Olümpos: erinevus redaktsioonide vahel
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
17. rida: | 17. rida: | ||
Olümpose otsa ronimine ei kujuta endast tehnilist ronimist, välja arvatud viimane osa Skala tipust [[Mýtikas]]ele, mis on [[YDS]]i järgi 3. klassi [[skrambleerimine]]. Hinnanguliselt ronib Olümposele igal aastal 10 000 inimest, enamik neist piirdub [[Skolio]] tipuga. Enamasti alustatakse teekonda [[Litóchoro]]st, mida on asukoha tõttu ajalooliselt kutsutud Jumalate Linnaks. Litochorost viib tee mäe jalamil asuvasse Prioniasse (1100 m), kust algab matkarada. Mäel on mitu ööbimispaika, kus matkajad saavad puhata. |
Olümpose otsa ronimine ei kujuta endast tehnilist ronimist, välja arvatud viimane osa Skala tipust [[Mýtikas]]ele, mis on [[YDS]]i järgi 3. klassi [[skrambleerimine]]. Hinnanguliselt ronib Olümposele igal aastal 10 000 inimest, enamik neist piirdub [[Skolio]] tipuga. Enamasti alustatakse teekonda [[Litóchoro]]st, mida on asukoha tõttu ajalooliselt kutsutud Jumalate Linnaks. Litochorost viib tee mäe jalamil asuvasse Prioniasse (1100 m), kust algab matkarada. Mäel on mitu ööbimispaika, kus matkajad saavad puhata. |
||
Teadaolevalt jõudsid |
Teadaolevalt jõudsid esimeste inimestena [[Mýtikas]]e tippu [[2. august]]il [[1913]] Litóchorost pärit kohalik kaljukitsekütt [[Chrístos Kákalos]] ning [[Šveits]]i mägironijad [[Frédéric Boissonnas]] ja [[Daniel Baud-Bovy]]. |
||
==Galerii== |
==Galerii== |
Redaktsioon: 14. juuni 2018, kell 06:39
See artikkel räägib Kreeka mäest; Küprose mäe kohta vaata artiklit Olümpos (Küpros) |
Olümpos (vanakreeka keeles ῎Ολυμπος Olympos, uuskreeka keeles hääldatud ka kui Olimbos) on kõrguselt teine mäemassiiv Balkani poolsaarel, asukohaga Egeuse mere ranniku lähistel. Sellel asub Kreeka kõrgeim mäetipp. Massiivi kõrgemad tipud moodustavad Kesk-Makedoonia ja Tessaalia piirkondade piirilõigu.
Geograafia ja bioloogia
Olümpose mäel on 52 tippu, millest kõrgeim on 2918-meetrine Mýtikas (eesti keeles nina), mis on oma suhtelise kõrguse poolest üks Euroopa kõrgemaid. Olümpose mäeseljakutel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on endeemsed. Mägi kuulub Kreeka rahvusparkide ja Maailma Biosfääride Kaitseala hulka.
Mütoloogia
Kreeka mütoloogias oli Olümpose mägi 12 peajumala elukohaks. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda, kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on mütoloogias paljude lugude toimumiskohaks. Olümpose nime päritolu ei ole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.
Mägironimine
Olümpose otsa ronimine ei kujuta endast tehnilist ronimist, välja arvatud viimane osa Skala tipust Mýtikasele, mis on YDSi järgi 3. klassi skrambleerimine. Hinnanguliselt ronib Olümposele igal aastal 10 000 inimest, enamik neist piirdub Skolio tipuga. Enamasti alustatakse teekonda Litóchorost, mida on asukoha tõttu ajalooliselt kutsutud Jumalate Linnaks. Litochorost viib tee mäe jalamil asuvasse Prioniasse (1100 m), kust algab matkarada. Mäel on mitu ööbimispaika, kus matkajad saavad puhata.
Teadaolevalt jõudsid esimeste inimestena Mýtikase tippu 2. augustil 1913 Litóchorost pärit kohalik kaljukitsekütt Chrístos Kákalos ning Šveitsi mägironijad Frédéric Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy.
Galerii
Vaata ka
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Olümpos |