Liivi keel: erinevus redaktsioonide vahel
→Tähestik: ţ -> ț |
|||
30. rida: | 30. rida: | ||
<!-- suurem font on vajalik, et kahekordsete märkidega tähtedest aru saada--> |
<!-- suurem font on vajalik, et kahekordsete märkidega tähtedest aru saada--> |
||
<p style="font-size: large;"> |
<p style="font-size: large;"> |
||
a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ [[Ŗ]], s S, š Š, t T, |
a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ [[Ŗ]], s S, š Š, t T, ț Ț, u U, ū Ū, v V, (y Y), (ȳ Ȳ), z Z, ž Ž |
||
</p> |
</p> |
||
Redaktsioon: 1. juuli 2018, kell 12:56
See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2015) |
liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) | |
---|---|
Kõneldakse | Lätis |
Piirkonnad | Põhja-Euroopa |
Kokku kõnelejaid | umbes 20[1] |
Keelesugulus |
uurali keeled |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel | - |
Keelekoodid | |
ISO 639-2 | fiu (teised soomeugri keeled) |
ISO 639-3 | liv |
Liivi keele leviala Lätis aastatel 1100 ja 1900. |
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.
Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, viimane liivi keelt emakeelena rääkinud inimene suri 2013. aastal[2]. Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest[1]. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest[3].
Nimetust rannakeel (rāndakēļ) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides.
Tähestik
Liivi kirjakeele tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. Liivi tähestikus leidub tähti, mida pole eesti ega läti tähestikus, näiteks Ǟ (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ).
a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ț Ț, u U, ū Ū, v V, (y Y), (ȳ Ȳ), z Z, ž Ž
Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnimedes ja/või on nende kasutamisest tänapäeval loobutud (ö, ȫ ja y, ȳ).
NB! Tehnilistel põhjustel, näiteks kui kirjutusmasinal pole kõiki vajalikke tähti või arvutitarkvara ei võimalda kõigi tähtede kasutamist, on kasutatud mitmeid lihtsustusi või asendusi. Näiteks ḑ asemel d' või ǟ asemel ä'.
Hääldus
Kriips (ˉ) tähe peal märgib pikka täishäälikut: Ēstimō (Eestimaa), pū (puu). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: tūļi (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut: vȯn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega.
Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust.
Asesõnad
Isikulised asesõnad
Ainsus | |||
---|---|---|---|
1Sg mina | 2Sg sina | 3Sg tema | |
Nominatiiv | minā / ma | sinā / sa | tämā / ta |
Genitiiv | min | sin | täm |
Daativ | minnõn | sinnõn | tämmõn |
Translatiiv-Komitatiiv | minkõks | sinkõks | tämkõks |
Partitiiv | mīnda | sīnda | tǟnda |
Inessiiv | minsõ | sinsõ | tämsõ |
Elatiiv | minstõ | sinstõ | tämstõ |
Illatiiv | minnõ(z) | sinnõ(z) | tämmõ(z) |
Mitmus | |||
---|---|---|---|
1Pl meie | 2Pl teie | 3Pl nemad | |
Nominatiiv | mēg | tēg | ne |
Genitiiv | mäd | täd | nänt |
Daativ | mäddõn | täddõn | näntõn |
Translatiiv-Komitatiiv | mädkõks | tädkõks | näntkõks |
Partitiiv | mēḑi | tēḑi | nēḑi |
Inessiiv | mēši | tēši | nēši |
Elatiiv | mēšti | tēšti | nēšti |
Illatiiv | mēži | tēži | nēži |
Näitavad asesõnad
Ainsus see | Mitmus need | |
---|---|---|
Nominatiiv | se | ne |
Genitiiv | sīe | nänt |
Daativ | sīen | näntõn |
Translatiiv-Komitatiiv | sīekõks | näntkõks |
Partitiiv | siedā | nēḑi |
Inessiiv | sīesõ | nēši |
Elatiiv | sīestõ | nēšti |
Illatiiv | sīezõ | nēži |
Keelenäiteid
- Tēriņtš!
- Tere!
- Jõvā ūomõg! / Jõvvõ ūomõgt!
- Tere hommikust!
- Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ!
- Tere päevast!
- Tienū!
- Tänan!
- Pōlaks!
- Palun!
- Vȯndzist Ūdtāigastõ!
- Head uut aastat!
- Tämpõ um pūolpǟva
- Täna on laupäev
- ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim
- üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme
Uurimislugu
Liivi keelt on teaduslikult uurinud teiste hulgas soome keeleadlased Lauri Kettunen, Lauri Posti ja Kalevi Wiik, eesti keeleteadlased Eduard Vääri, Tiit-Rein Viitso, Tõnu Karma, Karl Pajusalu, liivi keeleteadlane Valts Ernštreits ning Eberhard Winkler ja Tor Tveite. Liivi rahvaluulet on kogunud ja uurinud Oskar Loorits (liivlaste seas tuntud kui Valdapǟ).
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 unesco.org välja otsitud 20.12.10
- ↑ Kanadas suri viimane emakeelne liivlane. FennoUgria, 03.06.2013, välja otsitud 08.05.2014
- ↑ baltics-course.com välja otsitud 20.12.10
Kirjandus
- Tooke, William (1799). View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century. London: T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett. Lk lk. 523-527.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. 2012 ISBN 9789984815763
Välislingid
- Liivi keele ja kultuuri portaal Livones.lv
- Liivikeelse Vikipeedia inkubaator
- Läti-liivi-inglise väljendite sõnaraamat liivi keele tähestiku, häälduse ja lühikese grammatikaülevaatega (pdf)
- Virtual Livonia
- Karl Pajusalu. Jäljed Liivimaa liivi keelest. Sirp, 27.09.2010.
- Valts Ernštreits. Liivi kirjakeele kujunemine, 1863. aastast kuni aastani 1982, väitekiri.
- Tuuli Tuisk. Oma kirjakeele tegid ikka liivlased ise Sirp, 14. jaanuar 2011
- Christopher Moseley. Liivi keel – Euroopa ohustatuim? Sirp, 16.03.2012