Kontaktläätsed

Kontaktläätsed on eeskätt meditsiinilised nägemise korrigeerimise abivahendid, kuid vahel kasutusel ka iluvahendina loomulikust erinevat värvi silmaiirise saamiseks.

Kontaktläätsed võeti kasutusele 20. sajandil. Tänapäevased kontaktläätsed on väikesed, enamasti pehmest hüdrogeelipõhisest materjalist läbipaistvad poolkerad, mis asetatakse silma, et korrigeerida valguse liikumist läbi silma ja fokaalpunkti silma võrkkestal. Normaalse nägemise korral ehk inimestel, kes ei vaja prille ega kontaktläätsi, koonduvad valguskiired täpselt ettenähtud kohas ehk võrkkestal ning silmast saadetakse ajule töötlemiseks korrektne ehk terav ja arusaadav info. Kui aga inimese silma kuju ja valguse liikumine ning murdumine läbi silma on kas inimese eripära tõttu, trauma tagajärjel või ealistest iseärasustest tingituna tavalisest erinev, siis koonduvad silma läbivad valguskiired kas võrkkesta ees või taga ning ajule edastatav kujutis jääb hägune. Prillid ja läätsed ongi selleks, et korrigeerida fokaalpunkti asukohta.

Kontaktläätsede lühiajalugu

Skleraalsed läätsed

Laias plaanis võib kontaktläätse ajalugu hakata lugema kontaktläätse esimesest eellasest – Leonardo da Vinci loodud läätse kontseptsioonist 13. sajandil (seda peetakse küll pigem tänapäevase optika nurgakiviks). Tänapäevasele käsitlusele vastava kontaktläätse idee autoriks peetakse aga John Herschelit, kes 19. sajandi teisel poolel pakkus välja mõtte kasutada läätse mitte prillides, vaid täiesti eraldi nägemist parandava vahendina. Esimese töötava prototüübi valmistas doktor A. E. Fick. Need läätsed olid esimesed silma kõvakestal (skleeral) kantavad nägemist parandavad abivahendid. Kuna need läätsed katsid kogu silmamuna kõvakesta, nimetatakse neid skleraalseteks läätsedeks.

Kõvad kontaktläätsed

Esimene suur samm skleraalsete läätsede edasiarendamisel tehti sadakond aastat tagasi Ameerikas, kus töötati välja “uue moodsa materjali” ehk plasti põhjal juba palju “tänapäevasemad” kontaktläätsed. Need olid läbipaistvast plastist, üsna tänapäevase pleksiklaasi taolisest. Need läätsed olid juba märksa väiksema diameetriga, palju õhemad ning neid oli palju mugavam kasutada.

Siiski ei sobinud need läätsed kaugeltki kõigile. Tegelikult ei sobinud need läätsed ligikaudu 80% inimestest, kellele need vajalikud oleksid olnud. Kõvad kontaktläätsed olid erakordselt individuaalsed. Nende valmistamine, sobitamine ja nendega harjumine oli väga keeruline ja tihti ka üsna valulik protsess. Esimesed “hingavad” ehk hapnikku läbilaskvad kõvad kontaktläätsed ilmusid müügile ligikaudu pool sajandit tagasi. Kõvade läätsede arengu mootoriks oli materjaliteadus ja järjest uuenevad tehnoloogilised võimalused uusi materjale sünteesida. Tänu sellele arengule sobivad kõvad läätsed järjest suuremale hulgale inimestest.

Pehmed kontaktläätsed

Kui esimeste läätsede väljatöötamisel ja katsetamisel oli suur roll füüsikutel ja füüsikalistel avastustel ehk optika valdkonna arengul, siis 20. sajandist on läätsede arengus juhtiva rolli saanud keemia ehk materjalide süntees. Materjalid muutuvad järjest õhulisemaks hapnikujuhtivamaks, niiskust hoidvamaks, silma kujuga kohanevaks jne. Pehmete materjalide areng sai alguse 1959, kui töötati välja uuenduslik vettjuhtiv polümeer. Järgmiste aastakümnete jooksul keskenduti peamiselt pehmete läätsete väljatöötamisele ja arendamisele, kuna need olid võrreldes kõvade läätsedega mitu korda mugavamad ning sobisid peaaegu kõikidele läätsekandjatele.

Pehmete kontaktläätsede areng jätkub tormiliselt ka tänapäeval. Viimase 20 aasta jooksul on läätsede valmistamise tehnoloogiad ja materjalid järjest uuenenud ning läätsed, mis veel kümme või isegi viis aastat tagasi tundusid innovaatilised ja ülimugavad, on tänapäevases mõistes kohmakad, “umbsed”, kleepuvad, kõvad, paksud jne. Ka läätsede kandmise aeg on oluliselt pikenenud. Teatud pehmeid läätsi võib kanda silmas isegi kuni 30 ööpäeva järjest. Silmaarstid järjest nii pikka kandmist ei soovita, kuid see iseloomustab materjalide ja tehnoloogia arengut – tegemist on suure saavutusega.

Prillid või läätsed?

Tegelikult on prillid ja läätsed ühe ja sama probleemi pisut erinevad lahendused. Sealjuures läätsed ja prillid ei välista teineteist, vaid pigem täiendavad. Prillid on universaalsed, lihtsamad kasutada ja nende kasutamisele ei ole ajapiiranguid. Kontaktläätsed on aga universaalsemad, multifunktsionaalsemad ja diskreetsemad. Paljuski on kontaktläätsede või prillide kandmise valik isikliku eelistuse küsimus.

Kontaktläätsede tüübid

Läätsede tüübi valik sõltub eeskätt silmade eripärast, seejärel kandja valmidusest kontaktläätsede eest hoolitseda (ühepäevased või mitmepäevased) ja ootusest läätsedele. Samuti on oluline näiteks see, kas läätsed peavad ainult nägemist korrigeerima või soovitakse nende abil muuta ka silmaiiriste värvi.

Ühepäevased läätsed

Kasutuslihtsuselt on kõige mugavamad ühepäevased kontaktläätsed. Päevase kandmise järel võetakse kontaktläätsed silmast ja visatakse ära. Hommikul pannakse silma uus, steriilselt säilitatud läätsepaar. Ei mingit läätsepesu ega hoolikust nõudvat hoiustamist. Meeles tuleb pidada vaid seda, et kontaktläätsed magamise ajaks silma ei jääks. Ühekordsete läätsede eelised:

• ei vaja puhastamist;
• igal hommikul uued puhtad läätsed;
• läätsed on väikeses pakendis, mida on mugav ka reisile kaasa võtta.

30-päevased läätsed

Kuna kuuajaliste läätsede hind on palju atraktiivsem kui ühepäevaste läätsede hind siis ongi 30 päevased läätsed eelistatuimad kontaktläätsed eestis. Tõsi, maailmas on 30-päevaste läätsede populaarsus mõneti pöördvõrdeline elatustasemega. Sest erinevalt ühekordsetest läätsedest vajavad korduvkasutatavad läätsed palju rohkem tähelepanu ja spetsiaalset puhastamist. 30-päevased läätsed tuleb igal õhtul silmast ära võtta (kui pole tegemist ööpäevaste läätsedega). Läätsed tuleb spetsiaalses lahuses puhastada ning panna säilituskonteinerisse. 30-päevaste läätsede kasuks räägib tootjate rohkus ja läätsevariatsioonide lai valik. Kõik võimalikud kumerused ja diameetrid on peaaegu kõikidelt tootjatelt saadaval. Lisaks on 30 päevaste läätsedena saadaval ka enamus toorilisi ja multifokaalseid kontakläätsesid, rääkimata värvilistest läätsedest, mis samuti on valdavalt korduvkasutusega.

• Suur valik
• Soodne hind

Ööpäevased läätsed

Nagu nimigi ütleb on neid läätsesid lubatud arstiga eelnevalt konsulteerides, kanda silmas ööpäevaringselt. Nende pikaajalise kasutamise teeb võimalikuks spetsiaalne ülihea hapnikujuhtimisega hüdrogeel. See tähendab, et läätsede pikaajalise kandmise põhiline takistus – puudulik hapniku juurdepääs silmale (kuna lääts katab silma) on eemaldatud tänu spetsiaalsele materjalile, mis juhib hapniku läätse pinnalt läbi läätse silma pinnale. Hüdrogeelmaterjal kasutab selleks spetsiaalset läätse läbivatel nanotorudel baseeruvat materjalistruktuuri. Silmade tervise nimel soovitatakse ööpäevaste läätsede kasutajatel teha iga kuue kandmispäeva järel üks läätsevaba päev.

Multifokaalsed läätsed

Multifokaalsed läätsed on võrreldavad mitmevaateliste prilliklaasidega. Need on mõeldud inimestele, kes muidu vajaksid lähedale ja kaugele vaatamiseks eri prille. Multifokaalsetel läätsedel on tavaliselt kaks, vahel ka kolm eri tugevusega fokaalset ala. Läätse keskosa on tavaliselt kaugelevaatamiseks ning selle all või ümber (olenevalt läätse ehitusest) asub lugemistugevusega ala.

Toorilised läätsed – astigmatism

Pikka aega ei olnud silinderklaasidega prillidele läätsede seas alternatiivi. Tooriliste prilliklaaside või kontaktläätsede puhul on oluline, et korrigeeriv lääts asuks lisaks õigele kaugusele ka õigel teljel. Ehk siis läätsed ei tohiks silmas keerelda. Kuna aga läätsed on niisked ümarad ning iga silmapilgutus liigutab läätsesid pisut ühes või teises suunas, on neid raske staatiliselt paigal hoida. Viimastel aastatel on aga kontaktläätsede arendustöö jõudnud niikaugele, et on võimalik luua kontaktläätsed ka astigmatismi korrigeerimiseks. Spetsiaalsed kontaktalad läätsedel seavad toorilised läätsed iga pilgutusega uuesti õigesse asendisse ning tänu sellele ei pea kandja muretsema läätsede “keerlemise“ pärast.

Värvilised läätsed

Lisaks nägemist korrigeerivatele läätsedele on võimalik kasutada ka iluläätsesid. Iluläätsed on saadaval ka 0 tugevustega. Värvilised läätsed jagunevad peamiselt kaheks:

• värvilised läätsed, mis katavad loomuliku silmavärvi täielikult ja on mõeldud silmavärvi täielikuks muutmiseks, ning
• toonivad läätsed, mille korral paistab silma loomulik värv läätse alt välja.

Nõuandeid läätsekasutajatele

• Enne kontaktläätsede kasutuselevõttu on kindlasti vaja külastada silmaarsti või konsulteerida optometristiga. Varem välja kirjutatud prilliretseptist ei piisa, sest läätsede retsept võib prilliretseptist veidi erineda.

• Silmaarsti või optometristi tuleb külastada ka 0-tugevusega ja/või värviliste läätsede vajaduse korral, sest on vaja teada saada, millise baaskõveruse ja diameetriga läätsed peavad olema. Valede parameetritega läätsede kasutamine võib esile kutsuda silmade punetust, kipitust või sügelust, aga vahel põhjustada ka raskemaid tagajärgi.

• Õige kandmise korral kontaktläätsed silmi ei kahjusta. Mida hoolikam on läätsekandja, seda väiksem on võimalus, et läätsed hakkavad silmi ärritama.

• Ööseks võib silma jätta ainult ööpäevaseid läätsi, mitte aga ühekordseid ega 30-päevaseid läätsi.

• Kõikidel uuematel läätsedel on läätsele kantud spetsiaalne tähis, mille abil on võimalik määrata, mis pidi läätsed silma panna. Kui seda tähist pole näha, tuleb enne silmapanekut tähelepanelikult uurida sõrmele asetatud läätse kuju. Õiget pidi lääts on sümmeetrilise kujuga, meenutades kaussi või poolikut palli.

Hooldus

Läätsehooldust tuleb alustada ja lõpetada kätepesuga. Kontaktläätsed (v.a ühepäevased) tuleb kohe pärast silmast võtmist puhastada spetsiaalse läätsevedelikuga. Puhastatud lääts tuleb ööseks panna spetsiaalse lahusega konteinerisse.

Säilivusaeg

Kontaktläätsede säilivusaeg on märgitud läätsepakendile, avamata pakendi korral on see tavaliselt paar aastat. Avatud pakendis on läätse säilivusaeg aga oluliselt lühem. Ühepäevaseid läätsi võib kasutada ühe päeva, 30-päevaseid aga 30 päeva jooksul.

Allikad

• Veebilehe silmapood.ee teabematerjal (kasutatud veebilehe autori loal)