Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Kummituskasutajad

Artiklite kvaliteedinõuete seas on järgmine nõue, et vastuhääli ei tohi olla. Samas on meil mitmeid vikipediste, kes on aktiivse tegutsemise lõpetanud. Kui nüüd mõne sellise artikli puhul on takistuseks taolise aktiivse tegevuse lõpetanud kummituskasutaja hääl, siis kuidas peaksime käituma? - Melilac (arutelu) 10. märts 2018, kell 15:37 (EET)

No midagi säärast, et näiteks neli täiendavalt antud poolthäält nullistaks kummituskasutaja vastuhääle. --Hirvelaid (arutelu) 10. märts 2018, kell 16:27 (EET)

Formaalse reegli saab kehtestada ainult siis, kui sama formaalselt määratakse selle kasutusala. Kes on sel juhul "kummituskasutaja" või "mitteaktiivne vikipedist"? Kas jutt on kelleltki hääle ära võtmisest, kes tahab hääletada, või aastate eest antud vastuhäälest? Viimase vastu aitab, kui teha uus hääletus. Esimesel juhul kerkib küsimus, kui passiivne peab keegi olema, et teda tohiks vaikima sundida. (Kas arutelulehed lähevad arvesse? Kategoriseerimine? 1-5 muudatust viimase kuu jooksul? 42 muudatust kuus kuud tagasi?) Ei saa nii, et neli poolthäält topivad padja suhu igaühele, kelle "kummituseks" tembeldamises need neli omakeskis kokkuleppele saavad. Reegel peab olema selge. --82.131.43.214 10. märts 2018, kell 17:04 (EET)

Olen anonüümikuga täiesti nõus. Kõigepealt tuleks püüda mõista, miks see vastuhääl on antud, ja katsuda need põhjused kõrvaldada. Seejärel saab hääletuse tunnistada ebaõnnestunuks ja korraldada uue hääletuse. Taivo 10. märts 2018, kell 18:01 (EET)

Jah, see on õigem lähenemine.--Hirvelaid (arutelu) 10. märts 2018, kell 18:19 (EET)

Jah, ent siin on taas küsimus ajaperioodist. - Melilac (arutelu) 10. märts 2018, kell 21:30 (EET)

On olemas kasutajaid, kes on aktiivsed muudes kohtades kui vaid Eesti Vikipeedia. Praegu paistab ettepanek rohkem olevat stiilis "kes siin kaua hääletanud/toimetanud ei ole, ei peaks hääletusõigust justkui omama." Siis on olemas veel käpiknukk-kasutajad, keda mõni pahatahtlik kasutaja kasutab ainult häälteenamuse saamiseks. -Mardus /arutelu 4. aprill 2018, kell 09:01 (EEST)

Viimaste puhul saavad administraatorid lugeda häält mittekehtivaks. Ja ettepanek ei ole stiilis, et kes kaua toimetanud ei ole, ei peaks hääletusõigust omama. Pigem on uue hääletuse korraldamine lahenduseks olukorrale, kus vastuhääl on antud teistsugusele artiklile...- Melilac (arutelu) 4. mai 2018, kell 10:01 (EEST)

Arutelulehekülgede massiline kustutamine

Ma leian, et arutelulehekülgede kustutamine, mille ainus sisu oli "Siia ei viita midagi," on väär. Mis on sellise tegevuse mõte, statistika jaoks enese tehtud muudatuste arvu kiire suurendamine? Ajaloo huvides tuleks arutelulehekülgede sisu säilitada. Iifar (ja teised), kustutamise asemel võiksid Sa lihtsalt lisada taandrealt midagi stiilis, et "nüüd on lingid siia olemas." --Vihelik (arutelu) 12. aprill 2018, kell 09:27 (EEST)

Kommentaar: "Siia ei viita midagi" on praeguseks paljude artiklite aruteludes väärinfo, mida mina pean mõistlikuks eemaldada. --Ivar (arutelu) 12. aprill 2018, kell 09:41 (EEST)

Toetan antud küsimuses Ivarit. Aruteluleht ei pea sisaldama kõikvõimalikku ajaloolist pahna, vaid ainult sellist infot, mis (1) osutab hetkel olemasolevatele puudustele või vaieldavatele aspektidele, või (2) korrigeeritud puudustele või lahendatud vaidlusküsimustele, millel on olnud artikli tänase sisu ja vormi kujunemise seisukohalt mingi tähtsus. Kasutajat eksitavad, ammu aktuaalsuse kaotanud märkused, eriti veel tehnilist laadi märkused nagu "siia ei viita midagi", on väga mõistlik eemaldada. -- Toomas (arutelu) 12. aprill 2018, kell 10:42 (EEST)

Olen samuti Ivari ja Toomasega nõus. Võrdleksin seda olukorraga kui artikli päises on toimetamismärkus - kui vajalik toimetamine on tehtud, siis see märkus eemaldatakse, mitte ei säilitata ajaloo huvides, et varem vajas see artikkel toimetamist. Kui sarnane tehnilist laadi toimetamismärkus on arutelulehel, näiteks, et "link ei tööta" või "siia ei tule viiteid", siis kui need konkreetsed probleemid on lahendatud, tuleks ka vastav toimetamismärkus eemaldada. Vastasel korral see lihtsalt asjatult koormaks arutelulehte. Taandrealt kommentaari lisamine, et "see link on nüüd parandatud" suurendab samuti redigeerimiste statistikat, nii et see argument on arusaamatu. --VillaK (arutelu) 12. aprill 2018, kell 11:00 (EEST)

Mõnes mõttes on hea kui lehekülg on tühi uue arutelu jaoks, sest seda näeb kohe. Samas on võimalik vastata malliga {{korras}}, tulemus J Korras ja siis on ajalugu säilinud. Malli saaks lisada ka siis mitteadministraatorid või hoopis botiga. --Tiia (arutelu) 12. aprill 2018, kell 15:57 (EEST)

Olgu siis, kui enamus nii arvab. --Vihelik (arutelu) 13. aprill 2018, kell 03:48 (EEST)

Just nimelt peaks kustutama, sest kui link ei tööta, see parandatakse ära ja lisatakse korrasoleku mall ja SIIS teib probleeme uue lingiga, on see mall väga eksitav. - Melilac (arutelu) 13. aprill 2018, kell 13:00 (EEST)

Melilac, probleem pole üldse lingis vaid selles, et sellele artiklile ei viita midagi. Kunagi oli see tavaline reageering, et artikkel haakida teiste artiklitega. Näiteks lisada mujale alajaotusse Vaata ka või loendisse. Mingit lingiprobleemi siin pole. Lihtsalt lause Siia ei viita midagi. --Tiia (arutelu) 13. aprill 2018, kell 17:05 (EEST)

Ma saan sellest aru, aga mina mainisin muidugi seda, et oli mingi usin bot, kes kontrollis, kas artiklis olevad lingid töötavad, ja lisas siis selle ilusasti artikli arutelulehele, kui miski ei klappinud. Ja nentisin, et kui selle ühendamata artikliga äärmiselt tõenäoliselt ongi asjad pärast korrastamist korras, siis selle boti märkuste puhul võivad asjad olla peagi jälle teisiti... - Melilac (arutelu) 15. aprill 2018, kell 18:39 (EEST)

Küsimus on siiski laiem. "Siia ei viita midagi" on vaid üks näide tehnilist laadi toimetamismärkusest, mille pärast lahendamist võib eemaldada. Teisi näiteid on veel. Ma muidugi oletan, et varsti ilmuvad välja saatana advokaadid, kes hakkavad pärast "Siia ei viita midagi" märkuse kustutamist kirjutama kommentaare "Siia tuleb vähe viiteid", muutes selliste märkuste kustutamise keerulisemaks, sest alati saab vaielda, millisest arvust lõpeb "vähe" ja algab "palju".--VillaK (arutelu) 13. aprill 2018, kell 19:45 (EEST)

...mille pärast lahendamist võib eemaldada Kuidas mitteadministraator seda teha saab? Sellele saabki reageerida malliga, et probleem on lahendatud. Minul pole kustutamise vastu midagi aga ka see on administraatori pärusmaa. --Tiia (arutelu) 13. aprill 2018, kell 19:57 (EEST)

Kuidas saab mitteadministraator artikli nimeruumist pärast artikli teksti toimetamist eemaldada toimetamismärkuse malli? Vastus: kustutab selle lihtsalt ära. Mul on pisut raske mõista, miks peaks artikli arutelulehel olevad tehnilised toimetamismärkused olema kuidagi tugevamini kaitstud kui artikli nimeruumis olevad tehnilised toimetamismärkused. See saaks olla sisuliselt õigustatud ainult siis, kui arutelulehel olevatel toimetamismärkustel on kuidagi kõrgem staatus või suurem tähtsus kui nimeruumis olevatel toimetamismärkustel – viimaste kohta kehtib teatavasti Viki üldine põhimõte: tee julgelt parandusi! Reaalsuses on need arutelulehe tehnilised toimetamismärkused nagu "Siia ei viita midagi" või "Link ei tööta" just vastupidi madalama prioriteetsusega kui nimeruumis olevad toimetamismärkused. Mispärast peaksid nad siis kuidagi olema tugevamalt "kaitstud"?--VillaK (arutelu) 13. aprill 2018, kell 20:25 (EEST)

Me räägime üksteisest mööda. Arutelu lehel pole ju (toimetamise)malli, mida eemaldada. Lihtsalt sisu kustutamine ei lahenda probleemi, sest siis jääks tühi lehekülg ja seega mitteadministraator seda tegema ei hakka. Kõige lihtsam on arutelu leht kustutada aga see on ju administraaori võimalus. Minu pärast võib neid arutelulehti kustutada. Mina sellepärast ei põe aga nagu eelnevalt kirjutati, siis arutelulehti peab säilitama. Antud juhul pole arutelu toimunud ja see on ainult toimetamise märkus. --Tiia (arutelu) 13. aprill 2018, kell 20:51 (EEST)

Ma osundan asja sisulisele poolele. Asja vormiline (vormistuslik-tehniline) külg mulle suuremat huvi ei paku. --VillaK (arutelu) 13. aprill 2018, kell 21:05 (EEST)

Ei osunda sa midagi. "osundama <27> tsiteerima. Osundab seaduse teksti. Osundatud teos" Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 --42.42.128.1 (arutelu) 15. aprill 2018, kell 03:37 (EEST)

Aitäh keelekorraldajale. --VillaK (arutelu) 15. aprill 2018, kell 09:28 (EEST)

• Arutelulehekülgedele ei peagi miski viitama; seega argument, et aruteluleheküljele "ei viita miski" — misjärel õigustaks see arutelulehekülje kustutamist — on juba algusest peale väär. Eriti veel, kui aruteluleheküljele vastav artikkel juba eksisteerib. Kui arutelulehekülg liiga pikk ei ole, siis ei peagi midagi kustutama ja isegi mitte arhiivi panema, sest sellisel juhul oleks nii praegu kui ka tulevikus võimalik toimetajatel saada ülevade varem tekkinud probleemidest, et siis lahenduskäiguni kiiremini jõuda.

Erandiks võiks olla mingi suvaline vandalism, kuid sellisel juhul tuleb olla tähelepanelik ja vaadata arutelulehekülje toimetamisajaloost, kas varem on arutelusse midagi kasulikku lisatud või mitte. Sest võib olla näiteks juhtumeid, kus vandaal on kõik ära kustutanud ja siis õige varsti kustutab keegi administraator selle ettekäändel, et 'arutelus [justkui] polegi midagi.' -Mardus /arutelu 16. aprill 2018, kell 20:12 (EEST)

Siin on nüüd kas möödarääkimine või vindiga huumor. Jutuks olnud märkust "Siia ei viita midagi" on arutelulehtedele lisanud eeskätt mõned administraatorid, kes on olnud seisukohal, et üksikartikleid aitab paremini leida kui neile on siselingid teistest artiklitest. Kas see on empiiriliselt tõendatud või pelgalt uskumus, on mulle teadmata. Aga sellist märkust on lisatud juhul kui vasakul menüüribal "Lingid siia" klikkides tuleb vastuseks "Lehele ... ei viita ükski lehekülg." Mardusel on ehk omapärane must huumor, ent mõistagi pole jutuks linkide puudumine arutelulehele. --VillaK (arutelu) 16. aprill 2018, kell 21:09 (EEST)

Ha ha.

Siiski on nüüd asjast selgem ettekujutus. See "Siia ei viita midagi" märge tuleb panna mitte arutelulehekülgedele, vaid artiklitesse endisse. Ning kui see on juba aruteluleheküljel, siis võib jätta nii nagu on, või tõsta ümber artiklite sisse (päisesse või jalusesse). Ei tea, kas arutelulehekülgi peaks seepärast kustutama, kui sisu on ainult "siia ei viita midagi," nii et isiklikult jätan selle lahtiseks. Üks variant tegelikult olekski tõsta "Siia ei viita midagi" artiklisse endasse, jätta arutelulehekülg päris tühjaks või alles siis täiesti kustutada. -Mardus /arutelu 16. aprill 2018, kell 21:41 (EEST)

Mardus, kuidas me saime seda artikli lehele kirjutada kui vastav mall puudub? Selline märkus lisati 10 või isegi rohkem aastaid tagasi ja mina järgisin ka vahel seda, sest tööriist Lingid siia oli tavapärane kontroll. --Tiia (arutelu) 16. aprill 2018, kell 21:51 (EEST)

Ma nagu lähtusin sellest, et mall on ammu olemas, ning et see oli topitud artikli asemel aruteluleheküljele. -Mardus /arutelu 16. aprill 2018, kell 21:59 (EEST)

Minu arust on need märkused ("siia ei viita midagi") totaalselt mõttetud. Muuhulgas on ka selline erilehekülg ja üldse oleks mõistlik vastavate artiklitega tegutseda seeläbi, et lasta botidel vastavaid temaatiliselt grupeeritud nimekirjasid koostada ja siis ka kohe asja parandmisega tegelda. Mitte aga jätta märkusi, mille põhjal mitte keegi mitte kunagi mitte midagi tegema ei hakka. Seda tüüpi märkuste likvideerimist mina küll pahaks ei paneks. Ivo (arutelu) 16. aprill 2018, kell 22:50 (EEST)

Märkuseks Marduse jutu juurde: veidi varasem arutelu navigatsioonimallide teemal tutvustab seda probleemi, et mõningad mallid just nimelt viitavad arutelulehtedele, isegi kui neid pole olemas. - Melilac (arutelu) 18. aprill 2018, kell 10:28 (EEST)

Kas viitavad selliste pisikeste linkidega, et "vaata / toimeta / arutelu" (v • t • a) vms? -Mardus /arutelu 2. mai 2018, kell 15:26 (EEST)

Välislinkide vormistamine

Oleks tarvis kogukonna nõu. Vaadake palun [1] ja [2] ja [3] ning arvake midagi. --kanakukk (arutelu) 18. aprill 2018, kell 20:02 (EEST).

Kommenteerin vaid ühte detaili. Mu meelest vähemalt elektroonilise Riigi Teataja viidete puhul on allika vaatamise kuupäev täiesti ebaoluline. Oluline on õigusakti redaktsiooni või konkreetse sätte vastuvõtmise/jõustumise/kehtivuse aeg. Millal keegi seda sätet vaatas, on kasutu ballast. Kui tõesti peaks kunagi juhtuma selline situatsioon, et Riigi Teataja elektrooniline versioon veebist kustutatakse, aga eestikeelne Vikipeedia on veel alles, siis saab huviline pöörduda Riigi Teataja paberversiooni poole, kui on teada konkreetse õigusakti või mõne selle (muudetud) sätte vastuvõtmise/jõustumise aeg.--VillaK (arutelu) 18. aprill 2018, kell 21:20 (EEST)

Kehtivate seaduste puhul lisada seaduse vastuvõtmise aeg on olemas Vikipeedia:Viitamine#Viitamine Riigi Teatajale ja eelnenud näidetes pole seda viga aga enne juhendi kirjutamist võib sellist viitamist olla ja kui peale satute, siis parandage julgelt. --Tiia (arutelu) 18. aprill 2018, kell 22:20 (EEST)

Wikimedia Eesti eesmärkide sõnastamine järgnevateks aastateks

Wikimedia Eesti juhatus sai mõne nädala eest kokku aktiivsemate ürituste korraldajate ja projektide vedajatega, et arutada tegevusi järgnevateks aastateks. Muuhulgas sõnastasime ajakohasemas vormis taas meie eesmärgid -- ühelt poolt meie endi jaoks, et me kõik ikka päriselt aru saaksime, mille eest me täpselt väljas oleme, aga teiselt poolt nende jaoks, kes tahaks meiega liituda, aga pole varasemates aruteludes osalenud. Need eesmärgid sündisid praktilisest vajadusest elava arutelu raames ega ole lõplikud -- ootame huviga, mida võiks sõnastada teisiti, mida lisada, mida eemaldada. Püüame jõuda selliste ühiselt tunnetatud eesmärkide sõnastuseni, mis oleks aluseks meie ühistele või ka eraldiseisvatele projektidele praegu ning lähitulevikus.

Eesmärkide esialgse sõnastuse leiab koos saatesõnaga Wikimedia Eesti blogist. Tagasiside on oodatud siia või mistahes meie aktiivsesse kanalisse, soovijad võivad mõistagi ka erakirja saata, mida me siis vajadusel juhatusega omavahel arutame. --Märt Põder (arutelu) 28. aprill 2018, kell 00:27 (EEST)

Milleks on veebiviidetel "viimati vaadatud"-kuupäevad?

Kuna mõned nooremad vikipedistid pole sellest siiamaani aru saanud, siis siin on lihtsustatud selgitus koos praktilise ülesandega, mis peaks olema mõistetav ka algklassiõpilastele: Arutelu:Janek_Mäggi#Vaatamise_kuupäevad. Ja veel: kui keegi teist ei tea, mis on Internet Archive ja selles sisalduv Wayback Machine, siis selle kohta on Vikipeedias artikkel. --Oop (arutelu) 29. aprill 2018, kell 01:11 (EEST)

Vikipedistide, WMEE vabatahtlike jt huviliste kohtumine uute ning käimasolevate projektide teemal N 3.05 kl 18-20 Tartus

Vikipeedia ja selle sõsarprojektide arengu toetamiseks on asutatud MTÜ Wikimedia Eesti. Tule saabuval neljapäeval tutvuma Wikimedia Eesti jooksvate projektide ja algatustega ning anna sellega oma panus Vikipeedia kujunemisse! Arutamisele tulevad küsimused:

• Mis rolle ja tegevusi on vaja Vikipeedia edasiarendamiseks?
• Missuguseid töörühmi või projekte tahaksite Wikimedia Eesti alt algatada?
• Kuidas saada olulistele projektidele tuge või rahastust Wikimediast või väljastpoolt?

Täpsem info jmt Facebooki sündmuse kirjelduses. --Märt Põder (arutelu) 30. aprill 2018, kell 17:43 (EEST)

2.–14. maini 2018 on Siil 2018. suwa 30. aprill 2018, kell 17:55 (EEST)

Võiks teha lühijuhendi wikipedia:How to contribute to Estonian Wikipedia, if You don't know the language ning hiljem ehk ka mingi suunatud kampaania. --WikedKentaur (arutelu) 1. mai 2018, kell 09:55 (EEST)

Selline juhend võiks kindlasti olla. Kas teistes vikides on selliseid juba olemas? Kas sul on juba ka konkreetseid ideid, mida sinna kirjutada? Adeliine 1. mai 2018, kell 12:29 (EEST)

Mite You, vaid you. Inglise keeles ei kasutata suurtähte selles sõnas viisakusvormi jaoks.--Morel (arutelu) 1. mai 2018, kell 21:15 (EEST)

Armastus, Plekktrumm jt

"Paras tohuvapohu", tsitaadi lõpp, hetkel ETV2 hr Andres rääkimas enda ründaja kaitsmisest jne
Ikka keeruline aru saada, tõlgita.
"jutt ei ole haaratav mõttehaaratusele...", OK, kes tahab, vaatab, kuulab, endasse, parajasti—Pietadè 30. aprill 2018, kell 21:46 (EEST)

Selgituseks väike link. Head vaatamist ja kuulamist! Ivo (arutelu) 1. mai 2018, kell 00:27 (EEST)

Tänud siis Sulle minu tõlkimise eest!
PS! "Saade on järelvaadatav veel 365 päeva"—Pietadè 1. mai 2018, kell 00:40 (EEST)

Muuseumifotode kasutamine Vikipeedias

Palun selgitada, kas Vikipeediasse võib laadida TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi (http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?) digikogu fotosid jm materjale? Muuseumi arhivaar-koguhoidja Villem Normak vastas e-kirjas, et fotosid tohib Vikipeedias kasutada, kui on viidatud muuseumi fondile. Muuseumi direktor Veronika Varik selgitas e-kirjas, et fotode litsentiks on https://creativecommons.org/licenses/by/3.0/deed.et Ometigi on keegi esitanud mitu selle muuseumi fotot Vikipeediast kustutamiseks, vt nt https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:EPAM_0F_0056288-00001_105429.JPG --Merryapples (arutelu) 29. aprill 2018, kell 17:07 (EEST)

See luba tuleb esitada OTRSi. Mõtetelugemist ja selgeltnägemist ei saa kelleltki eeldada.--82.131.110.245 29. aprill 2018, kell 17:22 (EEST)

PS! On vähetõenäoline, et muuseum omab kõigi üleslaetud fotode autoriõigusi, seega ei saa nad ka mingeid lube paremale ja vasakule jagada.--82.131.110.245 29. aprill 2018, kell 17:25 (EEST)

Kas ei piisa sellest, et muuseum kinnitab, et nendel fotodel on CC BY 3.0 litsents. Ilmselgelt ei ole muuseum kõigi nende fotode tegemisel kaamera päästikule vajutanud. (Kui kasutada numbriga kirjutaja sarkastilist tooni ...) --VillaK (arutelu) 4. mai 2018, kell 07:52 (EEST)

Soovitan samuti luba edastata OTRS-i süsteemi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. mai 2018, kell 20:37 (EEST)

Esmalt tasuks küsida, kas muuseum on kindel ja nõus kirjalikult kinnitama, et fotode autoriõigus kuulub neile. Ma üldjuhul kahtlen väga sügavalt selliste väidete tõesuses. Eesti muuseumidel ei ole kombeks osta või võtta lepingu alusel üle muuseumi füüsiliselt antud teoste autoriõigusi (mõni muuseum püüab minu teada seda praktikat vähehaaval muuta). See-eest aga ON neil kombeks pruukida kõiki nende fondides olevaid teoseid uljalt, autoriõigusele vähimatki tähelepanu pööramata ja halvemal juhul käekesega ebakompetentselt lehvitades: "Jaa-jaa, meie oleme muuseum, meil on õigus kõigeks, mis pähe tuleb." (See väide on faktiliselt vale, isegi muuseumide õigused oma kogude avalikuks levitamiseks on seadusega piiratud, lolluse ja laiskuse tõttu neid piiranguid lihtsalt ignoreeritakse.) Nii et ma ei usuks ega soovitaks uskuda isegi nende kirjalikku kinnitust, küll aga võib nende kirjalik kinnitus, mis on edastatud OTRSi, aidata kaasa sellele, et fotode üleslaadimisega ja avalikkusele suunamisega seotud Vikipeedia kasutajad ei peaks jama selgudes kohtulikult vastutama - vähemalt mitte täiel määral - ning saaksid kaitsetaktikas toetuda heausklikkusele (mida kohus võib, kuid ei pruugi arvesse võtta). (Hmh, ma tõesti peaks ka muuseumite ja autoriõiguse suhetest kunagi Sirpi pikemalt kirjutama. Oleks vähemalt, millele viidata.) --Oop (arutelu) 6. mai 2018, kell 18:47 (EEST)

Siin lõigus sisuliselt kutsutakse meelevaldselt üles seadusevastasele tegevusele. Autoriõiguse seaduse § 62.1: Autoriõigusega kaasnevate õiguste presumptsioon, lõige 2 "Isiku, kes on autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile märgitud õiguste omajana, õigusi nimetatud objektile eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub õiguste omaja isiku vaidlustajal." EPAM ei ole väitnud, et neil on õigus "kõigeks, mis pähe tuleb". Selline järeldus on täiesti meelevaldne. Muuseum on väitnud, et neid fotosid võib kasutada CC BY 3.0 tingimustel. See tähendab vaba kasutust ja jagamist koos viitega allikale ja autorile. Kui fotodel on selline märge – ja selline märge neil tõepoolest on – siis vastavalt seadusele tuleb eeldada, et antud isikul ehk muuseumil need õigused on, kuni pole tõendatud vastupidist. Paraku aga esitab Oop siin just risti vastukäiva üleskutse – seab autoriõigusega kaasnevate õiguste presumptsiooni kahtluse alla, soovib täiendavat tõestust, tõendeid ja kinnitusi. See on aga vastuolus seaduse sättega. Seadus ütleb nii, et kui Oop vaidlustab muuseumi kui CC BY 3.0 õiguste omajana, siis peab tema tõendama, kellele need õigused siis tegelikult kuuluvad. Selliseks vaidlustamiseks tuleks esitada hagi kohtusse. Vikipeedia foorum ega ajaleht Sirp siin paraku aidata ei saa.--VillaK (arutelu) 7. mai 2018, kell 08:38 (EEST)

Probleem lühidalt, puust ja punaselt: kui minu vanaonust jäi maha foto, siis see paberitükk võib kuuluda mulle ja, kui ma selle kinkelepinguga muuseumi annan, muuseumile, aga paberi omandiõigus ei ütle midagi foto autoriõiguste kohta. Foto võib olla teinud vanaonu noorem töökaaslane, kes on vägagi elus, mäletab foto tegemist ja on pealegi tuntud fotograaf. Tuntud või mitte, tema õigused on igatahes kaitstud ja ei mul ega muuseumil pole õigust teha nägu, nagu oleks me autoriõiguse maast leidnud. Vahet pole, kas autori nimi on fotol küljes. Õigused on kaitstud ja ei kuulu füüsilise eseme omanikule, nii nagu mulle ei kuulu ka selle Kivirähu raamatu õigused, mille ma eile poest ostsin - mis sest, et füüsiline raamat on minu oma. --Oop (arutelu) 6. mai 2018, kell 18:51 (EEST)

Minu isaisaisa³ jne oli vaarao, tema õuekunstnik kujutas oma vanema matusepüramiidi papüürusel, järgmine³ esiesivanem tegi sellestsamast (püramiidi kujutisest) maali, tema n³ lapselapselapselaps omakorda pildistas selle püramiidi ja foto on minul laual, ja, mul ei ole, ei püramiidi, ei õigust... jne
Ehk siis, kui sadama hakkab, ja nt ühe vihmapiisa jäädvustan, siis on see minu oma, kujutis. Seejärel tuleb, nt, energiatootja, ja ütleb, et sel piisal, ja piisa pinnal, on nende (autoriõigusegakaitstud, nt p-kivi-kaitse) autorikaitsega kaitstud "toote"õigused...
Ehk siis veel lihtsamalt, kui keegi sulle nt näkku sülitab, siis on eritis autoriõigusega kaitstud ja "loril lõpp"—Pietadè (arutelu) 6. mai 2018, kell 19:08 (EEST)

Mulle paistab, et Pietade vindiga huumor ei ole sugugi sisutühi. Ei ole iseenesestmõistetav ega triviaalne, et Eesti autoriõiguse seaduse alusel tekib autoriõigus tagantjärele, retrospektiivselt ka kõigile nõukogude perioodil ülesvõetud fotodele. Pole sugugi selge, et 2014. aastal pildistatud Laagna Gümnaasiumi foto ja 1952. aasta ülesvõtted "pioneerid metsa istutamas" või "oktoobrilapsed köögivilja kasvatamas" on autoriõigustega ühtemoodi kaitstud. Autoriõigus tekib reeglina teose loomise hetkest. Ent 1952. aasta fotode tegemise ajal kehtis 1937. aasta NSV Liidu konstitutsioon, mis nägi ette isiklikku omanduseõigust üksnes "oma töö-sissetulekutele ja hoiustele, elumajale ja kodusele abimajapidamisele, koduse majapidamise ja koduse tarvituse asjadele, isikliku tarvituse ja mõnususe asjadele". Töö tulemus muutus riiklikuks, sotsialistlikuks omanduseks, mis tolleaegse seaduse kohaselt oli "üldrahvalik pärisosa". 1964. aasta Eesti NSV tsiviilkoodeks rääkis küll autoriõigusest, mis andis autorile õiguse teose avaldamisele ja levitamisele, ning õiguse saada teose eest tasu. Samas, tulenevalt omandiõiguse eripärast nõukogude perioodil, ei olnud teose reprodutseerimine autori varaline õigus. See tähendab, et autoril ei olnud õigust saada täiendavat tasu selle eest kui riiklik asutus nende teoseid hiljem reprodutseeris ja levitas.

Niisiis, millal ja millise õiguse alusel tekkis 1940-1970. aastatel koolidest, õpilastest ja õpetajatest tehtud fotode autoriõigus? Kõik kutselised fotograafid olid tol ajal riigi palgal. Nad said oma töö eest tasu ja teadsid, et nende töö tulemus ei anna neile täiendavaid varalisi õigusi kui koolid neid fotosid kasutavad, reprodutseerivad ja levitavad. Need fotod on nüüd koolide arhiividest üle antud Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi. Oop esitab teooria, et nende fotode autoriõigused on siiski Eesti autoriõiguse seaduse alusel kaitstud ja nende fotode avaldajaid ähvardavad mingisugused kohtuasjad, isegi kui pole teada, kes on nende fotode autorid. Ent küsimus on selline, et kes ja millal need õigused, mida nõukogude ajal ei olnud ja seega, mida nende fotode tegijad tollel ajal ka ei saanud eeldada endal tekkivat, siis ikkagi tagantjärele omandas? Iga õiguse realiseerimine eeldab siiski, et on olemas õiguse subjekt ja et vastav subjekt saab eeldada, et tema õigusel on seaduslik alus. --VillaK (arutelu) 6. mai 2018, kell 21:47 (EEST)

1. Vastavalt Genfi konventsioonile ja EV territooriumil kehtivale Autoriõiguse seadusele tekib autoriõigus teosele teose loomise hetkel ja kehtib 70 aastat pärast autori surma. Seda õigust ei kitsenda miski. Sellel õigusel puudub igasugune seos riigikorraga, mis teose loomise hetkel valitses või mingite muude asjadega (näiteks, et autor oli nats). Seda õigust ei kitsenda ka see, kui autor pole teada või oli riigi palgal.

2. Autor või tema pärija võib edasi anda koopiaõigust, kuid autoriõigus on võõrandamatu. Muuseumid, mis midagi loovutavad, saavad loovutada ainult koopiaõiguse alusel, nii nagu meie kõik siin Vikipeedias loovutame oma kaastöid koopiaõiguse ja mitte autoriõiguse alusel. Kui muuseumil on koopiaõiguse kohta mingi copylefti kinnitav dokument, on muuseumi kaudu Vikipeediasse tulev materjal ka copyleft.

--Andrus Kallastu (arutelu) 7. mai 2018, kell 00:04 (EEST)

Eelnevale jamale vastamiseks (Berni konventsioon ja Eesti autoriõiguse seadus kui "teooria") pole mul aega ega viitsimist, aga Andruse juttu natuke kommenteerin.

Esiteks, sellist asja nagu "koopiaõigus" Eesti autoriõigus ei tunne. Seda sõna tarvitatakse kõnekeelselt, enamasti viitena angloameerika autoriõigusele kui tiražeerija, mitte autori kesksele (vastandina prantsuse tüüpi droit d'auteur'ile). Siinses kontekstis peab see väljend ilmselt tähendama varalisi õigusi, mille autor või tema pärija (erinevalt isiklikest õigustest) võib muuseumile üle anda.

Teiseks, Nõukogude ajal NSV Liidus, sh Eesti NSVs, loodud teoste autoriõigusi käsitletakse eri riikides mõnevõrra erinevalt (autoriõigus on teadupärast territoriaalne). Nii näiteks on Venemaal pikendatud Teises maailmasõjas "õigel poolel" hukkunute õigusi üle 70 aasta, mõned teoste kategooriad on aga vabaks antud (nt postmargid). Vene Vikipeedia arvestab nende erisustega, teised enamasti mitte. Eesti oludes võiks tekkida tõsine probleem, kui õiguspoliitiliselt tõstataks okupatsiooni ja õigusjärgsuse küsimus autoriõiguses (kas ebaseadusliku okupatsioonivõimu või sellele kuuluvate organisatsioonide loodud institutsioonidele, mida võiks ju samuti ebaseaduslikeks pidada, saab üldse kuuluda autoriõigusi okupatsiooniaegse loomingule - nt Eesti Riiklik Kirjastus? kas kogu okupatsiooniaegse loomingu õiguste määramisel peaks lähtuma Eestis 1940. aasta olukorrast, kus kehtis endiselt Venemaa autoriõiguse seadus 1911. aastast, Berni konventsiooni uuendusi pärast 1940. aastat polnud Eesti aga ratifitseerinud? - ma ei tea, et eksiilvalitsus autoriõigusele tähelepanu pööranuks, ehkki päriselt välistada muidugi ei saa). Ilmselt just võimalike probleemide tõttu seda küsimust eestikeelses õiguskirjanduses minu teada tõsiselt tõstatatud (ega isegi väga põhjalikult analüüsitud) ei ole, lähtutakse vaikivast eeldusest, et mõnes valdkonnas reaalsete tagajärgedeni viinud riikliku õigusjärgsuse loogikat autoriõiguse vallas rangelt ei rakendata ja viimsete tagajärgedeni ei viida. Niisiis, teema ei ole päris triviaalne (kas autor oli nats või kas üks riik teist riiki tunnistab, võib teatud spetsiifilistel tingimustel oluline olla, samas kui palgamaksja võimalus varaliste autoriõiguste omandamiseks sõltub suurel määral töölepingust ja ametijuhendist, kus Nõukogude ajal polnud autoriõigustest üldiselt ridagi ja enamasti pole tänapäeva Eestiski) ning vikindusel on omad lisanüansid, kuid üldiselt, jah, on Andrusel õigus.

Kolmandaks: ma arvan, et Andrusel tekkis väike segadus Šveitsi geograafiaga ning, nagu eespool mainisin, pidas temagi silmas mitte Genfi, vaid Berni konventsiooni. :) --Oop (arutelu) 7. mai 2018, kell 03:12 (EEST)

Vabandust, olin sõnastustes ebatäpne: koopiaõiguse (copyright) all pidasin silmas varalisi õigusi, Genfi konventsiooni all pidasin silmas Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingut, mille Eesti ratifitseeris 14.06.2006, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/1044511 Siiski ei muuda need ebatäpsused seda, et Eestis kehtib täna Autoriõiguse seadus, mis tagab autori õigused ka siis, kui mõnes riigis või riigikorra tingimustes neid pole tagatud või ei tagata. --Andrus Kallastu (arutelu) 7. mai 2018, kell 10:48 (EEST)

Siit võiks kooruda huvitav juriidiline ja õiguspoliitiline vaidlus, ent mul pole erilist huvi seda väga pikalt arendada. Ma püstitasin mõned küsimused, samas kui härrad Oop ja Kallastu esitavad rangeid ja lõplikke väiteid. Küsimärgid eelkirjutanute autoriteedist lõpliku tõe instantsidena tekivad mh asjaoludest, et te vaidlete üksteisele ja iseendale vastu. Eesti autoriõiguse seaduse §88 lg 1 ütleb tõesti, et "Käesolev seadus laieneb ka nendele teostele ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajate poolt loodud resultaatidele, mis on loodud enne 1992. aasta 12. detsembrit." Ja Oobil on õigus selles osas kui ta kirjutab, et "autoriõigus on teadupärast territoriaalne". Üldiselt on individuaalsed õigused alati territoriaalsed. Nõukogude ajal Nõukogude Liidu territooriumil loodud teostele kehtis nende loomise ajal de facto tolleaegne seadus. Seadus on tõesti Eesti iseseisvumise järgselt muutunud, kuid Nõukogude ajal loodud teoste suhtes Eesti Vabariigi õigusaktide retrospektiivne tõlgendamine ei ole siiski midagi triviaalset ega automaatselt selget. Nii nagu möönab 22.09.2017 Sirbi artiklis [4] Toomas Seppel: (Eesti autoriõiguse seadus) "ei reguleeri, kellele tolle perioodi õigused kuuluvad ehk kes on ENSV perioodil loodud teoste autoriõiguste omanik. /.../" Seppel näeb kahte 2 varianti - kas ENSV perioodil loodud audio­visuaalteoste õiguste omajateks on autor või tootja (kui autori tööandja, nii nagu see tulenes tollel ajal kehtinud Eesti NSV Tsiviilkoodeksist). Seppel möönab edasi: "Puuduvad seadused või kohtuotsused, mis kinnitaksid ühe või teise poole seisukohta. Seega on tegemist õiguslikus vaakumis küsimusega." Vaadeldes konkreetsemalt muusika valdkonda nendib ta: "võib väita, et ENSV muusika autoriõiguste küsimused on suuresti lahendatud tavaõiguse alusel." Tavaõigus on teatavasti kirjutamata õigus, mitte seadusandja poolt reguleeritud õigus.

Kärt Nemvalts Justiitsministeeriumist on üllitanud slaidiseeria autoriõigusest muuseumidele: [5] Slaidilt nr 33 võib leida väite: "Nn nõukogude-perioodil loodud teoste kasutamisel peab seega järgima AutÕS nõudeid – kaitstav teos, autorsus, loa küsimine, vaba kasutus jne." See on tore jutt, aga paraku väheütlev. Asi on ju selles, et AutÕS §33 lg 1 sätestab: "Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti." Seda möönab tegelikult ka Nemvalts ise sama slaidiseeria 18 slaidil. Paraku, ilmselt ei olnud mitte ühelgi nõukogude ajal töötanud kooli või ajalehe fotograafil oma töölepingus klauslit, et tema tehtud fotode kasutamisega seotud varalised õigused "tööülesannetega seotud eesmärgil ja piirides" oleksid jäänud talle isikliku varalise õigusena. Ega ei saanudki olla, sest see oleks olnud vastuolus tollel ajal kehtinud Eesti NSV Tsiviilkoodeksiga. Mis sellest siis võib (rõhutan - võib) järelduda, on see, et kui kooli fotograaf või ka lihtsalt kooli õpetaja tegi tööülesannete täitmise ajal ja korras foto kooli õpilastest, siis selle foto kasutamisega seotud varalised õigused läksid juba selle foto tegemise ajal üle koolile. Ning kool sai need õigused hiljem loovutada muuseumile. Kui muuseum kinnitab, et tal on need õigused olemas, siis ei piisa sellest kui mõni Vikipeedia kaastöötaja väidab vastupidist. Sest vastus on autoriõiguse seaduse §62.1 lõikes 2: "Tõendamiskohustus lasub õiguste omaja isiku vaidlustajal." Seega, kui Oop ja Kallastu väidavad, et muuseumil tegelikult ei ole neid õigusi, mida muuseum väidab endal olevat, siis tõendamiskoormus on kehtiva seaduse alusel neil kui vaidlustajatel, mitte muuseumil.

Aga jah, eks ma saan aru, et enesekindlaid kõiketeadjaid see jutt ei pruugi veenda, sest neil on oma tõde ja õigus. --VillaK (arutelu) 7. mai 2018, kell 06:30 (EEST)

Tore, et oleme leidnud ühise mõiste: varalised õigused. Varaliste õiguste loovutamine autori poolt toimub tavaliselt mingi lepingu (näiteks töölepingu või litsentsilepingu) alusel. Varaliste õiguste loovutamine ei saa toimuda automaatselt. Lepingus peab olema kirjas ka see, kas varaliste õiguste omandajal on õigus neid edasi anda või mitte. Kui muuseumil on olemas autori või autori pärijatega leping teose varaliste õiguste omamise kohta ja selles lepingus on kirjas, et ta tohib anda teost levitamiseks Vikipeedia-laadses copyleft-keskkonnas, siis pole probleemi. Kui selline leping puudub, siis ta seda teha ei tohi. --Andrus Kallastu (arutelu) 7. mai 2018, kell 11:04 (EEST)

Ütleme siis ka oma seisukoha, mis eelnevat lugedes tekkis: on olemas foto kui paberitükk ja on foto kui kujutis. Foto kui paberitüki (ja selle muuseumides kasutamise kohta) peaks kehtima tõesti VillaKi seisukoht, ehk siis kui foto eest on makstud ja ei sõlmitud mingit teistsugust lepingut, siis muuseumidel peaks olema nende fotode kui paberitükkide kasutamiseks kõik õigused. Vastasel juhul ei oleks meist mitte kellelgi rangelt võttes mingit muud õigust kui alasti kuuse all istuda - ja seda ka autoritel - ja igasuguse koolihariduse saanud inimesed tuleks vanglasse pista (kasutasid lastena õpikuid, mis ei olnud nende isiklik omand, ei olnud omaenda higi ja vaevaga teenitud palga eest ostetud, piraadid sihukesed). See kehtib ka kõigi ENSV ajal tehtud reproduktsioonide kohta. Paraku ei kasuta Commons mitte paberitükki, vaid kujutist, mis väljaspool nende paberitükkide raamistikku kuulub autorile. Tegelikult on päris sage see, et salongid/fotograafid kasutavad oma paremaid teoseid (mille paberkandjal koopia kuulub juba teisele) oma salongide reklaamimiseks ja taoline toiming on igati legaalne. Ja sellisel puhul, kui saadaval on just nimelt kujutis, mõjutab nende kasutamist ikkagi autoriõigus, sest Commons on avalik koht ning teoreetiliselt saab igaüks neid fotosid ärilisel otstarbel kasutama hakata. - Melilac (arutelu) 12. mai 2018, kell 07:36 (EEST)

Vikipedistide kujutlused sellest, mida autoriõigus nende arvates ütlema peaks, ja see, mis autoriõiguses tegelikult kirjas seisab, on vahel üksteisest masendavalt kauged. AÕS § 16. Autoriõigus ja omandiõigus: "(1) Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud." Ehk siis paberitüki ostuga mingeid autoriõigusi ei kaasne, kui neid pole ostulepingus eraldi nimetatud. Arhiividel, muuseumidel ja raamatukogudel on küll õigus teose teatud kasutusviisideks (§ 20. Teose vaba kasutamine avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu poolt), kuid need on § 20 all konkreetselt loetletud ning piiratud. Valdav osa mäluasutuste avalikku tegevust toetub § 20 lõikele 3: "Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse ja kogu tutvustamise eesmärgil." Piirangut "motiveeritud mahus" enamasti paraku ignoreeritakse, Eestis isegi riiklikul tasandil (kogude MuiSi jts baasidesse massilise lisamise kohustus), aga tegelikult ei anna seadus (samuti kui selle aluseks olev direktiiv) alust isegi mitte muuseumikogu lausaliseks avatud andmebaasi riputamiseks, rääkimata mingitele õigustele pretendeerimisest. § 20 annab mäluasutusele õigused vaid teatud tingimustel teoseid reprodutseerida, tutvustada ja kättesaadavaks teha, kuid ei väida mitte mingite (isiklike ega varaliste) õiguste automaatset ületulekut füüsilise teose omandamisel. Sa võid leida, et sinu meelest isiklikult "peaks" need üle minema (mis muide tähendaks näiteks, et kõigi raamatute õigused kuuluksid mitte autoritele, vaid sundeksemplare koguvatele raamatukogudele, kuna neil on "paberitükk"), aga niisugust üleminekut ei kehtesta (ega võimalda) praegu siiski ei Eesti AÕS, ELi infoühiskonna direktiiv ega isegi mitte Berni konventsioon. Soovitan neid kõiki lugeda, kommentaare ka.

Kahtlemata on võimalik arendada omaenda alternatiivseid õigusteooriaid. Kui need väljuvad teooriast praktikasse, juhtub nende leiutajatega küll enamasti nii, nagu võib lugeda inglisviki artiklist en:Sovereign citizen movement: ükski kohus alternatiivteooriaid ei tunnista ning riik jõustab ikka n-ö traditsioonilist õigust. Isegi siis, kui alternativist tunneb end sellest haavatuna, karjub "oma tõest ja õigusest" ning usub, et kui tema kuulutab enda omaks näiteks Tallinna toomkiriku autoriõiguse, siis olevat kellegi teise asi seda ümber lükata. No ei ole, praktika seab lollustele siiski teatud piirid. Ja neile, kes autoriõigusega pikemalt tegelenud, ei ole sellistega vaidlemine isegi eriti huvitav mitte (ehkki jaburamaid lugusid vahel ikka edasi jutustatakse, nt Kelli intellektuaalomandi loengud kubisevad sellistest "õigusteooriatest"). Loodan vaid südamest, et EAÜ ei tule selle peale, et esitada siinseid soigumisi kuskil "Vikipeedia" ametliku seisukoha pähe: "Näete, Vikipeedia tahab kõigi 1991. aastast vanemate teoste autoriõigused ära varastada!" Sest paljude autorite silmis niisugune villaklus just täpselt seda tähendakski. --Oop (arutelu) 16. mai 2018, kell 14:50 (EEST)

Vaat nüüd seletas Oop lahti, mida ta selle oma esialgse tekstiga öelda tahtis. Siiski... Tegelikult pole sellel tema seisukohal Sirpi asja, see on pigem õiguskantsleri probleem. Üldiselt loetakse holokausti puhul inimsusevastasteks kurjategijateks need, kes käsu andsid, mitte need, kes juudi maha lasid. Ja üldiselt kasutatakse õigusteooriates analoogiaprintsiipe, ehk siis muuseumid ei riku autoriõiguseid, seda rikuvad need, kes annavad korralduse taolise foto baasidesse üles laadida. Muus osas - mida kujutab endast motiveerimata mahus teose kasutamine? Motiveeritud mahus on see, kui see on näitusesaalis üleval, sest vastab põhimõttele tutvustab kogu. Motiveeritud mahus on see, kui muuseum teeb fotost koopia ja eksponeerib koopiat, et hoida originaali paremates tingimustes. Üldiselt on väga raske kujutada ette kasutusviisi, mis on muuseumilik ja ei oleks motiveeritud mahus. Motiveerimata mahus on see, kui fotost tehtud koopia on muuseumi suveniiriletis müügil, aga see pole muidugi enam muuseumilik, vaid suveniiripoelik kasutusviis - ja ma tõesti pole isiklikult viimasel ajal sattunud muuseumidesse, mis NIIVIISI toimiks... - Melilac (arutelu) 17. mai 2018, kell 17:38 (EEST)

Mul on siiralt kahju, et Oop: a) omistab mulle väiteid, mida ma ei ole väitnud; b) keerab vindi üle ilmsete liiadustega; c) naeruvääristab oponenti (soigumine, jama) d) kasutab argumentum ad hominem (villaklus). Kõik need asjaolud paraku diskrediteerivad otseselt teda ennast ja ta sisuliselt diskvalifitseerib ennast tõsiseltvõetavast debatist. Ma ütlesin ka varem, et mul pole erilist huvi seda vaidlust väga pikalt arendada. Siiski võtan ma mõned päevad aega, et õiguslik positsioon konkreetse küsimuse raames korrektselt formuleerida. Ja miks mitte küsida ka õiguskantsleri arvamust. Mitte abstraktset ja üldist, vaid väga konkreetselt, antud konkreetse kaasuse (millest siinne diskussioon tõukus) kontekstis sõnastatud juriidilisele küsimusele. --VillaK (arutelu) 17. mai 2018, kell 22:28 (EEST)

Edaspidi võiks tõepoolest veidi viisakamalt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 17. mai 2018, kell 22:52 (EEST)

Kui inimene ei saa aru isegi sellest, millega tegeleb õiguskantsler (ei, tema ülesanne ei ole vastata juriidiliselt kirjaoskamatute kodanike juhuslikele päheturgatanud küsimustele või jagada heakskiite nende kodustele seadusetõlgendustele) ega mida tähendab fraas argumentum ad hominem (ei, see ei tähenda keeldu moodustada kellegi harrastatava tegevuse üldistamiseks uusi nimisõnu), siis ei ole eriline ime, et tema "õiguslikud positsioonid" kellelegi, kes vastava õigusvaldkonnaga süvitsi tegelenud, erilist huvi ei paku. No ei ole seal midagi uut ja põnevat. Kahtlemata on tal õigus heietada, kirjutada kas või raamatuid jne, aga üllatumiseks selle üle, et tema "argumente" üksipulgi ei analüüsita, pole tal siiski erilist põhjust. - Mis puutub motiveeritud mahtu ületavasse teosekasutusse muuseumite poolt, siis sisuliselt tähendab see igasugust kasutatavust, mis rikub põhjendatavuse printsiipi: iga kasutusjuht peaks olema läbimõeldud ja põhjendatav, miks just nimelt see konkreetne teos valiti ja miks ei piisanud vähemast (nt näituse tutvustamine ühe teosega plakatil vs terve näituse veebiriputamine). Ülemuse käsule viitamine siin asjasse ei puutu, kasutusmahu motiveerituse nõuet rikutakse alatasa igapäevase töö käigus naiivses usus, et kõik teevad ja ju siis võib. - Ja mis puutub viisakusse, siis ma võin olla kannatlik väga mitmesuguste nähtuste suhtes, ent ennasttäis rumaluse suhtes on mul allergia. Mitteteadmine ei ole probleem, kuni inimene mõistab, et ta mingit valdkonda ei tunne, ning olukorra parandamiseks ennast harib. Aga kui ta leiab, et tema rumalus on inimõigus, siis sellega ma ei lepi. Viisakus tuleb ära teenida. --Oop (arutelu) 19. mai 2018, kell 01:17 (EEST)

Olen auväärt oponendiga täesti samal positsioonil selles osas, mis puudutab allergiat ennasttäis rumaluse suhtes. Aga oponendi viimase lause suhtes jään sügavalt eriarvamusele. Viisakus on või vähemalt peaks alati olema elementaarne, isegi ja eriti rumalamate inimeste suhtes. Mitte keegi ei pea viisakust välja teenima. --VillaK (arutelu) 19. mai 2018, kell 10:17 (EEST)

Mis puudutab aga debati tuuma, siis pole põhjust tormata, aga mitte ka lasta ennast asjasse mittepuutuvast retoorikast ja ebaolulistest viidetest eksiteele viia. --VillaK (arutelu) 19. mai 2018, kell 10:17 (EEST)

Kui kaua kestab OTRS-i menetlus? Juttu on siin lõimes olnud palju, ent mil määral on sellest kasu antud küsimuse lahendamiseks? Mõneti tundub isegi veidi kentsakas, et selline põhimõtteline küsimus pole varasemalt tõstatunud. --Merryapples (arutelu) 21. mai 2018, kell 20:26 (EEST)

Artiklitesse Taevo Gans ja Helle Gans on EKA arhitektuuritudeng lisanud Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogust pärit fotosid CC BY-SA 3.0 litsentsiga. Sealsed fotod paistavad olema pisut keerulisem kaasus, kuivõrd erinevalt Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi fotodest (mis on esitatud Vikipeediast kustutamiseks) ei ole seal mitte tundmatu autori fotod (EPAM andmetel on fotode tagaküljel kooli dokumentide nurgatempli jäljend) kommunistliku kasvatuse saavutustest stalinlikul perioodil, vaid EAM fotode digitaalsetel kujutistel kuvatakse autoriõigustega kaitstavaid teoseid, seejuures on autoreid-arhitekte, kelle loomingut tutvustatakse, kuni 7.

Autoriõiguse seaduse kõrval omab asjas puutumust ka muuseumiseadus, mille §16 sätestab "Autoriõiguse ja isikuandmete töötlemise erisused": §1 Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andmekogu kaudu, arvestades autoriõiguse seadusega ja isikuandmete kaitse seadusega ettenähtud tingimusi. §3 Digitaalne museaal, museaali digitaalne kujutis ning museaali, digitaalset museaali ja museaali digitaalset kujutist kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne kujutis kuulub.

Seega, digitaalsete kujutiste üldsusele kättesaadavaks tegemine muuseumide andmekogu kaudu on muuseumide seadusjärgne kohustus. Kui on tõendatud, et digitaalse museaali või museaali digitaalse kujutise autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused (mille hulka kuuluvad varalised õigused) kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, siis muuseumiseadusest tulenevalt on need digitaalsed kujutised taaskasutatavad kõigi asjakohaste viidete lisamisel. Seda, kellele museaali või selle digitaalse kujutisega seotud õigused kuuluvad, saab esmajärjekorras tõendada muuseum. --VillaK (arutelu) 22. mai 2018, kell 06:26 (EEST)

Seni, kuni see küsimus pole lahendatud, lõpetan Vikipeedias muudatuste tegemise. PS Kahetsusväärne, et isegi artikkel Vikipeedia pole ajakohane. --Merryapples (arutelu) 19. juuni 2018, kell 21:23 (EEST)

piltide autoriõiguste teema on küll keeruline, ent keegi võiks meie tublile kasutaja Merryapplesile midagi julgustavat lisada. Näiteks kui probleemile läheneda positiivselt ja huumoriga, pidavat lahendus kiiremini tulema :) --Estopedist1 (arutelu) 21. juuni 2018, kell 16:52 (EEST)

Sisselogimiskatsed

Kes sai eile kirju, et tema kontole on püütud sisse logida, ei pea eriti muretsema, aga tasub korraks järele mõelda, kas parool on piisavalt kindel. WMF-i kommentaar loetav siin: [6]. Adeliine 4. mai 2018, kell 13:35 (EEST)

Võimaluse korral soovitan soojalt kaheastmelist autentimist (ehkki see on vist avatud ainult adminidele?). Tüütu, aga natuke vähem tüütu kui kaaperdatud konto tagasinõutamine (ja nii iga natukese aja takka). Minu oma muugitakse umbes viis korda nädalas ja olen üsna kindel, et see oleks ammu lahti saadud, kui sisselogimisel ei nõutaks telefonile saadetud numbri sisestamist. --Oop (arutelu) 5. mai 2018, kell 16:13 (EEST)

Kaheastmelisest lähemalt siin: https://meta.wikimedia.org/wiki/Help:Two-factor_authentication Praegu seda tõesti alles testitakse adminnide jms putukate peal. (Soovitan seda ka muudes kohtades nagu LinkedIn, Twitter ja Facebook, kel need olema juhtuvad.) Igal juhul on kasulik valida salasõna, mida 1) on võõral raske välja mõelda (nt sõnaraamatu abil) ja mida 2) mujal ei kasuta - igasugustest kohtadest neid aina lekib ja kui sama salasõna on mitmes kohas, võib tekkida ootamatult suur jama. Eestlastel on kõva eelis: täpitähed kombineerituna suurtähtede ja numbritega on suhteliselt hardcore. (Hiina hieroglüüfid, kirillitsa jts kirjasüsteemid oleks muidugi paremad, aga siis tuleb arvestada, et kui koduarvutiga midagi juhtub, ei ole sellist salasõna ka endal naljalt võimalik korrata.) Ainult ärge kõik korraga nüüd JaakJõerüüt1 valige. --Oop (arutelu) 5. mai 2018, kell 16:24 (EEST)

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.“ — õpetati kunagi. Antud näite varal: salasõnaks näiteks mingi lause sõnade algustähed (lõputähed)..., jne ("Kraljlnaa" = antud lause sõnade 1., 2., 3. ja 4. täht ning "uuele ringile")—Pietadè 5. mai 2018, kell 16:49 (EEST)

kuugeldamine võib aidata neid, kel raskusi pikkade salasõnade loomisega

https://www.google.ee/search?q=kuidas+luua+turvalist+salasõna&

:) suwa 8. mai 2018, kell 21:23 (EEST)

Kaardi"mängust"

Lisasin/parandasin just artikli Šõrokõne infoboxi kaarti, mis annab kasutajaile valikuvõimalused: "Show map of Donetsk Oblast // Show map of Ukraine // Show all" — kas sellist süsteemi oleks väga keeruline etwi-s kasutusele võtta?—Pietadè (arutelu) 12. mai 2018, kell 16:07 (EEST)
Kusjuures, loomulikult, saan aru, et säändse tegevuse tunnihind on u 300(0) eurot..., alla- v ülespoole, nii et, käesoleva loigu võib ka tähelepanuta jätta.—Pietadè (arutelu) 13. mai 2018, kell 01:26 (EEST)

--WikedKentaur (arutelu) 13. mai 2018, kell 08:07 (EEST)

Kui seda väga keeruline kasutusele võtta pole, siis oleks see kindlasti kasuks... - Melilac (arutelu) 13. mai 2018, kell 08:40 (EEST)

P:S see WikedKentauri pakutav on samal lehel eespool jutuks olnud Mapframe kujutamas Aa küla. Tegelikult on see muidugi Pietade pakutavast variandist veel efektiivsem, ainult et kasutamine nõuab rohkem aega (tuleb õige suurusjärk leida+wikidata üksus välja otsida), aga kui on õige zoomiaste juba olemas, siis miks ka mitte. WK, sa oled seda rohkem uurinud, see on mallina, aga kas infoboksi siise kirjutamise võimalust ka on? - Melilac (arutelu) 13. mai 2018, kell 08:54 (EEST)

Tuleb järk-järgult katsetada. Praegu muutsin malli EestiAsula kaardi dünaamiliseks. --WikedKentaur (arutelu) 16. mai 2018, kell 09:05 (EEST)

Aitäh!—Pietadè (arutelu) 16. mai 2018, kell 10:46 (EEST)

Soovitan kasutada ka üksikobjektidel (vt. näiteks Ziediņi raudteepeatus) - Melilac (arutelu) 22. mai 2018, kell 20:48 (EEST)

Mnjah, tegin hommikupoole enwi-sse Pivdenne (Toretsk) (eilses lahingus oli 2 KIAt ja 4 WIAt ua poolel), praegu "tõstsin üle" etwi-sse, nujah, praeguseks on korras...—Pietadè (arutelu) 22. mai 2018, kell 21:42 (EEST)

Mõttekoht: See mall lisab koordinaadid päisesse ja esitab need ka infoboksis. Kas on kuidagi võimalik, et lisatud riigi põhjal lisanduks infoboksi koordinaatide asemel hoopis kaart? Sama kehtib ka järvede puhul... - Melilac (arutelu) 28. mai 2018, kell 22:33 (EEST)

Kaardi"mängu" reeglitest; a)Wikidatas peavad olema objekti koordinaadid ja b) mallis koordinaate kraadidena ja mitte kümnendmurruna kasutades näitab väikese kaardina midagi imelikku, ent avades läheb õigele kohale. - Melilac (arutelu) 23. mai 2018, kell 18:18 (EEST)

Ja otse loomulikult peab artikkel olema mitmes keeles, muidu pole wikidatas objekti sees... - Melilac (arutelu) 26. mai 2018, kell 08:36 (EEST)

S.T alati saab seda ise sinna tekitada, aga kõik seda vahest ei oska... Ja andmed muidugi ka sinna ise ei teki.- Melilac (arutelu) 1. juuni 2018, kell 20:29 (EEST)

Kaart Provintsi malliga: Baieri, Alam-Baieri, Leipzigi kreis, Macherni vald. --WikedKentaur (arutelu) 17. juuni 2018, kell 11:11 (EEST)

GeoNames

Ehk siis lisasin Pendle Hilli infokasti lingi GeoNamesi numbrile (ühe teise wiki sama artikli infokasti eeskujul), kuidas sellesse suhtutakse?—Pietadè 28. mai 2018, kell 07:45 (EEST)

Lisaks võib juhtuda, et GeoNames annab rohkem andmeid kui artikkel...—Pietadè 28. mai 2018, kell 08:18 (EEST)

"Ilu on vaataja silmades" — sattusin just Commonsi Pendle Hilli lehe parema serva kastis kena lahendust nägema (eriti meeldis see zoom in / zoom out võimalus kaardi vasemas ülanurgas).—Pietadè 27. mai 2018, kell 19:28 (EEST)

Seejärel lisasin Pendle Hillile GeoNames numbri... (Räni küla nt on selline, Tammelinn selline, Mustamäe selline jne)—Pietadè 27. mai 2018, kell 21:50 (EEST)

Räni küla näitabki selle lahenduse taga olevat probleemi - sellal kui ülejäänud töötavad korralikult, näitab sealne geonamesi variant aiateibaid (minu meelest asub see ruut koguni mitte Räni külas vaid Ränilinnas. - Melilac (arutelu) 28. mai 2018, kell 20:55 (EEST)

Pendle Hilli tehes selle (GeoNamesi) "avastasin" ja esmapilgul näib seal mitmeid võimalusi olevat (nt läksin Elva peale ja sai kuvada kõik seonduvad Vikipeedia artiklid), aega tekib, siis vaatan edasi.—Pietadè (arutelu) 28. mai 2018, kell 22:16 (EEST)

Maremma looduspark

Jäi silma Maremma looduspargi infoboxis olev kaardilahendus (sellele ei saanud pihta, kas +/- (suurendus/vähendus) ka lisatav on...).—Pietadè 4. juuni 2018, kell 21:09 (EEST)

Ilusasti ju olemas, midagi lisada pole vaja:P - Melilac (arutelu) 17. juuni 2018, kell 18:38 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Mina ei saa jälle ühest asjast aru: preview all (W7, erinevad brauserid) näitab suumi märke (+/-), salvestamise järgselt ent kadunud (hetkel ei ole mahti WX alt vaadata, XP lisamine ootab tungivat vajadust selle "piima" (loe: draiverid) tarbivate printeri ja skanneri lisamisvajaduse järele...) kusjuures nõnda ka praegu: +/- olemas, siinsamasel alumisel kaardil, eelvaates (sellel on skaala (FF-s alates km märgist, ülemisel on nulli (0) parem pool (st parempoolne osa nr-st 0), tühik ja 'km')).—Pietadè 17. juuni 2018, kell 18:45 (EEST)

Ja, kas seda "asja" saab "värvida ka värvita", ehk siis pargi itaaliakeelsel vastel näikse „värv“ olevat "transparent"; aitäh!—Pietadè 20. juuni 2018, kell 18:04 (EEST)

Metsavenna küsimus

Toon ära lõigu administraatorikandidaatide valimislehelt: Vastu Teened teeneteks, aga sellist käitumist ei saa aktsepteerida. Ei sobi administraatoriks. Muide, kas eelnev hääl ikka kehtib? Eesti Vikipeedias pole ta tegutsenud. --Metsavend 5. september 2017, kell 20:02 (EEST)

Muidugi ei kehti. Andres (arutelu) 6. september 2017, kell 10:50 (EEST)

Mis ajast eestikeelne Vikipeedia teistest Wikipeediatest eraldus???— Pietadè (arutelu) 6. september 2017, kell 12:52 (EEST)

Administraatori staatus kehtib ainult ühes konkreetses keeleversioonis, seega tundub loogiline, et administraatori valimisel kaasa rääkida sooviv isik peaks teadma, mida kandidaat selles Vikipeedia keeleversioonis teinud on. --Minnekon (arutelu) 6. september 2017, kell 15:02 (EEST)

Vastu Ütleksin täpselt sama mis Metsavend. Adeliine 5. september 2017, kell 20:09 (EEST)

Eelneva kommentaariks: viimastel kvartalitel-aastatel oleme koos DagosNavy-ga olnud peamised Vene-Ukraina sõja kroonika täitjad, ja kui palusin tal osaleda, siis lähtusin sellest, et ta teab mu tegemisi.— Pietadè (arutelu) 5. september 2017, kell 21:20 (EEST)

Erapooletu - pole ise otseselt halva käitumisega kokku puutunud, aga kui teised nii väidavad... DagosNavy kohta: teistes vikides on kaastöö olemas, nii et tegemist ei ole spetsiaalselt hääletamiseks loodud kontoga, mistõttu selle häälega Juriidiliselt On Kõik Korrektne. - Melilac (arutelu) 5. september 2017, kell 20:25 (EEST)

Mulle tundub, et selline reegel kujutab endas ohtu. Oletame, et kandideerija postitab umbes 1000 inglise, vene, saksa jne vikipeedia kasutaja arutelulehele palve ennast toetada ja 5% neist lisab siia oma poolthääle aruteluga tutvumata, sest nad eesti keelt ei oska. Ma ei saa leppide sellise jokiga. --Metsavend 5. september 2017, kell 21:31 (EEST)

Ma olen nõus, et reegel kujutab endast ohtu, muidu poleks ma teksti sellisel kujul esitanud. Küsimus oleks minu arust pigem: kuidas kehtiv reegel niiviisi ümber sõnastada, et taolist olukorda tulevikus vältida, mitte see, kas antud juhul kehtiva korra kohaselt kehtima pidav ja sisuliselt mitte midagi muutnud hääl loeb. - Melilac (arutelu) 17. mai 2018, kell 18:04 (EEST)

Praegu on selline lause "Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad." Seega võib ka spetsiaalselt hääletuse jaoks konto luua? Vaatasin ka Vikipeedia:Hääletused, sealgi pole seda kirjas. --Pelmeen10 17. mai 2018, kell 19:53 (EEST)

Jah, võib, ent kusagil on kirjas, et sellise hääle võivad administraatorid tühistada. - Melilac (arutelu) 19. mai 2018, kell 10:27 (EEST)

Nõustun, et senine reegel vajab ümber sõnastamist. Ma sõnastaksin sellekohase reegli näiteks selliselt: "Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad, kellel on eestikeelses Vikipeedias X muudatust." Muudatuste arvu osas peaks siis küll kokku leppima ning vajadusel saab mingi lisaklausli panna, et takistada nt. spetsiaalselt hääletuseks loodud kontosid hääletamast. --Kuuskinen (arutelu) 18. mai 2018, kell 00:44 (EEST)

Minnekon kirjutas tookord: "administraatori valimisel kaasa rääkida sooviv isik peaks teadma, mida kandidaat selles Vikipeedia keeleversioonis teinud on." Sellega tuleb kahtlemata nõustuda. Ilmselgelt peaks igaüks, kes asub administraatorikandidaate hindama, teadma, mida ta hindab. Muuhulgas tähendab see, et ta peaks teadma, mida hinnatav kandidaat Vikipeedias teinud on. Aga häda on selles, et sel juhul tuleks eelnevalt läbi viia valijate valimine. Isegi tuhande muudatuse tegemine eestikeelses Vikipeedias ei pruugi veel anda mitte mingit teadmist mõne administraatoriks kandideeriva isiku tegemistest eestikeelses Vikipeedias. See teadmine sünnib ikkagi vaid sel juhul kui lisaks oma tegemistele süstemaatiliselt jälgida teiste toimetajate tegemisi. Seda viimast saab aga teha ka nii, kui tagantjärele uurida kasutaja kaastööd, sest kogu kaastöö ajalugu on nähtav. Niisiis, hindaja poolt sisseviidud muudatuste arv ja Vikipeedias "olemise" ajaline kestus on formaalsed tunnused, mis ei anna paraku mingit sisulist infot selle kohta, kas hindaja on pädev hindama. Ja nii võibki siis leppida paratamatusega, et iga hindaja pädevus on alati piiratud ning sageli hinnatakse mulje või mõne isikliku seiga alusel. Ja tulemused on just sellised nagu nad on – need, kes väga tahaks administraatoriks saada, neid ei taheta, samas kui teine hulk persoone ei ole huvitatud osalema rate.ee sarnases anonüümses hindamismängus, mille võitmisel on privileegiks õigus teiste järel veebis kõntsa koristada. Natuke keerulisemalt väljendudes – siin on tugev dissonants hindamisprotsessi ja selle tulemusel omistatava staatuse vahel. Administraatori tiitel mängib kandidaadi edevusele ja eks sel põhjusel ongi siin nähtud mitmeid ebaõnnestunud kandideerimisi. Aga staatuses endas mitte midagi edevat ei ole, samas see ka mitte millekski ei kohusta ja nii ongi 33 administraatorist jätkuvalt aktiivselt tegutsevaid vaevalt kolmandik. Neid kümmetkonda tublit administraatorit tuleb igati tunnustada, aga neile võib ka kaasa tunda. Kui artiklite arv peaks tõesti jõudma lähematel aastatel miljonini, siis jääks igale administraatorile jälgida umbes sada tuhat artiklit ... Teiste sõnadega, siin on tõsine väljakutse administraatorite järelkasvu leidmisel ja koolitamisel, et eestikeelne Vikipeedia ei mattuks veebikõntsa. --VillaK (arutelu) 18. mai 2018, kell 06:34 (EEST)

Mõneti oponeerides (hetkel mitte nt liinibussina, kelle armastust mingi koha vastu, inimesed nimetavad mõnikord "peatusteks" (viide ew bussipeatuslembele)), iga valiidne (st mitte nt "b on "a" järel tulev täht") artikkel, mis siin on, ja mis on viidatud, lingitud jne on "suur asi"; nt sipelgate kohta olla nüüd teada, et haigete sõdurite eest hoolitsevad teised.
Siinse kohta: mina paneksin tõemeeli sodijate (st, mitte-sisseloginud jt) teele nt küsimuse/ülesande: à la, enne lisamist tipi see ja see (nt Tori kaudu, seoses sõja jm-ga, on kogemused rikastunud, ei saagi midagi lisada; ehk siis, kui sa ei oska nt 3 osalist lauset moodustada, siis, KAO!), lihtsamalt öeldes: kui sa ei oska nt kirjutada, siis sa edasi ei pääse...
Inimesed lõid Wikipedia, ja vähemalt enne rikkaimate hulka pudenemist/pudenemust (ei, ei taha eksitada, silma jäi see tänane laulatus, ja külaliste seas olnud) ei olnud neil arvatavasti midagi paha meeles.—Pietadè (arutelu) 19. mai 2018, kell 22:22 (EEST)

Eelnevate kommentaaride kohta: nii Pelmeen10 algatatud kustutamistalgud kui ka sel kevadel toimunud toimetamistalgud on olnud tänuväärsed asjad - ega entusiastide õlgadel ilma Teeme Ära taoliste üritusteta metsasid puhtana hoida saagi. Kuuskineni mõte on muidugi hea, aga X ei saa väga suur ka olla, muidu kujuneks see eliidiklubiks ja keegi vähem tegus kasutaja, kes kandidaaadiga konfliktis oleks olnud, ei saaks oma vastuhäält anda (alternatiivsem variant oleks, et X häält on vaja vaid poolthääletamiseks; siis võiks X olla ka suurem). - Melilac (arutelu) 20. mai 2018, kell 08:55 (EEST)

Igapäevaselt enwi-täites ilmuvad vahetevahel päisesesse kutsungid, à la osale selles, selles jne; neil on see ilmselt tarkvara põhiselt tehtud (umbes nii, et mingi ajavahemiku jooksul mingi hulga ümberpööramatuid redigeerimisi lisanud); nii et pigem mitte jälle hääletama hakata (adminnide valik/valiminine, koos vastava lehega, on senini..., redus), vaid anda tarkvarale vastavad käsud, tuginedes teiste järeleproovitud ja töölehakanud eeskuju(de)le.—Pietadè (arutelu) 21. mai 2018, kell 14:19 (EEST)

Ja päris "ketserlikuks" minnes: nt eelneb adminnide valimisele küsimuste/vastuste voor, küsitakse/vastatakse, ja saab mõneti selgemaks...—Pietadè (arutelu) 21. mai 2018, kell 14:36 (EEST)

Stjuuardite valimine nii käibki, aga neil on muidugi MÄRKIMISVÄÄRSELT suuremad võimalused. - Melilac (arutelu) 22. mai 2018, kell 18:48 (EEST)

Ette-pa-nek

Kas keegi hea inime, kõrge"ma"lt (ehk siis: kaasinimeste, kelle hulgas mette mena) antud võimalustega "kustutaks" (mõneti tautoloogiline väide, sest "elekter kannatab kõik", ehk art ajalukku jääb alles kõik) ära need u 2013. aasta vidinad à la "link surnu" vms (seda ei teinud robot vaid konkreetne inimene...)
nõmedalt juba aastaid seda "õngekonksu" 'näksanuna".—Pietadè (arutelu) 19. mai 2018, kell 21:52 (EEST)

palun plokkida ip-adr 213.168.18.163 aastaks

ehk mõni admin viitsib vaadata? https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/213.168.18.163
suwa 21. mai 2018, kell 12:38 (EEST)

Blokeeritud. Tänan teatamast! - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 21. mai 2018, kell 13:12 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad 2018

21.–22. juulil Lutsu turismitalus Otepää vallas. Programm ja registreerimine tuleb arvatavasti juuni algul. Ivo (arutelu) 21. mai 2018, kell 18:26 (EEST)

Category:Pages where template include size is exceeded

Oskab ehk keegi siit aidata: artikkel Timeline of the war in Donbass (April 2018–present) keeldub kuvamast viimaseid viiteid (peidetud kategooria ütleb: Pages where template include size is exceeded) (vt ka ...technical problems)
Aitäh!—Pietadè 1. juuni 2018, kell 07:36 (EEST)

see oli kõikide serverite vastus miski eelmine nädal, viitab andmebaasi maasolekule, ehk veebiserver ei saa miskit andmebaasist kätte vms, seega ainuke, mida sa saad teha on, on oodata või siis tülitada adminne, et nad kiiremini siputaks. suwa 1. juuni 2018, kell 16:21 (EEST)

Tähelepanuväärne statistika

2018. aasta aprillis oli Eestis eestikeelne vikipeedia vaadatavuse poolest ingliskeelsest vikipeediast eespool. Eestikeelset vikipeediat vaadati 7193000 korda (41,2%), ingliskeelset aga 7103000 korda (40,6%) (https://stats.wikimedia.org/archive/squid_reports/2018-04/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdownHuge.htm).

Üllatavat on muudki. Inglismaal on palju hiinlasi. :)--Hirvelaid (arutelu) 7. juuni 2018, kell 11:07 (EEST)

Vaadake vene keelt. Ükskõik mis riigis kuulub vene keel 7 enim vaadatava keele hulka, sealhulgas Aafrikas on ta põhiliselt teine keel, sealhulgas Lõuna-Aafrikas, või kolmas, kui riigis on kaks riigikeelt. Ladina-Ameerikas on ta reeglina hispaania ja inglise keele järel kolmas, sealhulgas Brasiilias portugali ja inglise keele järel. Indias, kus on kümneid ametlikke keeli, on vene keel ikka 3. Sri Lankal on vene keel 2., omades poole rohkem vaatajaid kui kõik temast taha jäävad keeled kokku. Hispaanias edestab vene keel baski ja galiitsia keelt, Portugalis hispaania keelt, Hollandis saksa ja prantsuse keelt, Pakistanis urdu keelt, Egiptuses egiptuse keelt, Norras uusnorra keelt, Luksemburgis letseburgi ja hollandi keelt, Iisraelis araabia keelt. Filipiinidel on ta inglise keele järel teine, edestades kõiki kohalikke keeli, Iisraelis kolmas suurema osaga kui kõik temast tahapoole jäävad keeled kokku. Ükskõik kas Saudi Araabia, Kreeka, Küpros, Uus-Meremaa, Bangladesh või Birma – ikka on vene keel 3. kohal. Kõige viletsam, 7., on tema koht USA-s (kuid Puertoriikos 3.). Taivo 10. juuni 2018, kell 23:43 (EEST)

Kuidas see võimalik on? Kas ka seal on mingid trollid mängus? Ssgreporter (arutelu) 11. juuni 2018, kell 00:41 (EEST)

tavaline botnet, seega sellise statistika kajastamisega wikinduse usaldatavus ja väärtus infoallikana väheneb, mida idanaabri kollikompanii soovibki. miskit kümmekond aastat tagasi sai odavamaid võõrhallatavaid võrke osta brazillist. vt ka küberberkut. suwa 11. juuni 2018, kell 01:33 (EEST)

Kas Vikipeedias selle vastu rohtu ei ole? Ssgreporter (arutelu) 12. juuni 2018, kell 00:33 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Mina kogesin paari päeva eest esmakordselt, et maas olid "Kubinka allosakondade" (nn LNR/DNR) lehed, mõni tund kestis; nii et ei tööta asjad ühti ainult ühes suunas...;-)—Pietadè 13. juuni 2018, kell 08:01 (EEST)

Kui aga rääkida tähelepanuväärsest statistikast, siis meil on ka märkimisväärselt usinaid kaastöölisi. Ukrainlased on kokku pannud sellise lehekülje. Võite tutvuda. Ühtlasi küsiti sealt, et kas me äkki sooviksime selle ka eesti keelde tõlkida. Leiduks siin mõni vabatahtlik? Ivo (arutelu) 14. juuni 2018, kell 16:49 (EEST)

Omadussõnade linkimine

Kas on okei linkida omadussõnu ja teha omadussõnadelt ümbersuunamised nimisõnadele? Vt nt Lingid siia/Historitsistlik. Vahepeal siin tehti lausa omadussõnalise pealkirjaga artikleid, mida tuleks kindlasti vältida. Adeliine 12. juuni 2018, kell 14:56 (EEST)

Tundub ebavajalikult ja varasemalt pole sellist teguviisi kasutatud. Pöörasin praegu kõik need muutused tagasi (sama lehte on varem kaks korda kustutatud), aga konsensuse puhul võin vabalt senisele kujule taastada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. juuni 2018, kell 15:34 (EEST)

Kettaruumi nagu hoiaks ju kokku... - Melilac (arutelu) 12. juuni 2018, kell 17:04 (EEST)

Mitte ainult historitsistlik. Adeliine 12. juuni 2018, kell 18:14 (EEST)

Kui omadussõna on otseselt vastavale nimisõnale osutav ja ilma muude tähendusteta, siis miks selline ümbersuunamine probleem võib olla? --Minnekon (arutelu) 12. juuni 2018, kell 22:19 (EEST)

Olen Minnekoniga päri. --kanakukk (arutelu) 12. juuni 2018, kell 23:15 (EEST).

palju segadust on küll komplektiga saksa, prantsuse, vadja jne, sest enamikul juhtudel mõeldakse vastavat rahvust või vastavat keelt. Vaid kahe märksõnaga täpsustuslehtede tegemine poleks vist jällegi nutikas--Estopedist1 (arutelu) 14. juuni 2018, kell 16:31 (EEST)

siiski, neil juhtudel on pea alati ka kolmas tähendus ehk riik, nt Vene ehk Venemaa, Saksa ehk Saksamaa, Prantsuse ehk Prantsusmaa. See kolmas tähendus toetaks nüüd juba süsteemset täpsustuslehtede tegemist, v.a juhud, kui omadussõna on ka riigi nimi (Eesti, Soome jne)--Estopedist1 (arutelu) 15. juuni 2018, kell 19:00 (EEST)

mõningatel puhkudel võib-olla et võiks linkida, kuid ümbersuunamiste tegemisse kipun eitavalt suhtuma.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuni 2018, kell 20:50 (EEST)

Rahvastikutihedus ja infokast

Kogemata, järjekordselt, peale sattudes: olen üsna palju kirjutanud artiklisse valemi in-ste arv/km², tavaliselt viitega; mõnikord olen selle kombineerinud ka i-boxi; nüüd kus "inimeste arv hakkab üha enam inimestest eralduma", ehk, on otse w-datast sisestatav, muutuvad sellised artikli teksti sees olevad andmed eksitavaks, ehk siis, on seda juba ammu; hr Andrese poolt inf-boxi andmete ja teksti sisu suhte kohta kunagi väljakirjutatu on aegunud või aegumas, seega kordan kunagist ettepanekut: võtame üle ehk kasutusele selle, mis otse me kõrval juba ammu kasutusel on.
Pean silmas u sellist asja, nt infoboxis:

<div style="line-height:28px;">[[Asustustihedus]]: {{formatnum:{{#expr:32842/15.92 round 2}}}} in/km²<br />[[Kõrgus merepinnast]] 604 m</div>

, kus tavaliselt on ainult inimeste arv (siinkohal "32842") muutuv suurus, mille saaks võtta otse andmebaasist.
Või siis teisest küljest, kui keegi kirjutas nt 10 aasta eest need andmed otse artiklisse, siis on kahtlane, et ta iga 10, 20, 50, 100 jne aasta pärast uuendama hakkab, ja artikkel muutub selles osas faktiliselt ebatäpseks ehk eksitavaks.—Pietadè 21. juuni 2018, kell 00:59 (EEST)—Pietadè 21. juuni 2018, kell 13:17 (EEST)

Lisaks, kastist, ikka omakasupüüdlikult, kui elan nt Kolkatagusepärataguse küla Metsaõe talus, siis saan nt talvel kaardi pealt vaadata, kas minu ja maailma (või siis, maksukogumisasutuste) vahel on läbimatult sulamata vesi (lumi) või mu maksude eest (selle osa eest, mida ei ärandata) lahti aetud tee; ja veel, kui mul juhtub olema kirjasõber nt Põrgupõhja eeskülas, ja tahaksin temaga ühendust pidada, siis, kaardi abil näen loodusjõulised tegurid ära, postiindeksi jaoks ent pean minema kas naabervikisse või sidetalituse vastavale lehele, miks ei või olla nt EV postiindeks infokastis (nt, kui need imelised kunstilised latakad (vapp/lipp) infokasti ülaosas väiksemaks teha, või, oh mis ketserlus, kõrvuti panna, tekkiks ruumi juurde omajagu).—Pietadè 21. juuni 2018, kell 22:17 (EEST)

Eks see ole nii ja naa. Otse wikidatast tulevad andmed ei jää artikli ajalukku, ehk siis ei võimalda kajastada seda, millised on Kükametsa demograafilised protsessid võrreldes Padaverega. Ka tundub see meetod mulle olevat veidi vandaalitundlikum. - Melilac (arutelu) 22. juuni 2018, kell 13:47 (EEST)

Kas osaleme Vikipeedia pimendamises?

Kas osaleme uues interneti kaitseaktsoonis/teavituskampaanias?

Euroopa parlamendis on arutlusel autoriõiguste reformipakett, mis on midagi sarnast kunagisele ACTA-le. Eelkõige väljendub see sarnasus selles, et eelnõu kujutab otsest ohtu vabale internetile. Ning just nagu siis, on ka nüüd tõusnud vikis üles küsimus, kas meie peaksime samuti midagi tegema. Mäletatavasti toimus siis Vikipeedia n-ö pimendamine (pildil), mille käigus oli ühe päeva jooksul ligipääs Vikipeediale piiratud.

Ehk: meil on mingi hulk poliitikuid, kes päris täpselt ei tea, mis asi see internet on ja kuidas see toimib, aga nad tahaksid väga seda asja reguleerida. Ning nii oleme jõudnud olukorda, kus osa väljapakutud regulatsioonidest (artiklid 11 ja 13) lähevad otsesesse vastuollu inimõigustega ja ohutavad ühtlasi terve interneti toimimist. Et see asi maha tappa enne, kui see interneti (ja seega ka viki) maha võtab, siis tuleb saata selge sõnum otsustajateni. Siin ei ole aga senised teavituskampaaniad suuremat edu saavutanud ei Eestis ega Euroopas. Vikipeedia suur nähtavus võimaldaks aga loodetavasti teemale piisavalt tähelepanu tõmmata, et arusaam praeguse eelnõu sobimatusest jõuaks viimaks ka Brüsseli koridoridesse.

Wikimedia Eesti on siin samuti sõna võtnud (näide 1, näide 2 jne). Samuti WMF (näide). Nüüd on ehk aga Vikipeedia kord. Jimmy Wales uurib listides, mida arvavad kogukonnaliikmed ühest Vikipeedia pimendamisest enne selle eelnõu hääletust 5. juulil ning siin oleks hea vastata midagi ka Eesti suunalt (et kas liitume või mitte). Mida keegi arvab? Ivo (arutelu) 28. juuni 2018, kell 16:52 (EEST)

Olen nõus, et on vaja kasutada kõiki võimalikke meetmeid, et artiklitele 11 ja 13 vastu seista. --Puik 28. juuni 2018, kell 16:57 (EEST)

Aktsioonis osalemise poolt. Pseudacorus (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:06 (EEST)

Mul ei ole midagi selle vastu, et Vikipeedia pimendamist kampaanias kasutada. Kahjuks on selleks väga halb aeg sattunud, suvel ei ole Vikipeedia mittekättesaadavusel nii suurt mõju kui muudel aastaaegadel. Adeliine 28. juuni 2018, kell 17:07 (EEST)

Olen nõus, et tasub asjale tähelepanu juhtida. Ilmselt on kasulik seda teha enne hääletuse toimumist. Pusle8 (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:10 (EEST)