Olümpos: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 12. juuni 2018, kell 21:38

See artikkel räägib Kreeka mäest; Küprose mäe kohta vaata artiklit Olümpos (Küpros)

Olümpos (uuskreeka Όλυμπος (Ólympos) ['olimbos]; vanakreeka ῎Ολυμπος (Olympos)) on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi, mis asub umbes 100 kilomeetri kaugusel Kreeka suuruselt teisest linnast Thessaloníkist.

Olümpose mäel on 52 tippu, millest kõrgeim on 2918-meetrine Mýtikas (nina), mis on enda suhtelise kõrguse poolest üks Euroopa kõrgemaid. Olümposel mäeseljakutel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on endeemsed. Mägi kuulub Kreeka rahvusparkide ja Maailma Biosfääride Kaitseala hulka.

Kreeka mütoloogias oli Olümpose mägi 12 peajumala elukohaks. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on mütoloogias paljude lugude toimumiskohaks. Olümpose nime päritolu ei ole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.

Mägironimine

Olümpose otsa ronimine ei kujuta endast tehnilist ronimist, välja arvatud viimane osa Skala tipust Mytikasele, mis on YDSi järgi 3. klassi skrambleerimine. Hinnanguliselt ronib Olümposele igal aastal 10 000 inimest, enamik neist piirdub Skolio tipuga. Enamasti alustatakse teekonda Litóchorost, mida on asukoha tõttu ajalooliselt kutsutud kui Jumalate Linna. Litochorost viib tee mäe jalamil asuvasse Prioniasse (1100 m), kust algab matkarada. Mäel on mitu ööbimispaika, kus matkajad saavad puhata.

Teadaolevalt jõudsid esimestena Mytikase tippu 2. augustil 1913 Litóchorost pärit Chrístos Kákalos ning šveitsi mägironijad Frederic Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy.

Galerii

Sateliitfoto kõrguvast Olümpose mäemassiivist (2002)

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Olümpose mäel on 52 tippu, millest kõrgeim on 2918-meetrine [[Mýtikas]] (''nina''), mis on enda suhtelise kõrguse poolest üks Euroopa kõrgemaid. Olümposel mäeseljakutel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on [[endeem]]sed. Mägi kuulub Kreeka [[Rahvuspark|rahvusparkide]] ja [[Maailma Biosfääride Kaitseala]] hulka.
-[[Kreeka mütoloogia]]s oli Olümpos [[Olümpose jumalad|12 peajumala]] elukohaks. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on mütoloogias paljude lugude toimumiskohaks. Olümpose nime päritolu ei ole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.
+[[Kreeka mütoloogia]]s oli Olümpose mägi [[Olümpose jumalad|12 peajumala]] elukohaks. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on mütoloogias paljude lugude toimumiskohaks. Olümpose nime päritolu ei ole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.
 ==Mägironimine==
 Olümpose otsa ronimine ei kujuta endast tehnilist ronimist, välja arvatud viimane osa Skala tipust [[Mytikas]]ele, mis on [[YDS]]i järgi 3. klassi skrambleerimine. Hinnanguliselt ronib Olümposele igal aastal 10 000 inimest, enamik neist piirdub [[Skolio]] tipuga. Enamasti alustatakse teekonda [[Litóchoro]]st, mida on asukoha tõttu ajalooliselt kutsutud kui Jumalate Linna. Litochorost viib tee mäe jalamil asuvasse Prioniasse (1100 m), kust algab matkarada. Mäel on mitu ööbimispaika, kus matkajad saavad puhata.
-Teadaolevalt jõudsid esimestena [[Mytikas]]e tippu 2. augustil 1913 Litóchorost pärit [[Chrístos Kákalos]] ning šveitsi mägironijad Fred Boissonas ja Daniel Baud Bovy.
+Teadaolevalt jõudsid esimestena [[Mytikas]]e tippu 2. augustil 1913 Litóchorost pärit [[Chrístos Kákalos]] ning šveitsi mägironijad [[Frederic Boissonnas]] ja [[Daniel Baud-Bovy]].
+== Galerii ==
+{{Panoraampilt|Olympus_Mountain.jpg|800px|Sateliitfoto kõrguvast Olümpose mäemassiivist (2002)}}