Otto Sternbeck: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
47. rida: 47. rida:
{{JÄRJESTA:Sternbeck, Otto}}
{{JÄRJESTA:Sternbeck, Otto}}
[[Kategooria:Eesti kindralmajorid]]
[[Kategooria:Eesti kindralmajorid]]
[[Kategooria:Eesti väeliikide inspektorid]]
[[Kategooria:8. Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]]
[[Kategooria:8. Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]]

Redaktsioon: 20. juuni 2018, kell 20:46

Otto Sternbeck
Sündinud 24. detsember 1884
Albu vald, Järvamaa
Surnud 23. juuni 1941
Tallinn
Teenistus Venemaa keisririik
Eesti Vabariik
Auaste kindralmajor
Juhtinud 8. jalaväepolk
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Stanislavi orden III järk
Püha Anna orden III ja II järk
Vabadusrist I/2
Kaitseliidu Valgeristi III klass

Otto Sternbeck VR I/2 (24. detsember 1884 Albu vald, Järvamaa23. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.

Sotsialistliku revolutsionäärina oli ta korduvalt vanglas ja Siberisse saadetud.

I maailmasõja alguses 1914. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. Petrošenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati O. Sternbeck 1915. aasta detsembris alamlipnikuks ja 1916. aastal lipnikuks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu ja Püha Anna III ja II järgu ordenid.

Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli O. Sternbeck 7. novembril 1917 kodumaale, kus ta valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks ja pandi ametisse 1. Eesti jalaväediviisi staabi komandandiks.

Vabadussõja alates määrati ta Tallinna 1. kaitsepataljoni ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 8. jalaväepolguks. 6. maist 1919 ülendati O. Sternbeck alamkapteniks ja 23. oktoobrist kapteniks.

Alanud rahuajal ülendati 19. juunil 1920 alampolkovnikuks. Alates 1. jaanuarist 1921 (nimetatud 28. jaanuaril 1921)[1]) teenis ta laskeinspektorina. 24. veebruaril 1927 ülendati O. Sternbeck koloneliks. 1. juunist 1929 määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril 1933 kutsuti ta teedeministriks Konstantin Pätsi valitsusse; selles ametis olles sai 24. veebruaril 1937 oma viimase ametikõrgenduse - kindralmajoriks. Käskkirjaga 23. septembrist 1936 vabastas Riigivanem Otto Sternbecki jalaväe inspektori ametikohalt arvates 1. septembrist 1936. 26. augustist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest[2]. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937.

1940. aastal oli Otto Sternbeck riigi usaldusmees aktsiaseltsis "Volta Tehased"[3].

Sternbeck ja laskesport

Kõigi nende tööde kõrvalt tegi O. Sternbeck oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina, ta pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja Kaitseliidus. 1934. aastast oli Sternbeck Eesti Laskurliidu esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: aastal 1935 Roomas, aastal 1937 Helsingis ja aastal 1939 Luzernis. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.

Kindralmajor Otto Sternbeck on mitmete laskeasjandust käsitlevate raamatute autor.

Esimese nõukogude okupatsiooni ajal Otto Sternbeck arreteeriti NKVD poolt ja lasti 23. juunil 1941 maha.

Viited

Välislingid