Gsies: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Innervillgraten
12. rida: 12. rida:
2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 2256 inimest ja valla pindala on 108.7km².
2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 2256 inimest ja valla pindala on 108.7km².


Gsies külgneb järgmiste valdadega: [[Dobbiaco vald|Toblach]], [[Innervillgrateni vald|Innervillgraten]] (Austrias), [[Welsberg-Taisteni vald|Welsberg-Taisten]], [[Rasun Anterselva vald|Rasen-Antholz]], [[St. Jakob in Defereggeni vald|Sankt Jakob in Defereggen]] (Austrias) ja [[Niederdorfi vald (Lõuna-Tirool)|Niederdorf]].
Gsies külgneb järgmiste valdadega: [[Dobbiaco vald|Toblach]], [[Innervillgraten]] (Austrias), [[Welsberg-Taisteni vald|Welsberg-Taisten]], [[Rasun Anterselva vald|Rasen-Antholz]], [[St. Jakob in Defereggeni vald|Sankt Jakob in Defereggen]] (Austrias) ja [[Niederdorfi vald (Lõuna-Tirool)|Niederdorf]].


=== Frazioni ===
=== Frazioni ===

Redaktsioon: 17. mai 2018, kell 12:57

Gsiesi org
Gsiesi valla paiknemine Lõuna-Tiroolis

Gsies (itaalia: Valle di Casies) on org ja vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70km Bolzanost kirdes, Austria piiri ääres.

Gsiesis on peetud kelgutamise maailmameistrivõistlusi.

Geograafia

2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 2256 inimest ja valla pindala on 108.7km².

Gsies külgneb järgmiste valdadega: Toblach, Innervillgraten (Austrias), Welsberg-Taisten, Rasen-Antholz, Sankt Jakob in Defereggen (Austrias) ja Niederdorf.

Frazioni

Gsiesi vallas on frazioni (alljaotused, peamiselt külad ja asundused) Außerpichl (Colle di Fuori), Innerpichl (Colle di Dentro), St. Magdalena-Niedertal (Santa Maddalena Valbassa), St. Magdalena-Obertal (Santa Maddalena Vallalta), St. Martin-Niedertal (San Martino Valbassa), St. Martin-Obertal (San Martino Vallalta), Oberplanken (Planca di Sopra) ja Unterplanken (Planca di Sotto).

Ajalugu

Kogukond

Keeleline jaotus

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneleb 98.29% rahvastikust esimese keelena saksa keelt, 1.62% itaalia keelt ja 0.09% ladiini keelt.

Välislingid