Jaunanna vald: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
22. rida: 22. rida:
Valla suurim jõgi on [[Pedetsi jõgi]], teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi [[Paparze]].
Valla suurim jõgi on [[Pedetsi jõgi]], teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi [[Paparze]].


Valla alad olid varem metsased, esimesed elanikud asusid sinna alles Rootsi ajal. Aastal 1920 kuulus valla aladel Vecanna mõisale 713, Jaunanna mõisale 629, aga Otte mõisale 439 hektarit maad.<ref name="evKzr" /> Aastal 1935 oli Anna valla pindala 148,3 km² ja seal oli 2338 elanikku.<ref name="DMJms" /> Teise maailmasõja ajal tegutsesid valla metsades nõukogude partisanid, hiljem peatus aga rinne Pedetsi jõel ja lahingutes hävis suurem osa valla hoonetest, maatasa tehti ka valla keskus Jaunanna küla. 1945. aastal moodustati valda Anna ja Meijeri külanõukogud, aastal [[1949]] likvideeriti aga vald ametlikult. <ref name="1aofw" /> Meieri külanõukogu sai oma nime [[partisan]]ide juhi Hugo Meieri järgi.<ref name="MxUZ6" /> Aastal 1990 muudeti Meijeri külanõukogu vallaks, samal aastal nimetati '''Meijeri vald''' ümber Jaunanna vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.
Valla alad olid varem metsased, esimesed elanikud asusid sinna alles Rootsi ajal. Aastal 1920 kuulus valla aladel [[Vecanna mõis]]ale 713, [[Jaunanna mõis]]ale 629, aga [[Ate mõis]]ale 439 hektarit maad.<ref name="evKzr" /> Aastal 1935 oli Anna valla pindala 148,3 km² ja seal oli 2338 elanikku.<ref name="DMJms" /> Teise maailmasõja ajal tegutsesid valla metsades nõukogude partisanid, hiljem peatus aga rinne Pedetsi jõel ja lahingutes hävis suurem osa valla hoonetest, maatasa tehti ka valla keskus Jaunanna küla. 1945. aastal moodustati valda Anna ja Meijeri külanõukogud, aastal [[1949]] likvideeriti aga vald ametlikult. <ref name="1aofw" /> Meieri külanõukogu sai oma nime [[partisan]]ide juhi Hugo Meieri järgi.<ref name="MxUZ6" /> Aastal 1990 muudeti Meijeri külanõukogu vallaks, samal aastal nimetati '''Meijeri vald''' ümber Jaunanna vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.


Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Jaunanna mõisa jahiloss.<ref name="ejsuR" /> Looduskaitse all on Gribažase tammed, samuti ka kaks Pedetsi-äärsetes metsades kasvavat põlispuud. Valda jääb ka 1325 ha suurune Jaunanna hoiuala.<ref name="0oSPq" />
Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Jaunanna mõisa jahiloss.<ref name="ejsuR" /> Looduskaitse all on Gribažase tammed, samuti ka kaks Pedetsi-äärsetes metsades kasvavat põlispuud. Valda jääb ka 1325 ha suurune Jaunanna hoiuala.<ref name="0oSPq" />

Redaktsioon: 28. juuni 2018, kell 13:14

Jaunanna vald

läti Jaunannas pagasts

Pindala: 93,99 km²
Elanikke: 389 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,1 in/km²
Keskus: Jaunanna
Jaunanna jahiloss

Jaunanna vald (läti Jaunannas pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Anna, Maliena ja Mālupe vallaga, samuti ka Gulbene piirkonna Litene ning Stāmeriena vallaga ja Balvi piirkonna Kubuli vallaga.

Valla pindala on 94 km². 2016. aasta seisuga elas seal 510 inimest.[2] Valla keskus on Jaunanna küla, vallavanem on Vēsma Čugunova.[3]

Valla suurim jõgi on Pedetsi jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Paparze.

Valla alad olid varem metsased, esimesed elanikud asusid sinna alles Rootsi ajal. Aastal 1920 kuulus valla aladel Vecanna mõisale 713, Jaunanna mõisale 629, aga Ate mõisale 439 hektarit maad.[4] Aastal 1935 oli Anna valla pindala 148,3 km² ja seal oli 2338 elanikku.[5] Teise maailmasõja ajal tegutsesid valla metsades nõukogude partisanid, hiljem peatus aga rinne Pedetsi jõel ja lahingutes hävis suurem osa valla hoonetest, maatasa tehti ka valla keskus Jaunanna küla. 1945. aastal moodustati valda Anna ja Meijeri külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. [6] Meieri külanõukogu sai oma nime partisanide juhi Hugo Meieri järgi.[7] Aastal 1990 muudeti Meijeri külanõukogu vallaks, samal aastal nimetati Meijeri vald ümber Jaunanna vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Jaunanna mõisa jahiloss.[8] Looduskaitse all on Gribažase tammed, samuti ka kaks Pedetsi-äärsetes metsades kasvavat põlispuud. Valda jääb ka 1325 ha suurune Jaunanna hoiuala.[9]

Vallas on kaheksa küla. Valla keskuses Jaunannas (vidējciems) oli aastal 2017 332 elanikku. Kaks valla küla on staatusega mazciems: Levedne 28 elanikuga aastast 2007 ja Mežtekas 7 elanikuga aastast 2007. Teised valla külad on staatusega skrajciems: Dekšņi 5 elanikuga aastal 2007, Gribažas 25 elanikuga aastal 2007, Lēģernieki 40 elanikuga aastal 2007, Silaveršas 4 elanikuga aastal 2007 ja Svari 15 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. Alūksnes novads, vaadatud 24.06 2017
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas I sējuma 571-572 slejas. Rīgā, 1927.-1928.
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Alūksnes novads
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 25.07 2017
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 25.07 2017
  10. http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt