Tõnis Kalbus

Tõnis Kalbus (4. detsember 1880 Tori vald – 20. märts 1942 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli eesti advokaat ja poliitik.

Ta õppis Selja koolis ja Tori kihelkonnakoolis, mille lõpetas aastal 1896. Aastatel 1899–1901 töötas ta Taali vallakirjutajana. Seejärel töötas ta Viljandi-Pärnu rahukogu kirjatoimetajanaja Pärnu II jaoskonna talurahvaasjade komissari kirjatoimetajana. Aastatel 1905–1909 töötas ta Pärnu kitsarööpmelise raudtee ehitusosakonnas asjaajajana. Aastal 1909 sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures. Seejärel õppis ta Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas aastal 1913.

Aastatel 1913–1919 tegutses ta Rakveres advokaadina. 1914. aasta sai ta Rakvere linnavolikogu esimeheks, selles ametis oli ta aastani 1919. Ta oli aastal 1917 Virumaa miilitsaülem ja hiljem ka Virumaa komissar. Aastal 1918 määrati ta Eesti Ajutise Valitsuse poolt Rakvere-Paide Rahukogu esimeheks. Aastatel 1918–1919 oli ta Rakvere Kinnistusjaoskonna ülem ja Tallinna eriti tähtsate asjade kohtu-uurija.

Aastast 1919 tegutses ta vandeadvokaadina. Ta oli Asutava Kogu ja I, II, III, IV ja V Riigikogu koosseisude saadik. Lisaks oli ta aastatel 1921–1922 Tallinna linnavolikogu liige ja aastatel 1927–1929 Harjumaa nõukogu esimees. Aastatel 1925–1929 oli ta kolmes valitsuses (Jaan Teemanti esimeses valitsuses ja Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses) kohtuministriks ning August Rei valitsuses sise- ja kohtuministriks.

1. veebruaril 1940 määrati ta majandusministri usaldusmeheks AS-is "Tallinna köievabrik John Carr'i pärijad".

Kalbus küüditati Siberisse, kus ta Sverdlovski oblastis, Sosva laagris 20. märtsil 1942 hukkus.