Aino Thauvón-Suits: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sirle Sööt (arutelu | kaastöö)
Loodud lehekülje "Aino Thauvón-Suits" tõlkimisel
 
Sirle Sööt (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
== Elulugu ==
[[Fail:Aino-Thauvon-Suits.jpg|paremal|pisi|Aino Thauvón-Suits.]]
[[Fail:Aino-Thauvon-Suits.jpg|paremal|pisi|Aino Thauvón-Suits.]]
[[Fail:NIKOLAI_TRIIK_1914_Aino_Suitsu_portree.jpg|pisi|"Aino Suits", 1914, Nikolai Triik.]]
[[Fail:NIKOLAI_TRIIK_1914_Aino_Suitsu_portree.jpg|pisi|"Aino Suits", 1914, Nikolai Triik.]]
'''Aino Emilia Thauvón-Ülikonnad''', sündinud 9. november [[1884]] aastal [[Haapajärvi linn|Haapajärvi]], 8. augustil [[1969]] aastal [[Göteborg|Göteborgis]]), oli soome päritolu estofiilist tõlkija ja autor.
'''Aino Emilia Thauvón-Suits''', (sündinud 9. novembril [[1884]] aastal Soomes Olulu läänis [[Haapajärvi linn|Haapajärvi]] kihelkonnas, surnud 8. augustil [[1969]] aastal Rootsis [[Göteborg|Göteborgis]]), oli soome päritolu estofiilist tõlkija ja kirjanik ning ühiskonnategelane rootsieestlaskonnas.

Aino sündis pastor Emil Thauvóni (1858-1926) ja Katarina Thauvóni (neiupõlves Hedmansson 1859-1982) esimese lapsena. [[Viitasaari linn|Viitasaar]]<nowiki/>il. Ta oli abielus eesti kirjaniku ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav S]]<nowiki/>uitsuga. Luuletaja [[Eino Leino]] elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis ja külastas neid isegi Viitasaaril suvel 1923. Aino Thauvón-Suits korraldas Eino Leino reisi Eestisse kevadel 1921.<ref>{{Cite news|url=https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html}}Missing or empty <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;title=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#citation missing title|juhend]])</ref>



Aino Thauvón-Suitsu isa oli pastor Emil Thauvón [[Viitasaari linn|Viitasaar]]<nowiki/>il. Ta oli abielus eesti kirjaniku ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav S]]<nowiki/>uitsuga. Luuletaja [[Eino Leino]] elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis ja külastas neid isegi Viitasaaril suvel 1923. Aino Thauvón-Suits korraldas Eino Leino reisi Eestisse kevadel 1921.<ref>{{Cite news|url=https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html}}Missing or empty <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;title=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#citation missing title|juhend]])</ref>


Perekond Suits elas 1924-1944 Eestis, kus Gustav Suits töötas kirjandusajaloo professorina [[Tartu Ülikool|Tartu]] Ülikooli juures. Septembris 1944 põgenes ta nõukogude okupatsiooni eest Soome ja hiljem samal aastal edasi Rootsi. Gustav Suits töötas Nobeli Instituudi kirjastuses Stockholmis. 1953. aastal määrati ta Eesti eksiilvalitsuse kultuuriministriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
Perekond Suits elas 1924-1944 Eestis, kus Gustav Suits töötas kirjandusajaloo professorina [[Tartu Ülikool|Tartu]] Ülikooli juures. Septembris 1944 põgenes ta nõukogude okupatsiooni eest Soome ja hiljem samal aastal edasi Rootsi. Gustav Suits töötas Nobeli Instituudi kirjastuses Stockholmis. 1953. aastal määrati ta Eesti eksiilvalitsuse kultuuriministriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.

Redaktsioon: 21. juuni 2018, kell 19:11

Elulugu

Aino Thauvón-Suits.
"Aino Suits", 1914, Nikolai Triik.

Aino Emilia Thauvón-Suits, (sündinud 9. novembril 1884 aastal Soomes Olulu läänis Haapajärvi kihelkonnas, surnud 8. augustil 1969 aastal Rootsis Göteborgis), oli soome päritolu estofiilist tõlkija ja kirjanik ning ühiskonnategelane rootsieestlaskonnas.

Aino sündis pastor Emil Thauvóni (1858-1926) ja Katarina Thauvóni (neiupõlves Hedmansson 1859-1982) esimese lapsena. Viitasaaril. Ta oli abielus eesti kirjaniku ja luuletaja Gustav Suitsuga. Luuletaja Eino Leino elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis ja külastas neid isegi Viitasaaril suvel 1923. Aino Thauvón-Suits korraldas Eino Leino reisi Eestisse kevadel 1921.[1]


Perekond Suits elas 1924-1944 Eestis, kus Gustav Suits töötas kirjandusajaloo professorina Tartu Ülikooli juures. Septembris 1944 põgenes ta nõukogude okupatsiooni eest Soome ja hiljem samal aastal edasi Rootsi. Gustav Suits töötas Nobeli Instituudi kirjastuses Stockholmis. 1953. aastal määrati ta Eesti eksiilvalitsuse kultuuriministriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.

Aino ja Gustav Suitsul oli kaks tütart, Anna-Lisa (1914-1956) ja Helga (1924-1999). Helga Suits-Kangro avaldas vanemate kirjavahetuse aastatel 1908-1916 raamatus Aino ja Gustavi lugu (1987).

Looming

Nime all Emilia Tavia:

  • Friedebert Tuglas: Vilkkuva tuli: Novelleja. Eesti keelest tõlkinud Emilia Tavia. Otava 1911.

Nime all Aino Thauvón-Suits:

  • Tuntemani Eino Leino – kärsivä ihminen. WSOY 1958.
  • Gustav Suitsu noorus: kirjade, luuletuste jah mälestuste põhjal. 2. painos Olion, Tallinn, 1997.

Allikad

Viited

  1. https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html. {{cite news}}: puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)Missing or empty |title= (juhend)