Kõpu vald: erinevus redaktsioonide vahel

Kõpu vald
	Pindala: 258,7 km²
	Elanikke: 611 (1.01.2017)
	Rahvastikutihedus: 2,4 in/km²
	EHAKi kood: 0360
	Keskus: Kõpu

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 25. mai 2018, kell 11:15

See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast; 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Kõpu vald (1939); veel varasemate valdade kohta vaata Suure-Kõpu vald ja Väike-Kõpu vald

Kõpu vald oli vald Viljandi maakonna lääneosas. 21. oktoobril 2017 moodustati Võhma linna ning Suure-Jaani, Kõo ja Kõpu valla liitumisel Põhja-Sakala vald.^[3]

Valla pindala oli 258,78 km², ulatus põhjast lõunasse on 18 km ja idast läände 30 km. Kõput ümbritsesid Suure-Jaani vald (põhjas), Viljandi vald (idas), Halliste vald (lõunas), Saarde vald (lõunas) ja Paikuse vald (läänes). Läänes olid lühikesed lõigud ühist piiri ka Surju ja Tori vallaga.

Rahva arvu poolest oli Kõpu vald maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest, neist mehi 389 ja naisi 389; 2009. aasta jaanuari seisuga oli elanikke 763. Asustustihedus on 3,5 inimest ruutkilomeetri kohta.

Loodus

Kõpu vald paikneb Sakala kõrgustiku lääneserval ja Pärnu tasandikul. Valla idaosa hõlmab põhiliselt vooreline ala, mida Kõpu ürgorg eraldab kõrgustikust. Läänealad on niisked ja metsarikkad, asustus levib seal vaid jõgede kallastel. Seal on palju säilinud inimeste poolt rikkumata loodust.

Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab Soomaa rahvuspark, mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub Tipu külas Kõrtsi-Tõramaal, mis on avatud alates 6. augustist 1998. Külastuskeskus tutvustab külastajatele Soomaa rahvusparki ja korraldab ekskursioone. Hoones saab korraldada konverentse ja seminare. Valla territooriumile jäävad veel Öördi (7154 ha) ja Kikerpera sookaitsealad. Muudest vaatamisväärsustest võib esile tõsta Laiakivi, Kullese künnapuu, Ristimänni, Upsi tamme, Torga männi ning Halliste puisniidu botaanilise kaitseala. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevaditi toimuvad ulatuslikud üleujutused.

Ajalugu

Kõpu nime päritolu ei ole täpselt teada. Friedrich Kuhlbars on kirjutanud, et Kõpu nimi tähendab aiaga ümberpiiratud kohta. 1481. aastal on Viljandist Kõppu viivat teed nimetatud Koppesche Weg (saksa keeles on Koppe tipp, latv või hari). Mõisa kohta on teateid aastast 1593 (Kepa; hiljem Gross-Kõppo ehk Suure-Kõpu).

Asustus

Vallas oli 1 alevik (vallakeskus Kõpu) ja 9 küla: Iia, Kuninga, Laane, Punaküla, Supsi, Seruküla, Tipu, Uia ja Vanaveski.

Majandus

Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ja puidutööstus. Riigimetsa haldamisega tegeleb vallas kaks metskonda: Kõpu ja Soomaa.

Suure-Kõpu mõis

Suure-Kõpu mõisa kivist kahekorruseline hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1847. aastal. Mõisahoonele on iseloomulik suur keskne vestibüül, Pompei maalingutega söögisaal ja kunstmarmorist seintega ballisaal. Mõis pakub külastajale rahvusliku toidu elamust koos muusikaga ning mõisa ruumid sobivad hästi eri ajastute stiilipidude korraldamiseks.

Kõpu Külastuskeskus

8. märtsil 2014 avati Kõpu Külastuskeskus, mis asub Kõpu alevikus Viljandi–Pärnu maantee ääres endises meierei hoones. Külastuskeskus jagab infot Viljandimaa turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.

Vallavanemad

1991–1998 oli vallavanem Martin Alas, 1998. aastast oli vallavanem Tõnu Kiviloo.^[4] 2016–2017 oli vallavanem Siim Avi.

Vaatamisväärsused

Kõpu Varese rippsild üle Kõpu järve
Kõpu Peetri kirik
Oskar Looritsa mälestusmärk Kõpu vallamaja juures
Kõpu laululava
Kõpu vana meierei
Kõpu arhitektuuri stiilinäide
Kõpu apteek, ambulatoorium
Laiakivi
Vana Supsi kool
Kõpu surnuaia müür
Suure-Kõpu mõis, milles tegutseb Kõpu Põhikool

Viited

↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
↑ [1]
↑ Viljandimaa Omavalitsuste Liit: Maakonna omavalitsused ja juhid alates 1992.a..pdf

Välislingid

[1] Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.

[2] Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator

[3] [1]

[4] Viljandimaa Omavalitsuste Liit: Maakonna omavalitsused ja juhid alates 1992.a..pdf

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 | kaart = [[Pilt:Kopu vald.png|200px|Kõpu valla kaart]]
 }}
-'''Kõpu vald''' oli vald [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] lääneosas. [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2017]]. aastal  moodustus [[Võhma|Võhma linna]] ning [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani]], [[Kõo vald|Kõo]] ja Kõpu valla liitumisel [[Põhja-Sakala vald]].<ref>[http://www.suure-jaani.ee/uudised]</ref>
+'''Kõpu vald''' oli vald [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] lääneosas. [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2017]] moodustati [[Võhma|Võhma linna]] ning [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani]], [[Kõo vald|Kõo]] ja Kõpu valla liitumisel [[Põhja-Sakala vald]].<ref>[http://www.suure-jaani.ee/uudised]</ref>
-Valla pindala oli 258,78 km², ulatus põhjast lõunasse on 18 km ja idast läände 30 km. Kõput ümbritsesid [[Suure-Jaani vald]] (põhjas), [[Viljandi vald]] (idas), [[Halliste vald]] (lõunas), [[Saarde vald]] (lõunas) ning [[Paikuse vald]] (läänes). Läänes olid lühikesed lõigud ühist piiri ka [[Surju vald|Surju]] ja [[Tori vald|Tori vallaga]].
+Valla pindala oli 258,78 km², ulatus põhjast lõunasse on 18 km ja idast läände 30 km. Kõput ümbritsesid [[Suure-Jaani vald]] (põhjas), [[Viljandi vald]] (idas), [[Halliste vald]] (lõunas), [[Saarde vald]] (lõunas) ja [[Paikuse vald]] (läänes). Läänes olid lühikesed lõigud ühist piiri ka [[Surju vald|Surju]] ja [[Tori vald|Tori vallaga]].
 Rahva arvu poolest oli Kõpu vald maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest, neist mehi 389 ja naisi 389; 2009. aasta jaanuari seisuga oli elanikke 763. Asustustihedus on 3,5 inimest ruutkilomeetri kohta.
@@ 36. rida: / 36. rida: @@
 == Suure-Kõpu mõis ==
 [[Pilt:kõpu mõis.jpg|pisi|378x378px]]
-Suure-Kõpu mõisa kivist kahekordne hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1847. aastal. Mõisahoonele on iseloomulik suur keskne vestibüül, Pompei maalingutega söögisaal ja kunstmarmorist seintega ballisaal. Mõis pakub külastajale rahvusliku toidu elamust koos muusikaga ning mõisa ruumid sobivad hästi eri ajastute stiilipidude korraldamiseks.
+Suure-Kõpu mõisa kivist kahekorruseline hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1847. aastal. Mõisahoonele on iseloomulik suur keskne vestibüül, Pompei maalingutega söögisaal ja kunstmarmorist seintega ballisaal. Mõis pakub külastajale rahvusliku toidu elamust koos muusikaga ning mõisa ruumid sobivad hästi eri ajastute stiilipidude korraldamiseks.
 == Kõpu Külastuskeskus ==
-. märtsil 2014 avati Kõpu Külastuskeskus, mis asub Kõpu alevikus Viljandi-Pärnu maantee ääres endises meierei hoones. Külastuskeskus jagab infot Viljandimaa turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.
+. märtsil 2014 avati Kõpu Külastuskeskus, mis asub Kõpu alevikus Viljandi–Pärnu maantee ääres endises meierei hoones. Külastuskeskus jagab infot Viljandimaa turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.
 == Vallavanemad ==