Erinevus lehekülje "Seisulaine" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1917 baiti ,  3 aasta eest
Lisasin optika kohta näiteid.
(Lisasin optika kohta näiteid.)
Märgised: Visuaalmuudatus Veebilink wikipediale
[[Fail:Standing_Wave_Sum.gif|Seiši tekkimise põhimõtte graafiline kujutus; punane joon tähistab seisulainet (seiši)
 
[[Fail:Cm2l11image4.jpg|vasakul|pisi|239x239px|Aatomituuma ümbritseva elektroni energiatasemetele vastavad seisulained.]]|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Standing_Wave_Sum.gif|pisi|303x303px]]'''Seiš''' on [[seisulaine]], mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud [[Veekogu|veekogus]], nagu [[Järv|järves]], [[Veehoidla|veehoidlas]], [[Laht|lahes]] ja nii edasi. Seišilaine tekkimise põhimõte seisneb selles, et mingi välismõju ajel tekkinud lainetus põrkab kaldalt veekogusse tagasi, kus toimub vastassuunaliste lainete liitumine ehk [[interferents]]. Enamasti on välismõjudeks [[tuul]], [[õhurõhk]], [[looded]] või ka [[Maavärin|maavärinad]].
 
=== Veelained ===
'''Seiš''' on [[seisulaine]], mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud [[Veekogu|veekogus]], nagu [[Järv|järves]], [[Veehoidla|veehoidlas]], [[Laht|lahes]] ja nii edasi. Seišilaine tekkimise põhimõte seisneb selles, et mingi välismõju ajel tekkinud lainetus põrkab kaldalt veekogusse tagasi, kus toimub vastassuunaliste lainete liitumine ehk [[interferents]]. Enamasti on välismõjudeks [[tuul]], [[õhurõhk]], [[looded]] või ka [[Maavärin|maavärinad]].
 
=== Helilained ===
Seisulained tekitavad '''helisid'''. Andes metallvardale mehaanilise löögi, hakkavad vardasse tekkima kõik erineva [[Sagedus|sagedusega]] [[Võnkumine|võnkumised]] ning ka kõik erinevat järku seisulained. Sõltuvalt varda kinnihoidmise kohast jäävad [[Võnkumine|võnkuma]] ainult seisulained, millel on sõlm kinnihoidmise kohas. Need seisulained tekitavad [[Kõrv|inimkõrvale]] kuuldava varda helisemise.
[[Fail:Ringingrodlong1200.jpg|keskel|pisi|385x385px|Kui hoida metallvarrast täpselt keskelt ning lüüa varrast haamriga, jääb vardas võnkuma teist järku seisulaine, mis paneb varda kõlama teist järku seisulainele iseloomulikult. Hoides keskelt, on näpud teist järku seisulaine jaoks sõlme asukohas ning seetõttu ei summuta varda kinnihoidmine lainet.]]Seisulained tekivad ka '''laserites'''. [[Laser|Laseri]] üks komponent on [[optiline resonaator]], mille abil saadakse vajaliku [[Lainepikkus|lainepikkusega]] [[Seisulaine|seisulaineid]]. Optiline resonaator koosneb kahest [[Peegel|peeglist]], millest üks on poolläbilaskev. Peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ning tekib stimuleeritud [[kiirgus]].
 
=== Elektroni seisulained ===
'''Aatomituuma''' ümbritsev [[elektron|'''elektron''']] moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on '''diskreetsed,''' [[Kvantmehaanika|kvanditud]]'''.''' Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete [[Sagedus|sageduste]] (ja lainepikkustega) '''seisulained'''. Need lubatud sagedused on määratud [[Kvantarv|kvantarvudega]] 1, 2, 3, ... ja nii edasi.
 
=== Nähtav valgus ===
Seisulaineid leidub ka optikas nagu näiteks [[Lainejuhe|lainejuhtides]], [[Optiline resonaator|optilistes resonaatorites]] või [[Interferomeetria|interferomeetrites]]. Kuna nähtava valguse lainepikkus on väga lühike (suurusjärgus 10<sup>−7</sup> m), saab interferomeetritega seisulainete abil mõõta vahemaid ülisuure täpsusega.
 
[[Laser|Laseri]] üks tähtsam komponent on optilise resonaator ehk kaks vastamisi paiknevat [[Peegel|peeglit]]. Optilise resonaatori peeglite vahel on võimendav keskkond, näiteks kristall mille [[Elektron|elektronid]] on kõrgematel energiatasemetel. Kui ergastatud elektroniga sarnase energiaga [[valgus]] möödub kõrgema energiaga elektronidest, siirduvad elektronid tagasi madalamale energiatasemele, kiirates selle tulemusena mööduva valgusega [[Koherentsed lained|koherentset]] valgust ning seega võimendades seda. Pideva võimenduse saavutamiseks [[Laser|pumbatakse]] võimendavas kristallis elektrone pidevalt kõrgematele energiatasemetele. Vastamisi paiknevate peeglite tõttu liigub valgus mõlemas suunas, tekitades laserisse seisulaine. Optilise resonaatori üks peegel on poolläbipaistev, võimaldades osal valgusest laserist välja [[Kiirgus|kiirguda]].
 
=== Röntgenikiirgus ===
Kahe röntgenikiire liitumisel ehk [[Interferents|interferentsil]] võib tekkida [[Röntgenikiirgus|röntgenikiirguse]] seisulaine. Röntgenkiirguse lühikese lainepikkuse tõttu (alla 1 nanomeetri), saab seda fenomeni kasutada, et teha [[Aatom|aatomi]] suurusjärgus mõõtmisi näiteks [[Materjaliteadus|materjalide pindade uurimisel.]] Röntgenkiirguse seisulaine tekib, kui röntgenkiir interfereerub kas [[Monokristall|monokristalli]] võrelt [[Difraktsioon|difrakteerunud]] kiirega või röntgenkiirguse jaoks mõeldud peeglilt peegeldunud kiirega. Muutes röntgenkiirguse seisulaine omadusi, muutub pinna aatomite tekitatud röntgenkiirguse [[fluorestsents]] või [[Fotoelektriline efekt|fotoelektronide]] teke, mille analüüsimise kaudu on võimalik saada infot [[Pooljuht|pooljuhtide]] lisandite kohta või pindade atomaarse ja molekulaarse [[Adsorptsioon|adsorbtsiooni]] kohta.
 
== Pikilainete seisulaine kujutamine helilaine näitel ==
 
https://en.wikipedia.org/wiki/Harmonic (31.05.18)
 
https://en.wikipedia.org/wiki/Standing_wave (06.06.18)
[[Kategooria:Lained]]
63

muudatust

Navigeerimismenüü