Vappepitaaf: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Kirik (pühakoda)
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Heinrich von Knorringi epitaaf.jpg|pisi|Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri [[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf [[Niguliste kirik]]us]]
[[Pilt:Heinrich von Knorringi epitaaf.jpg|pisi|Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri [[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf [[Niguliste kirik]]us]]
'''Vappepitaaf''' ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks [[kirik]]usse üles seatud mälestusmärk.
'''Vappepitaaf''' ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks [[kirik (pühakoda)|kirikusse]] üles seatud mälestusmärk.


Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega.
Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega.

Redaktsioon: 5. juuni 2018, kell 07:47

Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf Niguliste kirikus

Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk.

Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega.

Vappepitaafide kasutamise kõrgaeg oli 17. sajand. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma pärast kirikuisse matmise keelustamist 1772. aastal[1].

Eestis on tänaseni säilinud alla 200 vappepitaafi, üle poole neist asuvad Tallinna Toomkirikus.

Viited

  1. Mäeväli, Sulev ja Ene Tromp. 2013. Tallinna toomkiriku epitaafid. Die Wappenepitaphe der Tallinner Domkirche. Epitaphs of the Tallinn Cathedral. Teine trükk. Tallinn: EELS Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. lk. 8. (ISBN 978-9985-68-285-2)

Allikad

  • Merike Kurisoo, Ars moriendi – suremise kunst, EKM, 2013