Venus: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8931:1680:FD70:D017:529A:7532 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil... |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Roomlased on võtnud Venuse müüdi ja kujutamise üle [[vanakreeka mütoloogia]]st, kes kutsusid jumalannat [[Aphrodite]]ks. |
Roomlased on võtnud Venuse müüdi ja kujutamise üle [[vanakreeka mütoloogia]]st, kes kutsusid jumalannat [[Aphrodite]]ks. |
||
{{Antiik-Rooma mütoloogia ja religioon}} |
|||
[[Kategooria:Vanarooma mütoloogia]] |
[[Kategooria:Vanarooma mütoloogia]] |
||
Redaktsioon: 14. juuni 2018, kell 19:54
|
See artikkel räägib jumalannast; filmi kohta vaata artiklit Venus (film); Shocking Blue laulu kohta vaata artiklit Venus (Shocking Blue laul) |
Venus on vanarooma mütoloogias armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja külluse jumalanna.
Venuse kultuseviisid vastasid Aphrodite kultuseviisidele; peale selle oli ta Venus genetrix, rooma rahva esiema, mater Aeneadum, sest ta oli Aineiase ema. Aineias olevat pärast Trooja vallutamist põgenenud Itaaliasse. Eriti Juliuste sugukond, kes pidas oma esiisaks Venuse pojapoega Iulus, austas Venust oma esiemana. Sellepärast rajas Julius Caesar Venus genetrixile Rooma foorumile 46 eKr luksusliku templi, mille juures peeti igal aastatel 11-päevaseid mänge saturnaale. Ka Gaius Octavius (Augustus) seostas end Venusega: Primaporta Augustuse kuju jalamil on kujutatud Venuse atribuutlooma delfiini. Venusele kui kogu rooma rahva esivanemale ja Romale oli pühendatud ka Hadrianuse 135 valminud luksuslik kaksiktempel Colosseumi lähedal (hilisema nimega templum Urbis), mis on praegu varemetes.
Roomlased on võtnud Venuse müüdi ja kujutamise üle vanakreeka mütoloogiast, kes kutsusid jumalannat Aphroditeks.
Antiik-Rooma mütoloogia ja religioon | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Jumalused |
|
 | ||||
| Legendaarsed isikud | ||||||
| Tekstid | ||||||
| Mõisted ja tavad | ||||||
| Vaata ka | ||||||