Vallakohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. juuni 2018, kell 15:24

Vallakohus (Gemeindegericht) oli madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Esimesed vallakohtud lõid 18. sajandi lõpul valgustusajastust mõjutatud baltisaksa aadlikud. Tõenäoliselt asutas esimese vallakohtu 1750. aastal krahv Carl Johann Mellin Tuhala mõisas. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõisniku kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi.

Ametlikuks institutsiooniks muutus talurahvakohus 1802. ja 1804. aasta talurahvaregulatiividega. Siis kohustati mõisnikke vallakohut looma igas mõisas. Mõisnik kinnitas eesistuja ja 2–4 kaasistujat.

Vallakohtu ülesandeks tehti järelevalve talupoegade tegevuse üle: et nad õigeaegselt koormised mõisnikule maksaksid, korralikult talu peaks ja omavahel ei tülitseks. Vallakohtu ülesandeks oli lisaks talupoegade omavaheliste tülide lahendamisele ka talumajapidamiste reguleerimine: vallakohtu kohustuste hulka kuulus jälgimine, et teatud suurusega taludes oleks ettenähtud arv inimesi, et talukoha peremeheta jäämise korral säiliks talu varandus, et vabadikud suunataks maaharimisele, pandaks sulaseks või rakendataks mõisatööl. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus vaeslaste vanematelt päritud vara hoolekanne ja eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelevalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle.

Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi nõudeid ja vaidlusi (varanduse-, päranduse-, võlaasjad) ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades.

Eestimaa kubermangus ei saanud vallakohtu otsuseid edasi kaevata, Liivimaa kubermangus aga oli see võimalus üle 5 rubla väärtusega hagide puhul, siis asus küsimust arutama kihelkonnakohus. Eestimaal kaotati vallakohus 1816. aastal, Liivimaal eksisteeris ta aga ka pärast pärisorjuse kaotamist 1819. aastal.

1866. aasta vallareformiga taastati Eestimaal ka vallakohus. Selle funktsioonid jäid varasema aja omadega sarnaseks, ainult et nüüd vabanes see koos vallaomavalitsusega mõisniku eestkoste alt. Edaspidi võis nii Eesti- kui ka Liivimaal vallakohtu otsuseid apelleerida kihelkonnakohtusse, alates 1889. aastast ülemtalurahvakohtusse.

1918. aastal kaotas Saksa okupatsioonivõim vallakohtud, kuid 1919. aastal taastati need Eestis eestkoste- ja hoolekandeasutustena valla juures. Vallakohtud tegutsesid kuni 1940. aastani, mil Nõukogude võim need lõplikult sulges.

Välislink

Vallakohtust Ajalooarhiivi lehel

Kirjandus

Toomas Anepaio, Vallakohus – kas ainult talurahva kohus?, Ajalooline Ajakiri, 2007, 3/4 (121/122), 343–368 [1]

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 [[1866]]. aasta [[Vallaseadus|vallareformiga]] taastati Eestimaal ka vallakohus. Selle funktsioonid jäid varasema aja omadega sarnaseks, ainult et nüüd vabanes see koos vallaomavalitsusega mõisniku eestkoste alt. Edaspidi võis nii Eesti- kui ka Liivimaal vallakohtu otsuseid apelleerida kihelkonnakohtusse, alates [[1889]]. aastast [[ülemtalurahvakohus|ülemtalurahvakohtusse]].
-[[1918]]. aastal kaotas [[Saksa okupatsioon]]ivõim vallakohtud, kuid [[1919]]. aastal taastati need Eestis [[eestkosteasutus|eestkoste-]] ja [[hoolekandeasutus]]tena valla juures. Vallakohtud tegutsesid kuni [[1940]]. aastani, mil Nõukogude võim need lõplikult sulges.
+[[1918]]. aastal kaotas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõim vallakohtud, kuid [[1919]]. aastal taastati need Eestis [[eestkosteasutus|eestkoste-]] ja [[hoolekandeasutus]]tena valla juures. Vallakohtud tegutsesid kuni [[1940]]. aastani, mil Nõukogude võim need lõplikult sulges.
 ==Välislink==