Mine sisu juurde

Aino Thauvón-Suits: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Sirle Sööt (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
9. rida:
Aino õppis Oulu tütarlastekoolis, hiljem Mikkeli tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas 1900. Pärast täiendas ta end Helsingi uues ühisgümnaasiumis, et astuda 1903. aasta sügisel [[Helsingi Ülikool]]i. Ta valis peaaineteks soome keele ja kirjanduse, soome ja võrdleva etnograafia, kunstiajaloo ülemastmes, soome ja võrdleva rahvaluule ja geograafia. Lisaks õppis ta joonistamist.
 
Oma tulevase abikaasa '''[[Gustav Suits]]uga''' tutvus Aino 1906. aastal Helsingis Emakeele Seltsis (Kotikielen Seuras), kus Gustav Suits pidas loengut. Aino ja Gustavi laulatus toimus 1911. aasta jaanuaris Pudasjärvil. Nad elasid Helsingis. Abikaasa Gustav Suits töötas Helsingi ülikooli raamatukogus, hiljem Vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. 1914. aastal sündis nende esimene laps '''[[Maret Suits]]'''. Laps sündis Aino isakodus. Õnne varjutas Aino tervisekriis, kuid peagi tervis taastus.
 
Aino ja Gustav Suits aitasid kaasa Eesti iseseisvuse tunnustamisele läbi välisdelegatsioonide tegevuse korraldamise. Aino saadeti talunaiseks maskeerituna salajase kullerina Tallinna nõu pidama ja raha tooma. Missioon kestis augustisaugustist oktoobrini, osutudes arvatust hädaohtlikumaks. Gustav Suits sai ülesandeks luua Stockholmis Eesti Informatsioonibüroo Skandinaavias.
 
Luuletaja [[Eino Leino]] elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis. Kui Gustav Suits oli 1921.a. asunud tööle [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i kirjandusajaloo professorina, korraldas Aino Suits Eino Leinole reisi Eestisse.<ref>https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html</ref> Leino kutsujaiks olid Tallinna ja Tartu kirjanikud ning kunstiühingu [[Pallas]] seltskond.
21. rida:
12. juulil 1940 põles Tartu pommitamise ajal maha Aino ja Gustavi Tiigi tänava kodu. Hävis kogu vara, s.h. nende käsikirjad ja hinnaline raamatukogu.
 
1944. aasta veebruaris põgenes Aino noorema tütrega nõukogude okupatsiooni eest Tartust Helsingisse, kust ta sügisel siirdus Gustav Suitsu juurde Stockholmi. Aino hakkas seal tööle rootsi keele õpetajana ja osales aktiivselt naisorganisatsioonide tegevuses. Abikaasa Gustav Suits sai tööle Nobeli Instituudi kirjastusse. 1953. aastal määrati taabikaasa Gustav Suits [[Eesti eksiilvalitsus]]e haridusministriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
 
1950. aastate alguses abikaasa Gustav Suits haigestus. Gustav Suits suri 23. mail 1956. Vaevalt kaks kuud hiljem suri vähki vanem tütar Maret.
 
== Looming ==
175

muudatust