Külmamailane: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
20. rida: | 20. rida: | ||
| sünonüümid = |
| sünonüümid = |
||
}} |
}} |
||
'''Külmamailane''' (''Veronica chamaedrys'') on [[Mailaselised|mailaseliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mailane|mailase]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. Taime kutsutakse rahvakeeli ka ''meestetruudus'', ''vanapoisisilmavesi'', ''maa-aluserohi'' ja ''jaanirohi''. |
'''Külmamailane''' (''Veronica chamaedrys'') on [[Mailaselised|mailaseliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mailane|mailase]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. Taime kutsutakse rahvakeeli ka ''meestetruudus'', ''vanapoisisilmavesi'', ''maa-aluserohi'' ja ''jaanirohi''.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail.htm|Pealkiri=Külmamailane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> |
||
== Botaaniline kirjeldus == |
== Botaaniline kirjeldus == |
||
Külmamailane võib kasvada 6-55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna ligidal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini. |
Külmamailane võib kasvada 6-55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna ligidal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail2.htm|Pealkiri=Külmamailane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> |
||
[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail2.htm] |
|||
Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas. |
Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas. |
||
Maa-aluse osa moodustavad peenike, harunenud ja roomav risoom. Juurtel esineb mükoriisa. |
Maa-aluse osa moodustavad peenike, harunenud ja roomav risoom. Juurtel esineb mükoriisa.<ref name=":1" /> |
||
Taim paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel. |
Taim paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.<ref name=":1" /> |
||
== Kasvukohad == |
== Kasvukohad == |
||
Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim. |
Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.<ref name=":1" /> |
||
== Kasutamine == |
== Kasutamine == |
||
Mitmed külmamailase rahvapärased nimed viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki vitamiin C rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõningas mõttes isegi karjamaade umbrohuks. |
Mitmed külmamailase rahvapärased nimed viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki vitamiin C rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõningas mõttes isegi karjamaade umbrohuks.<ref name=":0" /> |
||
{{puhasta}} |
{{puhasta}} |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
{{Commons|Category:Veronica chamaedrys}} |
<references />{{Commons|Category:Veronica chamaedrys}} |
||
[[Kategooria:Teelehelised]] |
[[Kategooria:Teelehelised]] |
Redaktsioon: 17. juuni 2018, kell 23:23
Külmamailane | |
---|---|
Külmamailane Niitväljal | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
Sugukond |
Mailaselised Scrophulariaceae |
Perekond |
Mailane Veronica |
Liik |
Külmamailane |
Binaarne nimetus | |
Veronica chamaedrys L. |
Külmamailane (Veronica chamaedrys) on mailaseliste sugukonda mailase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime kutsutakse rahvakeeli ka meestetruudus, vanapoisisilmavesi, maa-aluserohi ja jaanirohi.[1]
Botaaniline kirjeldus
Külmamailane võib kasvada 6-55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna ligidal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.[2]
Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas. Maa-aluse osa moodustavad peenike, harunenud ja roomav risoom. Juurtel esineb mükoriisa.[2]
Taim paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.[2]
Kasvukohad
Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.[2]
Kasutamine
Mitmed külmamailase rahvapärased nimed viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki vitamiin C rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõningas mõttes isegi karjamaade umbrohuks.[1]
Välislingid
- ↑ 1,0 1,1 "Külmamailane".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Külmamailane".
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Külmamailane |