Sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
*[[Sadamaregister]] |
*[[Sadamaregister]] |
||
*[[Kodusadam]] |
*[[Kodusadam]] |
||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 29. juuni 2018, kell 21:21
Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Eristatakse reisi-, kauba-, kala-, sõja- ja väikesadamaid.
Asukoht ja rajatised
Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad (laht, fjord, jõe suue). Vajaduse korral ehitatakse kaitseehitised (muulid, lainemurdjad).
Sadamarajatiste hulka kuuluvad kaid, muulid, kraanad, slipid, reisi- ja kaubaterminalid. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka meremärke või navigastioonimärke.
Töökorraldus
Sadama tööd korraldab tavaliselt sadamakapten. Lisaks on toimivas ja teenuseid osutavas sadamas tavaliselt sadama korrapidaja või sadamavaht, kes annab loa veesõidukitele veealale sisenemiseks, väljumiseks ning muudeks manöövriteks või tegevusteks. Suuremates sadamates on tavaliselt oma teenindav abilaevastik nagu näiteks vedurlaevad, puksiirid, lootsilaevad, laevakütuse tankerid, reostustõrjelaevad.
Eesti oludes on tähtis sadama talvine jäävaba olek.
Eesti sadamad ja nende pidajad ning kaptenid peavad olema registreeritud sadamaregistris.[1]
Läänemere-äärsete sadamate omanikud ja kasutajad on kohustatud merereostuse vältimiseks järgima HELCOM-i ja MARPOL-i kokkuleppeid ja nõudeid.
Vaata ka
Viited
- ↑ "Sadamaseadus". Riigi Teataja. 10.07.2009. Vaadatud 29.06.2018.