Liepāja: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ kategooria
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: automaatselt asendatud tekst (-{{linn/Läti +{{linn)
1. rida: 1. rida:
{{linn/Läti
{{linn
| nimi = Liepāja
| nimi = Liepāja
| hääldus =
| hääldus =

Redaktsioon: 25. mai 2018, kell 08:49

Liepāja

läti Liepāja

Pindala 60,4 km²
Elanikke 67 088 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 56° 30′ N, 21° 1′ E
Liepāja (Läti)
Liepāja

Liepāja (läti) (ka Liibavi, saksa Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Asub Läänemere ja Liepāja järve vahelisel maakitsusel. Liepāja on Läti kõige läänepoolsem linn.

Liepāja on omaette 1. järgu haldusüksusvabariigilinn (republikas pilsēta).

2010. aasta alguses oli Liepāja elanikest arvestuslikult lätlasi 53,0%, venelasi 32,2%, ukrainlasi 5,2%, valgevenelasi 3,5%, leedulasi 3,1%, poolakaid 1,1% ja muudest rahvustest inimesi 1,9%.

Karosta kanali ääres varem paiknenud Vene sõjaväe sadamas tegutseb Tosmare Laevatehas, millel on ainsana Balti riikidest kuivdokid, ehitatud enne Esimest maailmasõda. Ühe doki pikkus on 187 m ja laius 26 m, teine on 220 m pikk ja 24 m lai. Praegu on Liepājas vabamajanduspiirkonna raames Läti suuruselt kolmas kaubasadam.

Kesklinnast 7 km kaugusel asub Liepāja lennujaam. Linnas on aastal 1954 avatud ülikool.

Ajalugu

Asulat on esimest korda mainitud aastal 1253 (Villa Liva ehk liivi küla). Toona kuulus see kuralaste Piemare maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal 1263. Linnaõigused sai Liepāja aastal 1625 Friedrich Kettlerilt.

Aastal 1823 rajati linna trükikoda, aastal 1845 avati seal merekool. Aastatel 18691876 ehitati Liibavi–Romno raudteed, mis ühendas linna Poltaava kubermanguga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks – nii töötas XIX sajandi lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal 1890 rajati Karosta linnaossa sõjasadam. Aastal 1893 valmis katoliikliku piiskopkonna Püha Joosepi katedraal. Aastal 1899 avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev trammiliiklus. Aastal 1903 valmis Karostas mereväelastele mõeldud Karosta katedraal. Aastaks 1914 oli linnas ligi 100 000 elanikku.

Aastal 1941 hõivasid linna Saksa väed, seejärel hukkasid nad 15.–17. detsembrini ligi 7000 linnas elanud juuti. Nõukogude ajal oli linnas sõjalaevastiku baas, kust vene sõjaväelased lahkusid 31. augustil 1994.

Vaata ka

Galerii

Viited

Välislingid