Modernism: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} |
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} |
||
{{See artikkel| on kaunite kunstide modernsuse rakendusest. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artikkel [[uusaeg]].}} |
|||
'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on ühine nimetaja [[modernsus|modernsetele]] [[kirjandus]]e, [[kunst]]i jm [[ühiskond]]lik-[[kultuur]]ilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile [[valgustusajastu|valgustus]]e ideede jõudmisega üldisse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel, ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse [[moodne ühiskond|moodsa ühiskonna]] ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. |
|||
'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on [[kaunid kunstid|kaunites kunstides]] [[modernsus]]e rakendus, mis tekkis [[valgustusajastu]] [[idee]]de jõudmisega kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel. |
|||
| ⚫ | |||
Modernismi seostatakse ka [[moodne ühiskond|moodsa ühiskonna]] tekkimisega. |
|||
| ⚫ | |||
==Progress ja uue otsingud== |
==Progress ja uue otsingud== |
||
Redaktsioon: 23. juuni 2018, kell 14:27
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2007) |
|
See artikkel on kaunite kunstide modernsuse rakendusest. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artikkel uusaeg. |
Modernism (inglise keeles modernism) on kaunites kunstides modernsuse rakendus, mis tekkis valgustusajastu ideede jõudmisega kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel.
Modernismi seostatakse ka moodsa ühiskonna tekkimisega.
Vahel kasutatakse terminit 'modernism' (inglise keeles modernity, modern times) ka uusaja sünonüümina.
Progress ja uue otsingud
Ühelt poolt on modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehnika areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine.
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet.
Modernism kunstis
Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.
Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.
Ühiskond
Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitaarse riigi abil: fašism, natsism, sotsialistlik riik.
Kirjandus
- Tiit Hennoste, artiklite seeria "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". Vikerkaar 1993, nr. 10 - 1997, nr. 10-11.