Kontaktläätsed

  Teksti allikas: https://www.silmapood.ee/mis-on-kontaktlaatsed/

Kontaktläätsed on eelmisel sajandil kasutusele võetud väikesed tänapäeval enamasti pehmest hüdrogeeli põhisest materjalist läbipaistvad poolkerad, mis asetatakse silma et korrigeerida valguse liikumist läbi silma ning fokuseerumispunkti silma võrkkestal. Inimestel kes ei vaja prille või kontaktläätsesid koonduvad valguskiired täpselt ettenähtud kohas ehk võrkkestal ning meie silmast saadetakse ajule töötlemiseks korrektne ehk terav ning arusaadav info. Kui aga inimese silma kuju ja valguse liikumine ning murdumine läbi silma on kas inimese eripärast tingituna, mõne trauma tagajärjel või lihtsalt ealistest iseärasustest tingituna tavapärasest erinev siis koonduvad silma läbivad valguskiired kas võrkkesta ees või taga ning ajule edastatav kujutis jääb hägune. Prillid ja läätsed ongi selleks, et korrigeerida fookuspunkti asukohta.

Kontaktläätsede lühiajalugu

Millal loodi esimesed kontaktläätsed? – Tegelikult me seda ei tea. Nimelt on väga raske määratleda algust. Kas lugeda tänapäevase kontaktläätse ajalugu kontaktläätse esimesest eelasest Leonardo da Vinci loodud läätse kontseptsioonist 13 sajandil. ( mis sai küll pigem tänapäevase optika nurgakiviks ) Või hoopis esimesest kasutatavast kontaktläätsest tänapäevases käsitluses ( Tegelikult küll sarnase kasutatavusega, tänapäeva käsitlusega sarnases võtmes) ehk 19 sajandi teisest poolest kui John Herschel pakkus välja mõtte kasutada läätse mitte prillides vaid eraldiseisva nägemist parandava vahendina ja mille suutis 1887 esimeseks töötavaks prototüübiks vormida doktor A.E. Fick. Need läätsed olid esimesed silma skleeral kantavad nägemist parandavad abivahendid. Kuna need läätsed katsid kogu silmamuna skleera, nimetatakse neid skleraalseteks läätsedeks.

Kuidas sündisid tänapäevased kõvad kontaktläätsed? – Esimene suur samm skleraalsete läätsede edasiarendamises tuli nüüd aga peaaegu 100 aastat tagasi Ameerikast kus töötati välja “uue moodsa materjali” ehk plasti põhjal juba palju “tänapäevasemad” kontaktläätsed. Need loodi läbipaistvast plastikust, umbes sellisest nagu me tänapäeval pleksiklaasina tunneme. Need läätsed olid juba olulisel väiksema diameetriga, oluliselt õhemad ning nende kasutamine oli juba oluliselt mugavam. Siiski ei sobinud need läätsed kaugelti kõigile. Tegelikult ei sobinud need läätsed ca 80% inimestest kellele need vajalikud oleksid olnud. Kõvad kontaktläätsed olid ääretult individuaalsed nende valmistamine sobitamine ja nendega harjumine oli väga keeruline ja tihti ka üsna valulik protsess. Esimesed “hingavad” ehk hapniku läbilaskvad kõvad kontaktläätsed ilmusid müügile ca 50 aastat tagasi. Nagu eelpool mainitud on kõvade läätsede arengu mootoriks materjaliteadus ja järjest uuenevad tehnoloogilised võimalused uusi materjale sünteesida mis omakorda tähendab, veelgi mugavamat läätsekandmist ning järjest suuremat hulka inimesi kellele kõvad läätsed sobivad.

Kuidas sündisid pehmed kontaktläätsed ? – Kui läätsede kontseptsiooni tekkimisel ja testimisel oli suur roll füüsikutel ja füüsikalistel avastustel ( optika valdkonna areng ) siis alates eelmisest sajandist on läätsede arengud ja arendust juhtinud keemia ehk materjalide süntees. Materjalid muutuvad järjest õhulisemaks hapnikujuhtivamaks, niiskust hoidvamaks, silma kujuga kohanevaks jne. Pehmete materjalide areng sai alguse 1959 kui tutvustati uuendusliku vettjuhtivat polümeeri. Järgnevate aastakümnete jooksul keskenduti just peamiselt nn pehmete läätsete väljatöötamisele ja arendamisele, kun apehmed läätsed oli võrreldes kõvade läätsedega kordades mugavamad, need sobisid peaaegu kõikidele läätsekandjatele, nende kandmine ja hoolitsemine muutus mugavaks ning lihtsaks. Pehmete kontaktläätsede areng jätkub tormiliselt ka täna. Viimase 20 aasta jooksul on läätsede valmistamiseks kasutatavad tehnoloogijad ja materjalid korduvalt uuenenud ning läätsed mis veel 10 või isegi 5 aastat tagasi tundusid innovaatilised ning ääretult mugavad on tänases mõstes kohmakad, “umbsed” kleepuvad, kõvad, paksud jne. Ka läätsed kandmise aeg on oluliselt pikenenud. Pehmete läätsede puhul võib osasid läätsesid kanda silmas isegi kuni 30 ööpäeva järjest. Loomulikult ei ole see silmaarstide poolt soovitatud kandmisreziim kuid näitena materjalide ja tehnoloogiate arengust, on tegemist suure saavutusega.

Prillid või läätsed ?

Tegelikult on nii prillid kui ka läätsed täpselt ühe ja sama probleemi pisut erinevad lahendused. Sealjuures ei ole läätsed ja prillid üksteist sugugi välistavad vaid pigem üksteist täiendavad. Prillid on universaalsed, lihtsamad kasutada ja nende kasutamisele ei ole ajapiiranguid. Kontaktläätsed on aga jällegi universaalsemad, multifunktsionaalsemad ja diskreetsemad. Paljuski on kontaktläätsede või prillide kandmise valik isiklike eelistuste küsimus.

Erinevad läätse tüübid

See millist läätsetüüpi eelistada sõltub esmalt kandja silmade eripärast, seejärel kandja valmidusest kontaktläätse eest hoolitseda ( ühepäevased vs mitmepäevased ) ja ootusest läätsedele. ( kas läätsed on ainult nägemist korrigeerivad või soovitakse pisut muuta ka näiteks silma värvi 😉 )

1 päevased läätsed

Kõige mugavamad kontaktläätsed. Iga õhtu võtad kontaktläätse silmast ning viskad lihtsalt ära . Hommikul aga võtad väljapuhanuna pakist uue steriilse, puhta läätsepaari ja oled paari hetkega valmis jälle päevale vastu astuma. Ei mingit mökerdamist pesemise ja hoiustamisega. Ainus mure on see, et te kontaktläätse magamise ajaks silma ei unusta. Muuseas – see on lihtne juhtuma, sest tänapäevased läätsed on nii mugavad ning headest materjalidest, et tihti unustatakse läätsed lihtsalt ära. Alles hommikul selgub, et üks paar läätsesid on juba silmas mis tuleks enne uute paigaldamist ära võtta. Ühekordsete läätsede eelised:

• Ei pea puhastama
• Igal hommikul puhtad ja uued
• väikesed pakid on mugav reisile kaasa võtta

30 päevased läätsed

Kuna kuuajaliste läätsede hind on palju atraktiivsem kui ühepäevaste läätsede hind siis ongi 30 päevased läätsed eelistatuimad kontaktläätsed eestis. Tõsi, maailmas on 30 päevaste läätsede populaarsus mõneti pöördvõrdeline elatustasemega. Sest erinevalt ühekordsetest läätsedest vajavad korduvkasutatavad läätsed palju rohkem tähelepanu ning spetsiaalset puhastamist. 30 päevased läätsed tuleb igal õhtu silmast võtta. ( kui ei ole tegemist ööpäevaste läätsedega ) Läätsed tuleb spetsiaalses lahuses puhastada ning panna säilituskonteinerisse. Hommikune protseduur on sarnane ühekordsetele läätsedele ja ei ole iseenesest keerulisem ega aeganõudvam eeldusel, et eelmisel õhtul said läätsed korralikult puhastatud. 30 päevaste läätsede kasuks räägib kõige rohkem just erinevate variatsioonide rohkus ning tootjate suur valik. Kõik võimalikud kumerused ja diameetrid on peaaegu kõikidelt tootjatelt saadaval. Lisaks on 30 päevaste läätsedena saadaval ka enamus toorilisi ja multifokalseid kontakläätsesid, rääkimata värvilistest läätsedest mis samuti on valdavalt korduvkasutusega.

• Suur valik
• Soodne hind

Ööpäevased läätsed

Nagu nimigi ütleb on neid läätsesid lubatud arstiga eelnevalt konsulteerides, kanda silmas ööpäevaringselt. Nende pikaajalise kasutamise teeb võimalikuks spetsiaalne ülimalt hea hapnikujuhtimisega hüdrogeel. See tähendab, et läätsede pikaajalise kandmise põhiline takistus – puudulik hapniku ligipääs silmale ( kuna lääts katab silma ) on eemaldatud tänu spetsiaalsele materjalile mis juhib hapniku läätse pinnalt läbi läätse silma pinnale. Hüdrogeel materjal kasutab selleks spetsiaalset läätse läbivatel nanotorudel baseeruvat materjalistruktuuri. Piirangutena on ööpäevaste läätsed puhul soovituseks teha iga 6 kandmispäeva järel üks läätsevaba päev. Nii hoiate oma silmad terved.

Multifokaalsed läätsed

Multifokaalsed läätsed on suunatud neile kes teavad mis asjad on mitmevaatelised klaasid. Ehk siis neile kellel on tarvis erinevaid prille lähedale vaatamiseks ja kaugele vaatamiseks. Multifokaalsetel läätsedel on reeglina 2 aga mõnikord ka kolm erineva tugevusega fokaalset ala. Läätse keskosa on reeglina kaugelevaatamiseks ning selle all või ümber ( olenevalt läätse ehitusest ) lugemistugevusega ala.

Toorilised läätsed – astigmatism

Pikka aega ei olnud silinder klaasidega prillidele läätsede seas alternatiivi. Tooriliste prilliklaaside või kontaktläätsede puhul on oluline, et korrigeeriv lääts asuks liskas õigele kaugusele ka õigel teljel. Ehk siis läätsed ei tohiks silmas keerelda. Kuna aga läätsed on niisked ümarad ning iga silmapilgutus liigutab läätsesid pisut ühes või teises suunas on seda väga raske nii staatiliselt paigal hoida. Viimastel aastatel on aga kontaktläätsede arendustöö jõudnud niikaugele, et on võimalik luua kontaktläätsed ka astigmatismi korrigeerimiseks. Spetsiaalsed kontaktalad läätsedel seavad toorilised läätsed iga pilgutusega uuesti õigesse asendisse ja seega ei pea enam muretsema läätsede “keerlemise “ pärast.

Värvilised läätsed

Lisaks nägemist korrigeerivatele läätsedele on võimalik kasutada ka iluläätsesid. Iluläätsed on saadaval ka 0 tugevustega. Värvilised läätsed jagunevad peamiselt kaheks Värvilised läätsed mis katavad oma loomuliku silmavärvi täielikult ja on mõeldud silmavärvi täielikuks muutmiseks, ning värvilised kontaktläätsed mis on toonivad, ehk oma loomulik silmavärv paistab alt välja.

Küsimused kontaktläätsede kohta

Kas prillide retsept ja läätsede retsept on üks ja sama ?

Võib aga ei pruugi. Enne kontaktläätsede kasutamist oleks vaja kindlasti külastada silmaarsti või konsulteerida optometristiga. Tihti on siiski läätsede retsept pisut erinev. Selle põhjus võib olla kasvõi see, et sinu silmade retsept on peale viimast silmaarsti külastust pisut muutunud.

Kas läätsede kandmine kahjustab silmasid ?

Kui jälgite oma silmaarsti seatud kandmisreziimi ning jälgite läätse valmistaja ettekirjutusi siis ei kahjusta. Nagu ikka on palju siin võimalik ära teha just ise. Mida hoolikam te olete seda väiksem on võimalus, et läätsed teie silmi ärritavad, põhjustavad ebamugavustunnet vms.

Kas läätsesid võib ööseks silma jätta ?

Jah kui tegemist on ööpäevaste läätsedega. Kui tegemist on aga tavaliste ühekordsete läätsedega või 30 päevaste läätsedega siis pääsete peale läätsed ööseks silma unustamist vaid kerge ehmatusega kui läätsed koheselt eemaldate ja nii silmad kui läätsed korralikult puhastate.

Mis pidi läätsesid silma panna ?

Kõikidel moodsatel ja enamlevinud läätsedel on läätsele märgitud spetsiaalne märgistus mille abil on võimalik määrata kumba pidi läätsed silma panna. Kui te aga ei suuda sellist märgistust leida siis vaadake tähelepanelikult läätse kuju oma sõrmeotsal enne silma panemist. Korrekne lääts, ehk õiget pidi lääts on ilusa sümmeetrilise kujuga ehk nö. Kausi või pooliku palli kujuga. Kui aga läätse äär on kas allapoole paindunud või esineb silmnähtavaid kõrvalekaldeid nn. Kausi kujust – siis on põhjust kontrollida kas pole lääts pahempidi sõrmeotsal. Pöörake lääts ümber ja vaadake uuesti. Kas läks paremaks?

Kuidas läätsesid hooldada ?

Kontaktläätsede hooldamisel ei ole midagi keerulist. Tuleb vaid jälgida põhilisi hoolsusnõudeid. Alati alustage ja lõpetage käte pesemisega. Kõige suurem probleemide allikas on puhastamata kätelt läätsedele kandunud mustus. Kontaktläätsed tuleb peale silmast võtmist alati kohe puhastada spetsiaalse läätsevedelikuga. Nii eemaldate läätse pinnalt sinna päeva jooksul ladestunud mustuse ja jääkained. Peale läätse puhastamist tuleb lääts paigaldada ööseks spetsiaalsesse lahusega konteinerisse. Hommikul alusta jälle esmalt käte pesemisega ja alles seejärel võta kontaktläätsed konteinerist.

Milline on kontaktläätsede säilivusaeg ?

Avamata pakendis on läätsede säilivusaeg märgitud läätse pakendile. Reeglina on kontaktläätsede säilivusaeg sellises pakendis paar aastat. Avatud pakendis on läätse säilivusaeg aga oluliselt lühem. Ühepäevastel läätsedel on säilivusaeg üks päeva. 30 päevastel läätsedel aga 30 päeva. Ehk siis ükskõik kas te kasutatae läätsesid igapäevaselt või kord nädalas, saate pakendist välja võetud läätsesid kanda 30 päeva jooksul. Isegi kui selle aja jooksul olete vaid korra või kaks läätsesid silma pannud.

Kas värviliste läätsede jaoks on vaja silmi kontrollida ?

Jah on vaja. Kindlasti on vaja ka 0 tugevusega läätsede jaoks eelnevalt külastada silmaarsti või optometristi sest enne läätsede valimist on vaja määrata millise baaskõveruse ja diameetriga läätsed teie silmadele sobivad. Valede parameetritega läätsede kasutamine võib viia ja reeglina ka viib erinevate soovimatute tagajärgedeni. Punetavad, kipitavad või sügelevad silmad on vaid kergemad kaebused mida mitte sobivate läätsede kasutamine kaasa toob.

Kasutatud silmapood.ee materjale autori loal