Etnos: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
Kui rahvuse puhul on oluline enesemääratlus, siis võib etnos olla määratletud ka teiste poolt<ref>Connor, Walker. ''Ethnonationalism: The Quest for Understanding''. Princeton, New Jersey: Princeton University Press.</ref>. |
Kui rahvuse puhul on oluline enesemääratlus, siis võib etnos olla määratletud ka teiste poolt<ref>Connor, Walker. ''Ethnonationalism: The Quest for Understanding''. Princeton, New Jersey: Princeton University Press.</ref>. |
||
==Etnose teooria ajalugu== |
|||
[[Etnose teooria]]t on arendatud peamiselt Venemaal. Termini võttis tänapäevases tähenduses kasutusele [[Sergei Širokogorov]], kes pani aluse ka etnose teooriale. Ta pidas etnost lokaalsete rühmade põhiliseks olemisvormiks ning pidas etnose põhitunnuseks päritolu, kommete, keele ja elulaadi ühtsust. |
|||
[[Julian Bromlei]] pani ette eristada [[etnikos]]i (etnos kitsamas mõttes), millel on ühine keel, kultuur ja eneseteadvus, ja [[etnosotsiaalne organism|etnosotsiaalseid organisme]] (etnos laiemas) mõttes, millel on ühine territoorium ja riik või haldusüksus ning mis on ühiskonna arengu makroüksused; need on vastavalt [[ühiskondlik-majanduslik formatsioon|ühiskondlik-majanduslikule formatsioonile]] hõimud, rahvad või rahvused. Bromlei klassifitseeris ka [[etnilised protsessid|etnilisi protsesse]]. |
|||
[[Sergei Arutjunov]] ja [[Nikolai Tšeboksarov]] |
|||
{{pooleli}} |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 30. juuni 2018, kell 12:52
Etnos on ajalooliselt kujunenud kultuuriühisus, ühine kultuuriväli[1]. Etnos võib esineda erinevates vormides: hõimuna, hõimuliit, rahvana või rahvusena. Etnosed on pidevas arengus ja läbi selle muutuvad ka etnose vormid. Näiteks rahvas võib areneda rahvuseks, kuid see ei ole paratamatu ja kindlasti toimuv areng[1].
Kui rahvuse puhul on oluline enesemääratlus, siis võib etnos olla määratletud ka teiste poolt[2].
Etnose teooria ajalugu
Etnose teooriat on arendatud peamiselt Venemaal. Termini võttis tänapäevases tähenduses kasutusele Sergei Širokogorov, kes pani aluse ka etnose teooriale. Ta pidas etnost lokaalsete rühmade põhiliseks olemisvormiks ning pidas etnose põhitunnuseks päritolu, kommete, keele ja elulaadi ühtsust.
Julian Bromlei pani ette eristada etnikosi (etnos kitsamas mõttes), millel on ühine keel, kultuur ja eneseteadvus, ja etnosotsiaalseid organisme (etnos laiemas) mõttes, millel on ühine territoorium ja riik või haldusüksus ning mis on ühiskonna arengu makroüksused; need on vastavalt ühiskondlik-majanduslikule formatsioonile hõimud, rahvad või rahvused. Bromlei klassifitseeris ka etnilisi protsesse.
Sergei Arutjunov ja Nikolai Tšeboksarov
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |