Senffi trepid: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Trepid on nime saanud [[Tartu ülikooli joonistuskool]]i esimese õpetaja kunstnik [[Carl August Senff]]i järgi, kelle maja asus samas mäenõlval [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi]] ja Struve tänava nurgal. Tema järgi nimetati ka Liivamäge Senffi mäeks või Senffi kõrgendikuks. Senff lasi sellesse kohta ehitada esimesed trepid, et Tiigi tänavalt tulijad pääseksid mugavamalt ülikooli ja [[Tartu toomkirik|Toomkirik]]us töötanud raamatukokku, kuna enne treppe oli sel kohal järsk tee, mis jätkas [[Pikk Liivamäe tänav]]at (''Die lange Sandberg Gasse''). 1830. aastal kirjeldati Senffi mäe teed (''Senffsche Bergweg'') kui väga järsku ja ainult erakordselt vagurate hobustega sõidetavat.<ref name="Sootak">Varje Sootak [http://www.ajakiri.ut.ee/800793 Mitte ainult Senffi trepid...] UT, 10.05.2010</ref><ref name="õiend" /> |
Trepid on nime saanud [[Tartu ülikooli joonistuskool]]i esimese õpetaja kunstnik [[Carl August Senff]]i järgi, kelle maja asus samas mäenõlval [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi]] ja Struve tänava nurgal. Tema järgi nimetati ka Liivamäge Senffi mäeks või Senffi kõrgendikuks. Senff lasi sellesse kohta ehitada esimesed trepid, et Tiigi tänavalt tulijad pääseksid mugavamalt ülikooli ja [[Tartu toomkirik|Toomkirik]]us töötanud raamatukokku, kuna enne treppe oli sel kohal järsk tee, mis jätkas [[Pikk Liivamäe tänav]]at (''Die lange Sandberg Gasse''). 1830. aastal kirjeldati Senffi mäe teed (''Senffsche Bergweg'') kui väga järsku ja ainult erakordselt vagurate hobustega sõidetavat.<ref name="Sootak">Varje Sootak [http://www.ajakiri.ut.ee/800793 Mitte ainult Senffi trepid...] UT, 10.05.2010</ref><ref name="õiend" /> |
||
19. sajandi teisel poolel olid trepid osa [[Tähe tänav]]a jätkust. Tänav korraldati põhjalikult ümber 1870. aastatel. Esialgne plaan oli ehitada sinna jalakäijatele käsipuudega kivitrepp. Eelarve koostas ehitusmeister [[Conrad Robert von Sengbusch]], ülikooli rektor [[Ottomar Meykow]] eraldas linna toetuseks <ref name="õiend" /> |
19. sajandi teisel poolel olid trepid osa [[Tähe tänav]]a jätkust. Tänav korraldati põhjalikult ümber 1870. aastatel. Esialgne plaan oli ehitada sinna jalakäijatele käsipuudega kivitrepp. Eelarve koostas ehitusmeister [[Conrad Robert von Sengbusch]], ülikooli rektor [[Ottomar Meykow]] eraldas linna toetuseks vahendeid.<ref name="õiend" /> |
||
Varaseimad vaated treppidele pärinevad ajast paar aastat pärast ehitise valmimist, kui istutatud puud olid veel väikesed<ref name="õiend">M. Eimre ja S. Saarep "[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5930 Ajalooline õiend Senffi treppide kohta]" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris)</ref>. 2010. aastal meenutas Varje Sootak, et veel mõnikümmend aastat varem kasvasid trepi kõrval Senffi-aegsed sirelid<ref name="Sootak" />. |
Varaseimad vaated treppidele pärinevad ajast paar aastat pärast ehitise valmimist, kui istutatud puud olid veel väikesed<ref name="õiend">M. Eimre ja S. Saarep "[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5930 Ajalooline õiend Senffi treppide kohta]" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris)</ref>. 2010. aastal meenutas Varje Sootak, et veel mõnikümmend aastat varem kasvasid trepi kõrval Senffi-aegsed sirelid<ref name="Sootak" />. |
||
Redaktsioon: 27. mai 2018, kell 13:00
Senffi trepid on Tartus Struve tänavat Vallikraavi tänavaga ühendavad trepid.
Trepid on nime saanud Tartu ülikooli joonistuskooli esimese õpetaja kunstnik Carl August Senffi järgi, kelle maja asus samas mäenõlval Tiigi ja Struve tänava nurgal. Tema järgi nimetati ka Liivamäge Senffi mäeks või Senffi kõrgendikuks. Senff lasi sellesse kohta ehitada esimesed trepid, et Tiigi tänavalt tulijad pääseksid mugavamalt ülikooli ja Toomkirikus töötanud raamatukokku, kuna enne treppe oli sel kohal järsk tee, mis jätkas Pikk Liivamäe tänavat (Die lange Sandberg Gasse). 1830. aastal kirjeldati Senffi mäe teed (Senffsche Bergweg) kui väga järsku ja ainult erakordselt vagurate hobustega sõidetavat.[1][2]
19. sajandi teisel poolel olid trepid osa Tähe tänava jätkust. Tänav korraldati põhjalikult ümber 1870. aastatel. Esialgne plaan oli ehitada sinna jalakäijatele käsipuudega kivitrepp. Eelarve koostas ehitusmeister Conrad Robert von Sengbusch, ülikooli rektor Ottomar Meykow eraldas linna toetuseks vahendeid.[2]
Varaseimad vaated treppidele pärinevad ajast paar aastat pärast ehitise valmimist, kui istutatud puud olid veel väikesed[2]. 2010. aastal meenutas Varje Sootak, et veel mõnikümmend aastat varem kasvasid trepi kõrval Senffi-aegsed sirelid[1].
-
Sügisene vaade Tiigi tänavalt -
Ülalt -
Alt -
Grafiti Senffi trepide ääres
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Varje Sootak Mitte ainult Senffi trepid... UT, 10.05.2010
- ↑ 2,0 2,1 2,2 M. Eimre ja S. Saarep "Ajalooline õiend Senffi treppide kohta" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris)
Kirjandus
- Ingrid Abram "Kus on Senffi trepid?" Postimees 7. mai 1997
- E. Kudu "Senffi treppidest". Edasi 30. mai 1985 (M. Eimre ja S. Saarepi ajaloolise õiendi väitel ebapiisav ja ebatäpne)
Välislingid
- M. Eimre ja S. Saarep "Ajalooline õiend Senffi treppide kohta" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris)