Alevik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Kirik (pühakoda)
1. rida: 1. rida:
'''Alevik''' on [[asula]], mis jääb suuruselt tavaliselt [[küla]] ja [[alev]]i vahepeale ning on kohalik majandus-, [[halduskeskus|haldus-]] või muu [[keskus]].
'''Alevik''' on [[asula]], mis jääb suuruselt tavaliselt [[küla]] ja [[alev]]i vahepeale ning on kohalik majandus-, [[halduskeskus|haldus-]] või muu [[keskus]].


Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena [[kirik]]u ümber või töölisasulatena [[raudteejaam]]a või [[vabrik]]u ümber.
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] ümber või töölisasulatena [[raudteejaam]]a või [[vabrik]]u ümber.
[[File:Vihmane Mustla keskväljak.jpg|thumb|[[Vihm]]ase [[Mustla]] aleviku [[keskväljak]]]]
[[File:Vihmane Mustla keskväljak.jpg|thumb|[[Vihm]]ase [[Mustla]] aleviku [[keskväljak]]]]
==Eesti==
==Eesti==

Redaktsioon: 4. juuni 2018, kell 14:00

Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.

Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber.

Vihmase Mustla aleviku keskväljak

Eesti

Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku.

Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud linnalisteks asulateks.

2012. aasta augusti alguse seisuga on Eestis 185 alevikku.[1]

2012. aastal valmis sotsiaalministeeriumis eelnõu, mis nägi Eestis ette alevike kaotamise. Selle kohaselt oleks 24 väikest alevikku muutunud külaks, 153 võinud aga saada aleviteks.[1] Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vastuseisu tõttu see eelnõu valitsuse kooskõlastamisringi ei läbinud ja seda edasi ei menetletud.[2]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Alo Lõhmus "Alevikud ajalukku, linnad suuremaks" Maaleht, 9. august 2012
  2. Filippov, Madis. Parts ütles alevike kaotamisele ei Postimees, 28.09.2012 (vaadatud 22.10.2017)