Hunt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P metskits
Resümee puudub
20. rida: 20. rida:
'''Hunt''' ehk '''hallhunt''' ehk '''susi''' (''Canis lupus'') on [[põhjapoolkera]]l elutsev [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]].
'''Hunt''' ehk '''hallhunt''' ehk '''susi''' (''Canis lupus'') on [[põhjapoolkera]]l elutsev [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]].


Tegemist on [[tippkiskja]]ga, kes kontrollib saakloomade arvukust ja [[evolutsioon]]i. Hunti kutsutakse '''metsa sanitariks''', sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Sellisena on hunt ka [[indikaatorliik]].
== {{anchor|alalmliigid}} Alamliigid ==
Tuntumad alamliigid on:


Hunt on üks [[koer]]a esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad [[eskimo koer]]ad ja [[Saksa lambakoer]]ad ning [[idaeuroopa lambakoer]]ad{{lisa viide}}.
Euraasia hunt (''canis lupus lupus'')


Huntidel on oluline osa eri rahvaste [[folkloor]]is. Sealhulgas [[Eesti]]s. Samuti on hunt valitud Eesti [[rahvusloom]]aks.
Kodukoer (''Canis lupus familiaris)''


== Alamliigid ==
Polaarhunt (''Canis lupus arctos'')
Kirjeldatud on ligi 40 hundi alamliiki. Mõni neist on välja surnud, mõne puhul pole kindel, kas on tegemist alamliigiga või mitte, näiteks itaalia hunt (''Canis lupus italicus'') ja ibeeria hunt (''Canis lupus signatus)''

Punahunt (''Canis lupus rufus)''

Stepihunt (''Canis lupus campestris'')

Araabia hunt (''Canis lupus arabs'')

Dingo (''Canis lupus dingo)''


Tuntumad alamliigid on:
* [[Euraasia hunt]] (''canis lupus lupus'')
* [[Kodukoer]] (''Canis lupus familiaris)''
* [[Polaarhunt]] (''Canis lupus arctos'')
* [[Punahunt]] (''Canis lupus rufus)''
* [[Stepihunt]] (''Canis lupus campestris'')
* [[Araabia hunt]] (''Canis lupus arabs'')
* [[Dingo]] (''Canis lupus dingo)''
jt.
jt.

Kirjeldatud on ligi 40 alamliiki, mõni neist on välja surnud, mõne puhul pole kindel, kas on tegemist alamliigiga või mitte, näiteks itaalia hunt (''Canis lupus italicus'') ja ibeeria hunt (''Canis lupus signatus)''


== Levila ==
== Levila ==
47. rida: 45. rida:
Hundi levila ulatub [[tundra]]test [[poolkõrb]]eteni. Ta on levinud peaaegu kogu [[põhjapoolkera]]l, v.a [[Aafrika]]s, [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ning [[igilumi|igilume]] ja -jääga kaetud aladel.
Hundi levila ulatub [[tundra]]test [[poolkõrb]]eteni. Ta on levinud peaaegu kogu [[põhjapoolkera]]l, v.a [[Aafrika]]s, [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ning [[igilumi|igilume]] ja -jääga kaetud aladel.


Hunt on peaaegu kõikjal [[Eesti]]s tavaline. Eestis elas [[2009]]. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140 <ref name="5r7UW" />), kuid kätte saadi vaid 101. <ref name="jKJzr" /> 2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis kahanenud 22-le ja huntide koguarv umbes 200 loomani.<ref name="ey77e" /> 1. novembrist 2015 28. veebruarini 2016 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 177 hunti, millest kätte saadi 114. 1. novembrist 2017 28. veebruarini 2018 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 101 hunti, millest kätte saadi 112. Kolm hunti kütiti eriloaga väljaspool jahiaega. Küttimise mahtu arvestati varasema küttimismahu asemel 18 ohjamisalaga. Kõige rohkem hunte kütiti Võrumaal - kätte saadi lubatud 17-st hundist 15. Läänemaal kütiti 15 hunti. Ida-Virumaal ei kütitud ühtki hunti küttimise piirangu puudumise tõttu.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Aimar Rakko]], [[Sille Ader]]|URL=https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti|Pealkiri=Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti|Väljaanne=[[Keskkonnaamet]]|Aeg=[[2. märts]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Nh8Wj_hXKwUJ:https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti}}</ref>
Hunt on peaaegu kõikjal [[Eesti]]s tavaline. Eestis elas [[2009]]. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140 <ref name="5r7UW" />), kuid kätte saadi vaid 101. <ref name="jKJzr" /> 2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis kahanenud 22-le ja huntide koguarv umbes 200 loomani.<ref name="ey77e" /> 1. novembrist 2015 28. veebruarini 2016 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 177 hunti, millest kätte saadi 114. 1. novembrist 2017 28. veebruarini 2018 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 101 hunti, millest kätte saadi 112. Kolm hunti kütiti eriloaga väljaspool jahiaega. Küttimise mahtu arvestati varasema küttimismahu asemel 18 ohjamisalaga. Kõige rohkem hunte kütiti Võrumaal kätte saadi lubatud 17-st hundist 15. Läänemaal kütiti 15 hunti. Ida-Virumaal ei kütitud ühtki hunti küttimise piirangu puudumise tõttu.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Aimar Rakko]], [[Sille Ader]]|URL=https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti|Pealkiri=Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti|Väljaanne=[[Keskkonnaamet]]|Aeg=[[2. märts]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Nh8Wj_hXKwUJ:https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti}}</ref>


Lätis elab 500–600 hunti.<ref name="7G0h8" /> 2012. aastal kütiti Lätis 247 hunti.<ref name="UNXyb" />
Lätis elab 500–600 hunti.<ref name="7G0h8" /> 2012. aastal kütiti Lätis 247 hunti.<ref name="UNXyb" />


Huntide arvukuse ohjamiseks kasutatakse [[jahindus]]<nowiki/>t. Jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel, kus nad ründavad kodu- ja kariloomi. Jahindusperioodi välisel ajal jahitakse eriloaga ainult suuri kahjusid põhjustavaid hunte. Huntide tekitatud kahjusid aitab leevendada riik. Julgemate huntide küttimine muudab huntide asurkonna inimpelglikuks.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale|Pealkiri=Keskkonnaagentuur: Eesti hunt ei ole näljas ega kipu inimese kallale|Väljaanne=[[Keskkonnaagentuur]]|Aeg=[[9. märts]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:4FUC_DFQPpcJ:www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale}}</ref>
Huntide arvukuse ohjamiseks kasutatakse [[jahindus]]t. Jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel, kus nad ründavad kodu- ja kariloomi. Jahindusperioodi välisel ajal jahitakse eriloaga ainult suuri kahjusid põhjustavaid hunte. Huntide tekitatud kahjusid aitab leevendada riik. Julgemate huntide küttimine muudab huntide asurkonna inimpelglikuks.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale|Pealkiri=Keskkonnaagentuur: Eesti hunt ei ole näljas ega kipu inimese kallale|Väljaanne=[[Keskkonnaagentuur]]|Aeg=[[9. märts]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:4FUC_DFQPpcJ:www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale}}</ref>


== Välimus ==
== Välimus ==
114. rida: 112. rida:
Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.
Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.


[[Talv]]el toitub hunt [[sõralised|sõralistest]], [[jänes]]test ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse [[koduloom]]i ning [[närilised|närilisi]], ära ei põlata isegi [[putukad|putukaid]] ja [[muna|linnumune]]. Hundi eelistatud [[saakloom]] on [[metskits]]. [[Saarte loend suuruse järjekorras|Saartel]] ja [[Lõuna-Eesti]]<nowiki/>s elavad hundid söövad ka [[punahirv]]<nowiki/>e.<ref name=":0" />
[[Talv]]el toitub hunt [[sõralised|sõralistest]], [[jänes]]test ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse [[koduloom]]i ning [[närilised|närilisi]], ära ei põlata isegi [[putukad|putukaid]] ja [[muna|linnumune]]. Hundi eelistatud [[saakloom]] on [[metskits]]. [[Saarte loend suuruse järjekorras|Saartel]] ja [[Lõuna-Eesti]]s elavad hundid söövad ka [[punahirv]]e.<ref name=":0" />


Hunt võib erakordselt harva<ref name=":0" /> spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas [[koer]]ale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Hunt ründab [[Koduloom|kodu]]- ja [[kariloom]]<nowiki/>i, kuna need on [[metsloom]]<nowiki/>adest kergemini kättesaadavamad.<ref name=":0" />
Hunt võib erakordselt harva<ref name=":0" /> spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas [[koer]]ale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Hunt ründab [[Koduloom|kodu]]- ja [[kariloom]]i, kuna need on [[metsloom]]adest kergemini kättesaadavamad.<ref name=":0" />


Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks [[põder|põtru]]. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas keskmiselt 40 [[metskits]]e, peale selle kümmekond [[metssiga]].
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks [[põder|põtru]]. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas keskmiselt 40 [[metskits]]e, peale selle kümmekond [[metssiga]].
122. rida: 120. rida:
Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest.
Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest.


Inimesi ründavad ainult [[marutaud]]<nowiki/>i põdevad hundid.<ref name=":0" />
Inimesi ründavad ainult [[marutaud]]i põdevad hundid.<ref name=":0" />

== Koht ökosüsteemis ==

Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.

== Koer ==

Hunt on üks koera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad [[eskimo koer]]ad ja [[Saksa lambakoer]]ad, [[idaeuroopa lambakoer]]ad{{lisa viide}}.


== Loomamuinasjutud ja muistendid ==
== Loomamuinasjutud ja muistendid ==
162. rida: 152. rida:
* [[Hundiõng]]
* [[Hundiõng]]
* [[Ibeeria hunt]]
* [[Ibeeria hunt]]

== Kirjandus ==
*[[Mati Kaal]]. Hunt. Loodusehuvilistele ja jahimeestele. Tallinn, 1983.
*[[Ilmar Rootsi]]. Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005.


== Viited ==
== Viited ==
176. rida: 162. rida:
<ref name="UNXyb">[http://www.delfi.lv/news/national/politics/mezu-izcirsana-vilkiem-atvieglo-medisanu.d?id=44053337 Mežu izciršana vilkiem atvieglo medīšanu], Delfi.lv, 19. jaanuar 2014</ref>
<ref name="UNXyb">[http://www.delfi.lv/news/national/politics/mezu-izcirsana-vilkiem-atvieglo-medisanu.d?id=44053337 Mežu izciršana vilkiem atvieglo medīšanu], Delfi.lv, 19. jaanuar 2014</ref>
}}
}}

== Kirjandus ==
*[[Mati Kaal]]. Hunt. Loodusehuvilistele ja jahimeestele. Tallinn, 1983.
*[[Ilmar Rootsi]]. Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005.


== Välislingid ==
== Välislingid ==
191. rida: 181. rida:
* Indrek S. Einberg: [http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/rootsis-saavad-hundijahti-pidavad-jahimehed-tapmisahvardusi.d?id=44316897 Rootsis saavad hundijahti pidavad jahimehed tapmisähvardusi] Maaleht, 18. aprill 2011
* Indrek S. Einberg: [http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/rootsis-saavad-hundijahti-pidavad-jahimehed-tapmisahvardusi.d?id=44316897 Rootsis saavad hundijahti pidavad jahimehed tapmisähvardusi] Maaleht, 18. aprill 2011
* Henry Nicholls, [http://www.bbc.com/earth/story/20150416-the-truth-about-wolves Tõde huntide kohta], <small>([[BBC News Online]], vaadatud 17. aprillil 2015, ''inglise keeles'')</small>
* Henry Nicholls, [http://www.bbc.com/earth/story/20150416-the-truth-about-wolves Tõde huntide kohta], <small>([[BBC News Online]], vaadatud 17. aprillil 2015, ''inglise keeles'')</small>

[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]

Redaktsioon: 24. mai 2018, kell 18:22

 See artikkel räägib loomast; teiste tähenduste kohta vaata Hunt (täpsustus).

Hunt

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Kiskjalised Carnivora
Sugukond Koerlased Canidae
Perekond Koer Canis
Liik Hunt
Binaarne nimetus
Canis lupus

Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Tegemist on tippkiskjaga, kes kontrollib saakloomade arvukust ja evolutsiooni. Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Sellisena on hunt ka indikaatorliik.

Hunt on üks koera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja Saksa lambakoerad ning idaeuroopa lambakoerad[viide?].

Huntidel on oluline osa eri rahvaste folklooris. Sealhulgas Eestis. Samuti on hunt valitud Eesti rahvusloomaks.

Alamliigid

Kirjeldatud on ligi 40 hundi alamliiki. Mõni neist on välja surnud, mõne puhul pole kindel, kas on tegemist alamliigiga või mitte, näiteks itaalia hunt (Canis lupus italicus) ja ibeeria hunt (Canis lupus signatus)

Tuntumad alamliigid on:

jt.

Levila

Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse.

Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel.

Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline. Eestis elas 2009. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140 [1]), kuid kätte saadi vaid 101. [2] 2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis kahanenud 22-le ja huntide koguarv umbes 200 loomani.[3] 1. novembrist 2015 28. veebruarini 2016 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 177 hunti, millest kätte saadi 114. 1. novembrist 2017 28. veebruarini 2018 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 101 hunti, millest kätte saadi 112. Kolm hunti kütiti eriloaga väljaspool jahiaega. Küttimise mahtu arvestati varasema küttimismahu asemel 18 ohjamisalaga. Kõige rohkem hunte kütiti Võrumaal – kätte saadi lubatud 17-st hundist 15. Läänemaal kütiti 15 hunti. Ida-Virumaal ei kütitud ühtki hunti küttimise piirangu puudumise tõttu.[4]

Lätis elab 500–600 hunti.[5] 2012. aastal kütiti Lätis 247 hunti.[6]

Huntide arvukuse ohjamiseks kasutatakse jahindust. Jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel, kus nad ründavad kodu- ja kariloomi. Jahindusperioodi välisel ajal jahitakse eriloaga ainult suuri kahjusid põhjustavaid hunte. Huntide tekitatud kahjusid aitab leevendada riik. Julgemate huntide küttimine muudab huntide asurkonna inimpelglikuks.[7]

Välimus

Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg[8], maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk.

Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas.

Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.

Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast.

Elupaik

Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades.

Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise.

Eluviis

Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua.

Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena.

Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 2–11 hunti.

Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3-aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast.

Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub "teemeistriks" ka mõni nn tavahunt.

Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves.

Näiteks kui hundil on saba püsti ja kõrvad kikkis siis on hunt karja juht või kui hundi saba on jäik on ta valmis ründama.

Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult.

Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos.

Kokku saadakse sügisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist õpetada.

Pesa ja pojad

Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas.

Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada.

Pärast 62–65-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad.

Tavaliselt on pesakonnas 5–7 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300–500 g. Silmad avanevad 10–12-päevaselt.

Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse.

Kutsikad saavad nägijaks 9–12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad.

Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse.

Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt.

Toidu hankimine

Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 7–8 kg.

Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.

Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hundi eelistatud saakloom on metskits. Saartel ja Lõuna-Eestis elavad hundid söövad ka punahirve.[7]

Hunt võib erakordselt harva[7] spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Hunt ründab kodu- ja kariloomi, kuna need on metsloomadest kergemini kättesaadavamad.[7]

Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas keskmiselt 40 metskitse, peale selle kümmekond metssiga.

Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest.

Inimesi ründavad ainult marutaudi põdevad hundid.[7]

Loomamuinasjutud ja muistendid

Huntidel on suur osa folklooris: loomamuinasjuttudes, muistendeis ja legendides. Muinasjuttudes on kuri hunt näiteks "Punamütsikese", "Kolme põrsakese" ja "Seitsme kitsetalle" loos. Rooma valitsejate legendaarne esiisa oli Romulus, kelle koos ta kaksikvenna Remusega kasvatas üles emahunt.

Harilikult kujutatakse muinasjuttudes hunti ahne ja rumalana.

Rudyard Kiplingi "Mowgli" jutustab poisist, kelle hundid üles kasvatasid.

Hundi nime on peetud tabuks, mistõttu vanarahvas on hunti mitmeti nimetanud: kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, Püha Jüri kutsikas jne. Hundi eestikeelne nimetus ongi laenatud saksa keelest; oma nimetus oli susi (nagu soome keeleski).

Vanasti loodeti huntidest lahti saada sõnumise abil. Selliste luuletustega loodeti hundi vaimu ja koos vaimuga ka keha oma talust eemale ajada:

“Metsa hulli, metsa halli,
metsa ilusada isanda,
metsa karvane kasuka!
Kui sa kuuled minu jääle
ja mu kalli karja jääle,
pista pea põõsa`asse,
nina nirki mätta`asse,
ambad aja roika`asse,
otsi muida oina`aida,
katsu muida karjatseida,
murra muida mullikaida!”

Vaata ka

Viited

  1. Suurkiskjate tekitatud kahju on ca 850 000 krooni
  2. Paks lumi takistas tänavu hundijahti
  3. Hunte on jäänud kolmandiku võrra vähemaks, EPL, 27. juuni 2013
  4. Aimar Rakko, Sille Ader (2. märts 2018). "Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti". Keskkonnaamet. {{netiviide}}: |arhiivimisurl= nõuab parameetrit |arhiivimisaeg= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  5. http://www.tvnet.lv/zala_zeme/daba/167652-vilki_dzivo_lidzi
  6. Mežu izciršana vilkiem atvieglo medīšanu, Delfi.lv, 19. jaanuar 2014
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 "Keskkonnaagentuur: Eesti hunt ei ole näljas ega kipu inimese kallale". Keskkonnaagentuur. 9. märts 2018. {{netiviide}}: |arhiivimisurl= nõuab parameetrit |arhiivimisaeg= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  8. "Hunt – täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 22.01.2012.

Kirjandus

  • Mati Kaal. Hunt. Loodusehuvilistele ja jahimeestele. Tallinn, 1983.
  • Ilmar Rootsi. Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005.

Välislingid