Sünkrotronkiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. juuni 2018, kell 21:25

Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed, mis kaotavad energiat

Sünkrotronkiirgus, mis on tekitatud elektronide trajektoori muutmisel magnetitega.

magnetväljas. Selline olukord tekib näiteks, kui sünkrotronides suunatakse laetud osakeste liikumist kasutades magneteid, võnguteid (ingl. undulator) või loksuteid (ingl. wiggler). Kui osake ei ole relativistlik, siis on tegu elektromagnetkiirgusega, kui aga osake on relativistlik, nimetatakse seda kiirgust sünkrotronkiirguseks. Sünkrotronkiirgus tekitatakse tehislikult sünkrotron kiirendites või seda tekib looduslikult kui kiired elektronid liiguvad läbi magnetväljade. Sünkrotronkiirgusel on iseloomulik polarisatsioon ning võimalik on tekitada sagedusi kogu elektromagnetlaine spektri vahemikus.

Sünkrotronkiirgus osakeste kiirendites

Sünkrotronkiirgus võib tekkida osakeste kiirendites nii nuhtlusena, põhjustades soovimatut energia kadu osakeste füüsika kontekstis, kui ka eesmärgipäraselt mitmete laboratoorsete rakenduste tarvis. Elektronid kiirendatakse suurtele kiirustele mitmes järgus, et saavutada lõplik energia, mis on tavaliselt GeV vahemikus. Suures Hardonite Põrgutis prootonid toodavad ka kiirgust suureneva amplituudi ja sagedusega kiirenedes läbi vaakumi, tekitades fotoelektrone, mis omakorda muutuvad sekundaarelektronideks torude seintes suureneva sagedusega ja tihedusega. Iga prooton võib kaotada 6.7 keV igal tiirul selle nähtuse tõttu. ^[1]

Sünkrotronkiirgus astronoomias

Sünkrotronkiirgust esineb ka looduslikult astronoomiliste objektide tekitatuna. Tavaliselt relativistlikud elektronid liiguvad spiraalselt (ja seega muudavad kiirust) läbi magnetvälja.

Märkused

↑ [1] Synchrotron Radiation Damping in the LHC 2005 Joachim Tuckmantel.

[CERN_Synchrotron-1] [1] Synchrotron Radiation Damping in the LHC 2005 Joachim Tuckmantel.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-Sünkrotronkiirgus on [[elektromagnetkiirgus]], mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed, mis kaotavad energiat
+'''Sünkrotronkiirgus''' on [[elektromagnetkiirgus]], mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud [[Osakestefüüsika standardmudel|osakesed]], mis kaotavad energiat
-[[Fail:Syncrotron.png|pisi|Sünkrotronkiirgus, mis on tekitatud elektronide trajektoori muutmisel magnetitega.]]magnetväljas. Selline olukord tekib näiteks, kui sünkrotronides suunatakse laetud osakeste liikumist kasutades magneteid, võnguteid (ingl. undulator) või loksuteid (ingl. wiggler). Kui osake ei ole relativistlik, siis on tegu elektromagnetkiirgusega, kui aga osake on relativistlik, nimetatakse seda kiirgust sünkrotronkiirguseks. Sünkrotronkiirgus tekitatakse tehislikult sünkrotron kiirendites või seda tekib looduslikult kui kiired elektronid liiguvad läbi magnetväljade. Sünkrotronkiirgusel on iseloomulik polarisatsioon ning võimalik on tekitada sagedusi kogu elektromagnetlaine spektri vahemikus.
+[[Fail:Syncrotron.png|pisi|Sünkrotronkiirgus, mis on tekitatud elektronide trajektoori muutmisel magnetitega.]]magnetväljas. Selline olukord tekib näiteks, kui [[Sünkrotron|sünkrotronides]] suunatakse laetud osakeste liikumist kasutades magneteid, võnguteid (ingl. undulator) või loksuteid (ingl. wiggler). Kui osake ei ole relativistlik, siis on tegu elektromagnetkiirgusega, kui aga osake on relativistlik, nimetatakse seda kiirgust sünkrotronkiirguseks. Sünkrotronkiirgus tekitatakse tehislikult sünkrotron kiirendites või seda tekib looduslikult kui kiired [[Elektron|elektronid]] liiguvad läbi [[Magnetväli|magnetväljade]]. Sünkrotronkiirgusel on iseloomulik polarisatsioon ning võimalik on tekitada sagedusi kogu elektromagnetlaine spektri vahemikus.
 [[Fail:Undulator.png|pisi|Sünkrotronkiirgus võngutis.]]
 == Sünkrotronkiirgus osakeste kiirendites ==
-Sünkrotronkiirgus võib tekkida osakeste kiirendites nii nuhtlusena, põhjustades soovimatut energia kadu [[Osakestefüüsika|osakeste füüsika]] kontekstis, kui ka eesmärgipäraselt mitmete laboratoorsete rakenduste tarvis.
+Sünkrotronkiirgus võib tekkida osakeste [[Kiirendi|kiirendites]] nii nuhtlusena, põhjustades soovimatut energia kadu [[Osakestefüüsika|osakeste füüsika]] kontekstis, kui ka eesmärgipäraselt mitmete laboratoorsete rakenduste tarvis. Elektronid kiirendatakse suurtele kiirustele mitmes järgus, et saavutada lõplik energia, mis on tavaliselt GeV vahemikus. [[Suur Hadronite Põrguti|Suures Hardonite Põrgutis]] [[Prooton|prootonid]] toodavad ka kiirgust suureneva amplituudi ja sagedusega kiirenedes läbi vaakumi, tekitades [[Fotoelektronkordisti|fotoelektrone]], mis omakorda muutuvad [[Sekundaarelektron|sekundaarelektronideks]] torude seintes suureneva sagedusega ja tihedusega. Iga prooton võib kaotada 6.7 keV igal tiirul selle nähtuse tõttu. <ref name="CERN Synchrotron">[http://cdsweb.cern.ch/record/858155/files/lhc-project-report-819.pdf] Synchrotron Radiation Damping in the LHC 2005 Joachim Tuckmantel.</ref>
-Elektronid kiirendatakse suurtele kiirustele mitmes järgus, et saavutada lõplik energia, mis on tavaliselt GeV vahemikus. Large Hadron Collideris prootonid toodavad ka kiirgust suureneva amplituudi ja sagedusega kiirenedes läbi vaakumi, tekitades fotoelektrone, mis omakorda muutuvad sekundaarelektronideks torude seintes suureneva sagedusega ja tihedusega. Iga prooton võib kaotada 6.7 keV igal tiirul selle nähtuse tõttu. <ref name="CERN Synchrotron">[http://cdsweb.cern.ch/record/858155/files/lhc-project-report-819.pdf] Synchrotron Radiation Damping in the LHC 2005 Joachim Tuckmantel.</ref>
 == Sünkrotronkiirgus astronoomias ==
 [[Fail:M87_jet.jpg|pisi|235x235px|'''[[M87|Messier 87]]''', [[Hubble'i kosmoseteleskoop|HST]] pilt.
 Sinine valgus all paremal, on tingitud sünkrotronkiirgusest.]]
-Sünkrotronkiirgust esineb ka looduslikult astronoomiliste objektide tekitatuna. Tavaliselt relativistlikud elektronid liiguvad spiraalselt (ja seega muudavad kiirust) läbi magnetvälja.
+Sünkrotronkiirgust esineb ka looduslikult [[Astronoomia|astronoomiliste]] objektide tekitatuna. Tavaliselt relativistlikud elektronid liiguvad spiraalselt (ja seega muudavad kiirust) läbi magnetvälja.
 == Märkused ==