Olümpos: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
24. rida: 24. rida:
Teadaolevalt jõudsid esimeste inimestena [[Mýtikas]]e tippu [[2. august]]il [[1913]] Litóchorost pärit kohalik kaljukitsekütt [[Chrístos Kákalos]] ning [[Šveits]]i mägironijad [[Frédéric Boissonnas]] ja [[Daniel Baud-Bovy]].
Teadaolevalt jõudsid esimeste inimestena [[Mýtikas]]e tippu [[2. august]]il [[1913]] Litóchorost pärit kohalik kaljukitsekütt [[Chrístos Kákalos]] ning [[Šveits]]i mägironijad [[Frédéric Boissonnas]] ja [[Daniel Baud-Bovy]].


==Galerii==
==Satelliitfoto==
[[Pilt:126910main image feature 402 mountolympus.jpg|pisi|[[Satelliidifoto|Satelliitfoto]] (2006)]]
[[Pilt:126910main image feature 402 mountolympus.jpg|pisi|[[Satelliidifoto|Satelliitfoto]] (2006)]]
{{Panoraampilt|Olympus_Mountain.jpg|720px|Satelliitfoto kõrguvast Olümpose mäemassiivist (2002), all vasakus nurgas Kreeka suuruselt viies linn [[Lárisa]], alt paremast nurgast ei aimdu suuruselt teine linn [[Thessaloníki]]}}
{{Panoraampilt|Olympus_Mountain.jpg|720px|Satelliitfoto kõrguvast Olümpose mäemassiivist (2002), all vasakus nurgas Kreeka suuruselt viies linn [[Lárisa]], alt paremast nurgast ei aimdu suuruselt teine linn [[Thessaloníki]]}}

Redaktsioon: 15. juuni 2018, kell 00:33

 See artikkel räägib Kreeka mäest; Küprose mäe kohta vaata artiklit Olümpos (Küpros)

Mäemassiivi 3D mudel

Olümpos (vanakreeka keeles ῎Ολυμπος Olympos, uuskreeka keeles hääldatud ka kui Olimbos) on kõrguselt teine mäemassiiv Balkani poolsaarel, asukohaga Egeuse mere ranniku lähistel. Sellel asub Kreeka kõrgeim mäetipp. Massiivi kõrgemad tipud moodustavad Kesk-Makedoonia ja Tessaalia piirkondade piirilõigu.

Etümoloogia

Mýtikase tipp (mitmesaja-meetriline tõus) nähtuna Skala tipust

Olümpose nime päritolu ei ole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.

Mütoloogia

Vaade Litóchoro linnast, mis asub U-kujulise Olümpose parema jalami lõpul

Hellase mütoloogias oli Olümpose mägi 12 peajumala elukohaks. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda, kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on mütoloogias paljude lugude toimumiskohaks.

Geograafia

Olümpose mäeseljak

Olümpose mäel on 52 tippu, millest kõrgeim on 2918-meetrine Mýtikas (eesti keeles nina), mis on oma suhtelise kõrguse poolest üks Euroopa kõrgemaid.

Bioloogia

Olümpose mäeseljakutel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on endeemsed. Mägi kuulub Kreeka rahvusparkide ja Maailma Biosfääride Kaitseala hulka.

Mägironimine

2015. aasta jaaniöö hiliskoidiku vaade Olümpose tipust üle Egeuse mere

Olümpose otsa ronimine ei kujuta endast tehnilist ronimist, välja arvatud viimane osa Skala tipust Mýtikasele, mis on YDSi järgi 3. klassi skrambleerimine. Hinnanguliselt ronib Olümposele igal aastal 10 000 inimest, enamik neist piirdub Skolio tipuga. Enamasti alustatakse teekonda Litóchorost, mida on asukoha tõttu ajalooliselt kutsutud Jumalate Linnaks. Litochorost viib tee mäe jalamil asuvasse Prioniasse (1100 m), kust algab matkarada. Mäel on mitu ööbimispaika, kus matkajad saavad puhata.

Teadaolevalt jõudsid esimeste inimestena Mýtikase tippu 2. augustil 1913 Litóchorost pärit kohalik kaljukitsekütt Chrístos Kákalos ning Šveitsi mägironijad Frédéric Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy.

Satelliitfoto

Satelliitfoto (2006)
Satelliitfoto kõrguvast Olümpose mäemassiivist (2002), all vasakus nurgas Kreeka suuruselt viies linn Lárisa, alt paremast nurgast ei aimdu suuruselt teine linn Thessaloníki
Suurenda
Satelliitfoto kõrguvast Olümpose mäemassiivist (2002), all vasakus nurgas Kreeka suuruselt viies linn Lárisa, alt paremast nurgast ei aimdu suuruselt teine linn Thessaloníki

Vaata ka