evdokimov’s campaign, or were deported."
  11. "Caucasus Survey". Archived from the original on 15 April 2015. Retrieved 23 April 2015.
  12. https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/