Limbaži: erinevus redaktsioonide vahel

Limbaži
	[ l'imbaži ]
läti	Limbaži
Pindala	9 km²
Elanikke	6706 (1.01.2023)
Koordinaadid	57° 31′ N, 24° 43′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 27. mai 2018, kell 18:35

Limbaži (läti^ⓘ) (eesti Lemsalu, liivi Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Nime teke

Liivikeelne nimi viitab soojale (lämmi, lämbe), mis võib olla ka negatiivses tähenduses (hingemattev), sõna nīn tähenduseks on 'linn'.

Ajalugu

1223. aastal ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel^[2] Lemsallu liivlaste endise põlenud puitlinnuse asemele peapiiskop Alberti käsul Lemsalu piiskopilinnus, millest kujunes Riia peapiiskopkonna liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja vasallilinnust nii põhja (Salatsi piiskopilinnus, Ungurpilsi vasallilinnus), ida (Augstroze, Mujāni, Vainsalu, Rozbeķi, Suur- ja Väike-Roopa) kui ka lõuna (Nabe vasallilinnus, Krimulda, Turaida piiskopilinnus) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste Metsepole maakonna keskuseks.

Limbaži (saksa keeles Lemsal) sai linnaõigused aastal 1385, Limbaži kuulus Hansa Liitu. Keskajal oli Limbaži, Limbaži kihelkonna keskus, ja uusajal keskuseks kihelkonnakirikuga Volmari kreisis Liivimaa kubermangus.

Limbaži all peeti 19. juuni – 20. juuni 1919 Eesti Vabadussõja Lemsalu ja Roopa lahing. Lahingus langenute auks avati 1. juulil 1923 mälestussammas (Limbaži Vabadussõja mälestussammas)^[3].

Linna läbis varem laiarööpmeline Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliin. Limbažini liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal. 2009. aastani oli linn Limbaži rajooni keskus.

Kaitstavad objektid

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all linna ajalooline keskus, Limbaži vanalinn, sealsed luteri kirik ja Rootsi garnisoni kirik, Limbaži piiskopilinnuse varemed ja Ķezberkalnsi linnamägi.^[4] Kohaliku kaitse all on vana raekoja hoone ja elumaja aadressil Cēsu iela 1.^[5]

Looduskaitse all on kirikla juures asuv Õpetaja pärn, Vēšūzise tamm, nende lähistel kasvav nimetu põline tamm, linna kagupiiril kasvav 4 m ümbermõõduga põline tamm, Lielezersi sanglepad, Linnakalmistu lehised, Limbaži vallamaja künnapuu, Linnakalmistu pärnad, Preije pärn, Linnusevaremete vaher, Muuseumivaher, Ühtsuse pargi künnapuu, Parka iela tamm ja Rīgas iela pärn. Linna loodeosa asub osaliselt Dūņezersi järve hoiualal, linn ise aga Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.^[6]

Viited

↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
↑ http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Lemsal&f=false
↑ Mati Strauss (koostaja), 2005. Vabadussõja mälestusmärgid. II osa. Keila. Lk 196
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.08 2017
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.08 2017
↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 11.08 2017

Välislingid

Limbaži linna ja rajooni koduleht

[1] Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.

[2] ttp://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Lemsal&f=false

[Vabadussõja_mälestusmärgid-3] Mati Strauss (koostaja), 2005. Vabadussõja mälestusmärgid. II osa. Keila. Lk 196

[4] Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.08 2017

[5] Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.08 2017

[6] Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 11.08 2017

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 36. rida: / 36. rida: @@
 Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all linna ajalooline keskus, Limbaži vanalinn, sealsed luteri kirik ja Rootsi garnisoni kirik, [[Limbaži piiskopilinnus]]e varemed ja Ķezberkalnsi linnamägi.<ref>[http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Limba%C5%BEi&region=0&group=2&type=0 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 11.08 2017</ref> Kohaliku kaitse all on vana raekoja hoone ja elumaja aadressil Cēsu iela 1.<ref>[http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Limba%C5%BEi&region=0&group=1&type=0 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 11.08 2017</ref>
-Looduskaitse all on kirikla juures asuv Õpetaja pärn, Vēšūzise tamm, nende lähistel kasvav nimetu põline tamm, linna kagupiiril kasvav 4 m ümbermõõduga põline tamm, Lielezersi sanglepad, Linnakalmistu lehised, Limbaži vallamaja künnapuu, Linnakalmistu pärnad, Preije pärn, Linnusevaremete vaher, Muuseumivaher, Ühtsuse pargi künnapuu, Parka iela tamm ja Rīgas iela pärn. Linna loodeosa asub osaliselt Dūņezersi järve hoiualal, linn ise aga [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub_old OZOLS], vaadatud 11.08 2017</ref>
+Looduskaitse all on kirikla juures asuv Õpetaja pärn, Vēšūzise tamm, nende lähistel kasvav nimetu põline tamm, linna kagupiiril kasvav 4 m ümbermõõduga põline tamm, Lielezersi sanglepad, Linnakalmistu lehised, Limbaži vallamaja künnapuu, Linnakalmistu pärnad, Preije pärn, Linnusevaremete vaher, Muuseumivaher, Ühtsuse pargi künnapuu, Parka iela tamm ja Rīgas iela pärn. Linna loodeosa asub osaliselt Dūņezersi järve hoiualal, linn ise aga [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 11.08 2017</ref>
 <gallery>