Christoph Kolumbus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Ameerika
2. rida: 2. rida:
'''Christoph Kolumbus''' ([[Genova murre|Genova murdes]] ''Christoffa Corombo''; itaalia keeles ''Cristoforo Colombo'', hispaania keeles ''Cristóbal Colón'' ja portugali keeles ''Cristóvão Colombo'', ladina keeles Christophorus Columbus) (arvatavasti [[1451]] [[Genova]], [[Itaalia]] – [[20. mai]] [[1506]] [[Valladolid]], [[Hispaania]]) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes [[1492]]. aastal ületas [[Kastiilia]] ([[Hispaania]]) lipu all [[Atlandi ookean]]i ja jõudis [[Ameerika]]sse.
'''Christoph Kolumbus''' ([[Genova murre|Genova murdes]] ''Christoffa Corombo''; itaalia keeles ''Cristoforo Colombo'', hispaania keeles ''Cristóbal Colón'' ja portugali keeles ''Cristóvão Colombo'', ladina keeles Christophorus Columbus) (arvatavasti [[1451]] [[Genova]], [[Itaalia]] – [[20. mai]] [[1506]] [[Valladolid]], [[Hispaania]]) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes [[1492]]. aastal ületas [[Kastiilia]] ([[Hispaania]]) lipu all [[Atlandi ookean]]i ja jõudis [[Ameerika]]sse.


Ta lähtus arvestusest, et [[Maa (planeet)|Maa]] kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma [[Euroopa]]st [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]] ka lääne suunas liikudes. Kuigi [[viikingid|viikingite]] laevad võisid jõuda [[Põhja-Ameerika]]sse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis [[Euroopa]]l püsiv kontakt tolle [[Uus Maailm|Uue Maailmaga]] alles tänu Kolumbuse avastusele.
Ta lähtus arvestusest, et [[Maa (planeet)|Maa]] kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma [[Euroopa]]st [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]] ka lääne suunas liikudes. Kuigi [[viikingid|viikingite]] laevad võisid jõuda [[Põhja-Ameerika]]sse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis [[Euroopa]]l püsiv kontakt tolle [[Ameerika|Uue Maailmaga]] alles tänu Kolumbuse avastusele.


Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber [[Sevilla]]sse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid [[1541]]. aastaks.
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber [[Sevilla]]sse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid [[1541]]. aastaks.

Redaktsioon: 20. juuni 2018, kell 18:51

Christoph Kolumbus

Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo, ladina keeles Christophorus Columbus) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.

Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.

Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks.

Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ning Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda.

Meretee Aasiasse

Mongolite riigi ülemvõim Aasias võimaldas eurooplastel pikka aega turvaliselt mööda siiditeed jõuda Indiasse ja Hiinasse, kus asusid sellised väärtuslikud kaubad nagu siid ja vürtsid. Konstantinoopoli langemine 1453. aastal Osmanite valdusse muutis siiditee kasutamise raskemaks ja ohtlikumaks. Portugali meresõitjad püüdsid seetõttu leida mereteed Indiasse.

1470. aastal tegi Firenze astronoom Paolo dal Pozzo Toscanelli Portugali kuningale Afonso V-le ettepaneku võtta kasutusele läänesuunaline meretee, mis tema hinnangul oli lühim marsruut Vürtsisaartele ja Hiinasse. Afonso V ei võtnud ettepanekut vastu.[1]

Portugali maadeavastajad asusid uurima mereteed ümber Aafrika. Edu saavutati aastal 1488, mil Bartolomeu Dias jõudis Hea Lootuse neemeni. Samal perioodil, 1480. aastatel, tegid Kolumbuse vennad ettepaneku järgida Toscanelli plaani jõudmaks Indiasse üle Atlandi. Siiski oli Diase avastus kasvatanud huvi kagusuunalise meretee vastu, mis kahandas oluliselt huvi Kolumbuse ettepaneku vastu leida läänesuunaline meretee.[2]

1485. aastal esitas Kolumbus oma plaanid Portugali kuningale João II-le. Ta tegi ettepaneku, et kuningas varustaks kolme vastupidavat laeva ja annaks Kolumbusele aasta aega leidmaks Atlandi ookeanil marsruuti Orienti. Kolumbus soovis saada "ookeani suure admirali" auaste, oma avastatud maade kuberneriks ja ühe kümnendiku nende maade tulust. Kuningas esitas Kolumbuse ettepaneku oma ekspertidele, kes selle tagasi lükkasid. Nende arvates oli Kolumbuse arvutuslik meretee pikkus 3860 km liiga väike.[3] Tegelik vahemaa on umbes 20 000 km,[4] mistõttu poleks ükski 14. sajandi laev suutnud kanda kaasas piisavalt provianti ja värsket vett nii pika meretee läbimiseks. Suurem osa tolleaegsetest Euroopa navigaatoritest pidas läänepoolset mereteed Aasiasse läbimatuks.

Pärast Portugali kuninga korduvat äraütlemist sõitis Kolumbus Genovasse ja Veneetsiasse, kuid teda ei saatnud edu kummaski linnas. Ta saatis oma venna Bartholomeu ka Inglismaa kuninga Henry VII juurde, kes samuti ei soovinud Kolumbuse plaanidesse rahaliselt panustada.

Toetust leidis Kolumbus 1486.a. Hispaania kuningakojas, kus tema otseseks toetajaks sai kuninganna Isabella I. 03.08.1492.a. alustas sõitu Kolumbus kolme ekspeditsioonilaevaga Hispaaniast läände ning jõudis 12.10.1492.a. Lääne-India saarestikku. [5]

Isiklikku

On teada, et tal oli kolm venda – Diego, Bartolomeo ja Giovanni – ning õde Bianchinetta ja kaks poega – Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana Korsikat, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis.

Viited

  1. Charles R. Boxer (1951). The Christian Century in Japan: 1549–1650. University of California Press. Lk 2. Vaadatud 28.02.2016.
  2. Murphy, Patrick J.; Coye, Ray W. (2013). Mutiny and Its Bounty: Leadership Lessons from the Age of Discovery. Yale University Press. ISBN 978-0-300-17028-3. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.06.2015. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |deadurl=, kasuta parameetrit (|url-status=) (juhend); vigane väärtus: |ref=harv (juhend)
  3. Samuel Eliot Morison, Admiral of the Ocean Sea: The Life of Christopher Columbus, (Boston: Atlantic-Little, Brown, 1942). Reissued by the Morison Press, 2007. ISBN 1-4067-5027-1.
  4. Phillips, Jr (1992), lk 110.
  5. Columbus and Henry VII thewildcatsvictory.wordpress.com

Kirjandus

Välislingid