Sünkrotronkiirgus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Parandasin viiteid Märgised: Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Sünkrotronkiirgus''' on [[elektromagnetkiirgus]], mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud [[Osakestefüüsika standardmudel|osakesed]], mis kaotavad energiat |
'''Sünkrotronkiirgus''' on [[elektromagnetkiirgus]], mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud [[Osakestefüüsika standardmudel|osakesed]], mis kaotavad energiat |
||
[[Fail:Syncrotron.png|pisi|Sünkrotronkiirgus, mis on tekitatud elektronide trajektoori muutmisel magnetitega.]]magnetväljas. Selline olukord tekib näiteks, kui [[Sünkrotron|sünkrotronides]] suunatakse laetud osakeste liikumist kasutades magneteid, võnguteid (ingl. undulator) või loksuteid (ingl. wiggler) |
[[Fail:Syncrotron.png|pisi|Sünkrotronkiirgus, mis on tekitatud elektronide trajektoori muutmisel magnetitega.]]magnetväljas. Selline olukord tekib näiteks, kui [[Sünkrotron|sünkrotronides]] suunatakse laetud osakeste liikumist kasutades magneteid, võnguteid (ingl. undulator) või loksuteid (ingl. wiggler). Sünkrotronkiirgus tekitatakse tehislikult sünkrotron kiirendites või seda tekib looduslikult kui kiired [[Elektron|elektronid]] liiguvad läbi [[Magnetväli|magnetväljade]]. Kui osakse on relativistlik, on tegu sünkrotronkiirgusega. Sünkrotronkiirgusel on iseloomulik polarisatsioon ning sünkrotronkiirgusega on võimalik tekitada sagedusi kogu elektromagnetlaine spektri vahemikus. Kui osake aga pole relativistlik, on kiirguseks [[tsüklotronkiirgus]], mis on kontsentreerunud suhteliselt kitsasse lainepikkuste vahemikku. |
||
[[Fail:Undulator.png|pisi|Sünkrotronkiirgus võngutis.]] |
[[Fail:Undulator.png|pisi|Sünkrotronkiirgus võngutis.]] |
||
== Sünkrotronkiirgus osakeste kiirendites == |
== Sünkrotronkiirgus osakeste kiirendites == |
||
Sünkrotronkiirgus võib tekkida osakeste [[Kiirendi|kiirendites]] nii nuhtlusena, põhjustades soovimatut energia kadu [[Osakestefüüsika|osakeste füüsika]] kontekstis, kui ka eesmärgipäraselt mitmete laboratoorsete rakenduste tarvis. Elektronid kiirendatakse suurtele kiirustele mitmes järgus, et saavutada lõplik energia, mis on tavaliselt GeV vahemikus. [[Suur Hadronite Põrguti|Suures Hardonite Põrgutis]] [[Prooton|prootonid]] toodavad |
Sünkrotronkiirgus võib tekkida osakeste [[Kiirendi|kiirendites]] nii nuhtlusena, põhjustades soovimatut energia kadu [[Osakestefüüsika|osakeste füüsika]] kontekstis, kui ka eesmärgipäraselt mitmete laboratoorsete rakenduste tarvis. Elektronid kiirendatakse suurtele kiirustele mitmes järgus, et saavutada lõplik energia, mis on tavaliselt GeV vahemikus. [[Suur Hadronite Põrguti|Suures Hardonite Põrgutis]] [[Prooton|prootonid]] toodavad kiirgust suureneva amplituudi ja sagedusega kiirenedes läbi vaakumi, tekitades [[Fotoelektronkordisti|fotoelektrone]], mis omakorda muutuvad [[Sekundaarelektron|sekundaarelektronideks]] torude seintes suureneva sagedusega ja tihedusega. Iga prooton võib kaotada 6.7 keV igal tiirul selle nähtuse tõttu. |
||
== Sünkrotronkiirgus astronoomias == |
== Sünkrotronkiirgus astronoomias == |
||
[[Fail:M87_jet.jpg|pisi|235x235px|'''[[M87|Messier 87]]''', [[Hubble'i kosmoseteleskoop|HST]] pilt. |
[[Fail:M87_jet.jpg|pisi|235x235px|'''[[M87|Messier 87]]''', [[Hubble'i kosmoseteleskoop|HST]] pilt. |
||
Sinine valgus all paremal |
Sinine valgus all paremal on tingitud sünkrotronkiirgusest.]] |
||
Sünkrotronkiirgust esineb ka looduslikult [[Astronoomia|astronoomiliste]] objektide tekitatuna. Tavaliselt relativistlikud |
Sünkrotronkiirgust esineb ka looduslikult, [[Astronoomia|astronoomiliste]] objektide tekitatuna. Tavaliselt relativistlikud liiguvad elektronid spiraalselt (ja seega muudavad kiirust) läbi magnetvälja. |
||
== Viited == |
|||
https://en.wikipedia.org/wiki/Synchrotron_radiation (06.06.18) |
|||
http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel500_486.html (06.06.18) |
|||
== Märkused == |
|||
{{reflist|30em}} |
|||
[[Kategooria:Osakestefüüsika]] |
[[Kategooria:Osakestefüüsika]] |
||
Redaktsioon: 6. juuni 2018, kell 18:51
Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed, mis kaotavad energiat
magnetväljas. Selline olukord tekib näiteks, kui sünkrotronides suunatakse laetud osakeste liikumist kasutades magneteid, võnguteid (ingl. undulator) või loksuteid (ingl. wiggler). Sünkrotronkiirgus tekitatakse tehislikult sünkrotron kiirendites või seda tekib looduslikult kui kiired elektronid liiguvad läbi magnetväljade. Kui osakse on relativistlik, on tegu sünkrotronkiirgusega. Sünkrotronkiirgusel on iseloomulik polarisatsioon ning sünkrotronkiirgusega on võimalik tekitada sagedusi kogu elektromagnetlaine spektri vahemikus. Kui osake aga pole relativistlik, on kiirguseks tsüklotronkiirgus, mis on kontsentreerunud suhteliselt kitsasse lainepikkuste vahemikku.
Sünkrotronkiirgus osakeste kiirendites
Sünkrotronkiirgus võib tekkida osakeste kiirendites nii nuhtlusena, põhjustades soovimatut energia kadu osakeste füüsika kontekstis, kui ka eesmärgipäraselt mitmete laboratoorsete rakenduste tarvis. Elektronid kiirendatakse suurtele kiirustele mitmes järgus, et saavutada lõplik energia, mis on tavaliselt GeV vahemikus. Suures Hardonite Põrgutis prootonid toodavad kiirgust suureneva amplituudi ja sagedusega kiirenedes läbi vaakumi, tekitades fotoelektrone, mis omakorda muutuvad sekundaarelektronideks torude seintes suureneva sagedusega ja tihedusega. Iga prooton võib kaotada 6.7 keV igal tiirul selle nähtuse tõttu.
Sünkrotronkiirgus astronoomias
Sünkrotronkiirgust esineb ka looduslikult, astronoomiliste objektide tekitatuna. Tavaliselt relativistlikud liiguvad elektronid spiraalselt (ja seega muudavad kiirust) läbi magnetvälja.
Viited
https://en.wikipedia.org/wiki/Synchrotron_radiation (06.06.18)
http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel500_486.html (06.06.18)