Jaroslav Hašek

Jaroslav Hašek
Sünniaeg	30. aprill 1883 Praha, Böömimaa kuningriik
Surmaaeg	3. jaanuar 1923 Praha, Tšehhoslovakkia
Rahvus	tšehh

Jaroslav Hašek (30. aprill 1883 Praha, Böömimaa kuningriik, Austria-Ungari – 3. jaanuar 1923 Praha, Tšehhoslovakkia) oli tšehhi humorist ja satiirikirjanik, kes on tuntud kui romaani "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" autor.

Jaroslav Hašek 1915. aastal

Elulugu

Jaroslav Hašek sündis 1883. aastal Prahas ning tegeles nooruses kirjandusega, kirjutades satiirilisi artikleid ja följetone ajalehtedesse ja ajakirjadesse. 1914. aastal, pärast Esimese maailmasõja algust mobiliseeriti ta Austria-Ungari keisririigi armeesse ning saadeti Vene rindele, kust ta aga 1915. aasta septembris deserteerus ja jooksis üle Vene vägede poole oma Austria keisrivõimu vastaste meeleolude ja Tšehhi iseseisvuse pooldamise tõttu.

Jaroslav Hašek 1920. aastal punaarmeelasena, Jaroslavlis

Pärast lühiajalist viibimist Vene sõjavangis astus J. Hašek Venemaal moodustatud Tšehhoslovakkia leegioni, mille eesmärk oli koos Vene vägedega võideldes vabastada Tšehhoslovakkia ning saavutada selle iseseisvumine Austriast. Lahingutegevuses Keskriikide vägede vastu autasustati teda IV järgu Püha Georgi ordeniga.

1917. aastal, pärast Venemaal toimunud veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni ning Venemaa ühepoolset väljaastumist Esimesest maailmasõjast kavatses Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus toimetada Tšehhoslovakkia leegioni Prantsusmaale edasiseks võitluseks Keskriikide vägede vastu, kuid J. Hašek lahkus leegionist ning suundus Moskvasse, kus astus 1918. aasta märtsis VK(b)P liikmeks. Moskvas tegi J. Hašek kaastööd VK(b)P Tšehhoslovakkia sektsiooni ajalehele ning suunati seejärel Samarasse moodustama bolševikke toetavat internatsionaalset väeosa.

1918. aasta suvel alustas Tšehhoslovakkia leegion Siberis vastuseks Nõukogude Venemaa valitsuse poolt vastu võetud otsusele leegion desarmeerida ja interneerida nõukogude võimu vastast ülestõusu, mille käigus kukutasid nõukogude võimu Siberis Trans-Siberi raudtee lähikonnas asuvatel aladel. J. Hašek põgenes leegioni hõivatud piirkonnast, kuna tema bolševistliku tegevuse eest oli leegioni sõjakohus välja andnud tema vahistamiskäsu "punase tšehhoslovakkia väe organiseerimise eest Samaras ja ... tšehhoslovakkia rahva riigireetmise eest".

Jaroslav Hašek NSV Liidus 1963. aastal väljaantud postmargil

J. Hašek põgenes 1918. aasta oktoobris Volga äärde, kus teenis 5. armee tagalaväeosades, oli Tatarstanis Bugulma linna sõjakomandandi abi ning tegi ka kaastööd mitmetele ajakirjandusväljaannetele.

1920. aasta lõpus suunas partei J. Hašeki läbi Eesti (Narva ja Tallinna) ja Saksamaa tagasi Tšehhoslovakkiasse kommunistlikule agitatsioonitööle, kuid ta ei leidnud ühist keelt kohalike tšehhi kommunistidega ning jäi aktiivsest poliitilisest tegevusest kõrvale ning taasalustas oma kirjanduslikku tegevust. Ta alustas oma kultusromaani "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" avaldamist järjejutuna ja brošüüridena, kuid suri enne, kui romaan valmis sai. Tema romaan avaldati ja see saavutas kiiresti maailmakuulsuse. Seda on tõlgitud üle 60 keelde.

Hašek on kirjutanud ka üle 1500 lühijutu.

Ta suri tuberkuloosi.

Isiklikku

Jarosav Hašeki mälestusmärk Prahas

Jaroslav Hašek oli enne Esimesse maailmasõtta mobiliseerimist abielus, kuid Venemaal Ufaas abiellus ta 1919. aastal uuesti ning pidi pärast Tšehhimaale naasmist tasuma "10 krooni trahvi abielulahutuse õigeaegse vormistamata jätmise eest".

Teosed eesti keeles

• "Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel". Tšehhi [tegelikult saksa] keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud Bernhard Linde. Loodus, Tartu 1928 (teos ilmus sarjas Looduse universaal-biblioteek 14 andes, kokku 865 lk)
• "Švejk Eestis ja teisi humoreske". Tõlkinud Bernhard Linde, Noor-Eesti, Tartu 1929, 180 lk
• "Švejk koerakaupmehena ja teised seiklushumoreskid". Tõlkinud ja sissejuhatus: Bernhard Linde. Tallinn 1929, 96 lk
• "Huumori kool" (satiire ja humoreske). Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar; illustreerinud Josef Lada. LR 1958, nr 16, 72 lk
• "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". Tšehhi keelest tõlkinud ja järelsõna: Lembit Remmelgas, värsid tõlkinud Uno Laht; Josef Lada illustratsioonid. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960; 2. trükk: Eesti Raamat 1976; 3. trükk: Eesti Raamat 1995; 4. trükk: Eesti Raamat 2003; 5. trükk: Eesti Päevalehe raamat 2006, 6. trükk: Eesti Raamat 2007
• "Ristikäik: valimik satiirilisi usuvastaseid novelle ja humoreske". Vene keelest tõlkinud Eugen Roomet; järelsõna: S. Vostokova; illustreerinud Heinrich Valk. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 292 lk
• "Geniaalne idioot" (katkendeid romaanidest, humoreske, artikleid). Tšehhi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Lembit Remmelgas; illustreerinud Josef Lada. LR 1983, nr 20/21, 112 lk

"Švejki" järg

Hašeki sõber Karel Vaněk (1887–1933) kirjutas "Švejkile" järje, mis on ilmunud ka eesti keeles: "Vahva sõduri Švejki seiklused sõjavangina Venes", tšehhi keelest tõlkinud Bernhard Linde, Looduse universaal-biblioteek, nr 57, 58, 66/67, 75/76, 77/78, kirjastus Loodus, Tartu 1929, 5 annet, kokku 511 lk; 2. trükk: "Vahva sõduri Švejki juhtumised Vene sõjavangis", Varrak, Tallinn 1993, 200 lk

Kirjandus

• Leo Metsar, "Kuidas sündis Švejk?" – Horisont 1998/august, nr 5, lk 43–45
• Joachim.Scholl, "Romaanid: 20. sajand: sajandi suurimad romaanid". TEA Kirjastus, Tallinn 2005, lk 38–41 ("Švejk")

Välislingid

• Sylvie Richterová, "Hašek: "Švejki" koomiline ja traagiline autor" (loengust "Hašek, komicky a tragicky autor "Švejka"" 13. juunil 2001 Tallinnas, Kirjanike majas), tõlkinud Leo Metsar – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 10. august 2001, lk 14–15
• Aivar Kull, "Inimlike totruste entsüklopeedia" ("Švejki" kordustrüki arvustus) – Postimees 13. juuni 2003, lk 22
• Andres Laasik, "Sõjaraamat ilma püssiraginata" ("Švejki" kordustrüki arvustus) – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 5. mai 2006, lk 14
• Aare Ermel, "Josef Švejki juhtumised kino- ja teleekraanil" – samas