Hermann Rägastik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
väited on viidetega allikaile; kui on vastuväiteid, tuleb ka need varustada viidetega |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{kustutada}} |
{{kustutada}} |
||
'''Hermann Rägastik''' (ka Herman Regastik) oli [[Keila]]st pärit [[elektrotehnika|elektrotehnik]], |
'''Hermann Rägastik''' (ka Herman Regastik) oli [[Keila]]st pärit [[elektrotehnika|elektrotehnik]], ainus teadaolev eestlane, kes pääses [[Titanic]]ult.<ref>Erik Kamberg (6. september 2014). ''Katastroof iga hinna eest''. Wõrumaa Teataja, nr 101. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20140906.2.9.2 lk 5].</ref><ref>[[Aarne Vaik]] (1999). ''Käsmu Meremuuseumi toimetised nr 4''. [[Käsmu Meremuuseum]]. [https://issuu.com/rufus394/docs/toimetised_4/6 lk 5] & [https://issuu.com/rufus394/docs/toimetised_4/20 lk 18]</ref><ref name="Õhtuleht">Urmas Vahe: [https://www.ohtuleht.ee/471002/titanic-peidab-endas-kahe-eestlase-saladust ''Titanic peidab endas kahe eestlase saladust?''] Õhtuleht, 31. märts 2012</ref> |
||
[[Keila]]st pärit Rägastik õppis [[Saksa Keisririik|Saksamaal]] [[Mittweida]] ja [[Chemnitz]]i ülikoolis [[elektrotehnika]]t. |
[[Keila]]st pärit Rägastik õppis [[Saksa Keisririik|Saksamaal]] [[Mittweida]] ja [[Chemnitz]]i ülikoolis [[elektrotehnika]]t. Elektrotehnikuna (radistina) asus ta teise inseneri-assistendina ametisse ka Titanicule. Kui laev [[15. aprill]]il [[1912]] uppus, pääses mees pärast pikalt ookeanis loksumist [[Suurbritannia]] auriku pardale ning jõudis sellega Inglismaale.<ref name="Õhtuleht" /> |
||
Tema elukäigu kohta on andmeid napilt. On märgitud, et pärast |
Tema elukäigu kohta on andmeid napilt. On märgitud, et pärast Titanicult pääsemist asus ta masinaohvitserina tööle kaubalaevale, mis samuti uppus, kuid kust kõik pääsesid. Samuti olevat ta olnud mobiliseeritud [[esimene maailmasõda|esimesse maailmasõtta]], kus ta saadeti Belgia rindele ning sai seal raskelt põlvest haavata. Seejärel olevat ta saadetud tervist parandama [[Fidži]]le, kuhu jäi ka oma edasiseks eluks. Samas on väidetud ka seda, et ta elas hilisemas elus hoopis [[Uus-Meremaa]]l.<ref name="Õhtuleht" /> |
||
On arvatud, et Titanicul võis viibida ka teine eestlane, Jakob Kukk, kes aga hukkus.<ref name="Õhtuleht" /> |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 24. mai 2018, kell 18:23
|
See artikkel on esitatud kustutamiseks.
Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel. |
Hermann Rägastik (ka Herman Regastik) oli Keilast pärit elektrotehnik, ainus teadaolev eestlane, kes pääses Titanicult.[1][2][3]
Keilast pärit Rägastik õppis Saksamaal Mittweida ja Chemnitzi ülikoolis elektrotehnikat. Elektrotehnikuna (radistina) asus ta teise inseneri-assistendina ametisse ka Titanicule. Kui laev 15. aprillil 1912 uppus, pääses mees pärast pikalt ookeanis loksumist Suurbritannia auriku pardale ning jõudis sellega Inglismaale.[3]
Tema elukäigu kohta on andmeid napilt. On märgitud, et pärast Titanicult pääsemist asus ta masinaohvitserina tööle kaubalaevale, mis samuti uppus, kuid kust kõik pääsesid. Samuti olevat ta olnud mobiliseeritud esimesse maailmasõtta, kus ta saadeti Belgia rindele ning sai seal raskelt põlvest haavata. Seejärel olevat ta saadetud tervist parandama Fidžile, kuhu jäi ka oma edasiseks eluks. Samas on väidetud ka seda, et ta elas hilisemas elus hoopis Uus-Meremaal.[3]
On arvatud, et Titanicul võis viibida ka teine eestlane, Jakob Kukk, kes aga hukkus.[3]
Viited
- ↑ Erik Kamberg (6. september 2014). Katastroof iga hinna eest. Wõrumaa Teataja, nr 101. lk 5.
- ↑ Aarne Vaik (1999). Käsmu Meremuuseumi toimetised nr 4. Käsmu Meremuuseum. lk 5 & lk 18
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Urmas Vahe: Titanic peidab endas kahe eestlase saladust? Õhtuleht, 31. märts 2012