Kõrgusmõõtur: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
==Raadiokõrgusmõõtur== |
==Raadiokõrgusmõõtur== |
||
Õhusõidukite lennukõrgust mõõdetakse lisaks vaadeldud meetoditele ka [[radar]]i põhimõttel, s.t mõõdetakse aega, mis kulub [[elektromagnetlaine]] impulsi väljasaatmisest kuni selle vastuvõtmiseni maa- või merepinnalt peegeldumise järel. |
Õhusõidukite lennukõrgust mõõdetakse lisaks vaadeldud meetoditele ka [[radar]]i põhimõttel, s.t mõõdetakse aega, mis kulub [[elektromagnetlaine]] impulsi väljasaatmisest kuni selle vastuvõtmiseni maa- või merepinnalt peegeldumise järel. |
||
[[Kategooria:Lennundusinstrumendid]] |
|||
[[Kategooria:Mõõteriistad]] |
[[Kategooria:Mõõteriistad]] |
||
Redaktsioon: 3. juuni 2018, kell 00:46
Kõrgusmõõtur ehk altimeeter on mõõteriist, mis mõõdab kõrgust lähtetasandist. Kõrgust mõõdetakse baromeetrilisel või raadiotehnilisel meetodil. Absoluutset kõrgust mõõdetakse merepinna keskmisest tasemest, millel õhurõhk on 760 mm Hg (101,3 kPa).
Baromeetriline kõrgusmõõtur
Baromeetriline mõõtmine põhineb sellel, et kõrguse suurenedes väheneb õhurõhk kindla seadusärasuse järgi. Baromeetriline kõrgusmõõtur mõõdab kõrgust samal põhimõttel kui aneroidbaromeeter, kusjuures skaalal on rõhuühikute asemel pikkusühikud (meetrid, lennukõrguse mõõturites enamasti jalad).
Kaasaskantavates digitaalseadmetes mõõdab õhurõhku kalibreeritud ja temperatuurkompenseeritud baromeetriline sensor, mis annab mõõtesignaali mikrokontrollerisse.
Mõõtetäpsus ulatub baromeetrilistel mõõturitel ühe meetrini.
GPS-kõrgusmõõtur
GPS-seade vajab kõrguse määramiseks signaale vähemalt neljalt GPS-satelliidilt. Mõõtetäpsus ei ületa tavaseadmetel kümmet meetrit.
Raadiokõrgusmõõtur
Õhusõidukite lennukõrgust mõõdetakse lisaks vaadeldud meetoditele ka radari põhimõttel, s.t mõõdetakse aega, mis kulub elektromagnetlaine impulsi väljasaatmisest kuni selle vastuvõtmiseni maa- või merepinnalt peegeldumise järel.