Hermann von Buxhövden: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
{{Persoon
{{Persoon
| Nimi = Hermann I
| Nimi = Hermann I
36. rida: 36. rida:


==Päritolu==
==Päritolu==
Hermann sündis tõenäoliselt [[Alam-Saksi]]maal, [[Bremen]]ist põhjas asuvas [[Bekeshövede]]s, kus asus perekonna pealoss ning oli pärit ühiskondlikult silmapaistvas perekonnast, 12. sajandi lõpus oli kümme Buxhoevedenide perekonna liiget [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkond|Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas]] kõrgetel ametikohtadel. Hermanni ema Aleydis oli [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskop]]i [[Hartwig II]] poolõde. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa [[Friedrich I Barbarossa]] aegse ristisõja [[Püha maa|pühale maale]].
Hermann sündis tõenäoliselt [[Alam-Saksi]]maal [[Bremen]]ist põhjas asuvas [[Bekeshövede]]s, kus asus perekonna pealoss. Ta oli pärit ühiskondlikult silmapaistvast perekonnast, 12. sajandi lõpus oli kümme Buxhoevedenite perekonna liiget [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkond|Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas]] kõrgetel ametikohtadel. Hermanni ema Aleydis oli [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskop]]i [[Hartwig II]] poolõde. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa [[Friedrich I Barbarossa]] aegse ristisõja [[Püha maa|pühale maale]].


Hermannil oli viis venda: [[Theoderich de Ropa|Theoderich]], Engelbert, [[Albert von Buxhövden|Albert]], [[Rothmar von Buxhövden|Rothmar]] ja [[Johannes Appelderin|Johannes]].
Hermannil oli viis venda: [[Theoderich de Ropa|Theoderich]], Engelbert, [[Albert von Buxhövden|Albert]], [[Rothmar von Buxhövden|Rothmar]] ja [[Johannes Appelderin|Johannes]].
50. rida: 50. rida:
Lihula piiskopikoha asemel nimetati ta [[1224]]. aastal [[Tartu]] esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni [[1247]]. aastani.
Lihula piiskopikoha asemel nimetati ta [[1224]]. aastal [[Tartu]] esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni [[1247]]. aastani.


Tartu piiskopina kasutas ta oma võimu kindlustamiseks sugulus- ja hõimlassidemeid, Hermann läänistas tema valduses olnud piiskopkonna maad lähisuguslastele: [[Ugandi]] maakonna keskne kihelkond Otepää läks Hermanni vennale [[Theoderich de Ropa]]le, [[Puhja]] anti Hermanni õemehele Engelbert von [[Tiesenhausen|Thysenhusen]]ile. [[Tarbatu kihelkond|Tarbatu kihelkonna]] aga jättis piiskop endale ja [[Tartu toomkapiitel|toomkapiitlile]]. Oma venna [[Rothmar von Buxhövden]]i seadis Hermann Tartusse [[toompraost]]iks ja annetas toomkapiitli ülalpidamiseks samuti 24 küla<ref>[[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, lk 6–7</ref>.
Tartu piiskopina kasutas ta oma võimu kindlustamiseks sugulus- ja hõimlussidemeid, Hermann läänistas enda valduses olnud piiskopkonna maad lähisugulastele: [[Ugandi]] maakonna keskne kihelkond Otepää läks Hermanni vennale [[Theoderich de Ropa]]le, [[Puhja]] anti Hermanni õemehele Engelbert von [[Tiesenhausen|Thysenhusen]]ile. [[Tarbatu kihelkond|Tarbatu kihelkonna]] aga jättis piiskop endale ja [[Tartu toomkapiitel|toomkapiitlile]]. Oma venna [[Rothmar von Buxhövden]]i seadis Hermann Tartusse [[toompraost]]iks ja annetas toomkapiitli ülalpidamiseks samuti 24 küla<ref>[[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, lk 6–7</ref>.


[[1225]]. aastaks ehitati Hermanni korraldusel Otepääle esimene kivikindlus Eestis - [[Otepää linnus]]. [[1242]]. aastal piiskopkonna ja [[Mõõgavendade ordu]] väge vahel toimunud [[Jäälahing]]us oli Hermann ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.
[[1225]]. aastaks ehitati Hermanni korraldusel Otepääle esimene kivikindlus Eestis – [[Otepää linnus]]. [[1242]]. aastal piiskopkonna ja [[Mõõgavendade ordu]] vägede vahel toimunud [[Jäälahing]]us oli Hermann ristisõdijate väe formaalne juht, kuid kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.


Piiskop Hermann jäi [[1245]]. aastal vanadusest pimedaks ja oma elu lõpuaastad veetis Hermann [[Kärkna klooster|Kärkna kloostris]], surres seal 1248. ja [[1254]]. aasta vahel.
Piiskop Hermann jäi [[1245]]. aastal vanadusest pimedaks. Elu lõpuaastad veetis Hermann [[Kärkna klooster|Kärkna kloostris]] ning suri seal vahemikus 1248–[[1254]].


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 13. mai 2018, kell 12:57

Hermann I
Sünninimi Hermann von Buxhövden
Sünniaeg Alam-Saksimaa
Surmaaeg Kärkna klooster
Rahvus sakslane

Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja esimene Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürsti staatuses, kui ka vaimulik valitseja.

Päritolu

Hermann sündis tõenäoliselt Alam-Saksimaal Bremenist põhjas asuvas Bekeshövedes, kus asus perekonna pealoss. Ta oli pärit ühiskondlikult silmapaistvast perekonnast, 12. sajandi lõpus oli kümme Buxhoevedenite perekonna liiget Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas kõrgetel ametikohtadel. Hermanni ema Aleydis oli Hamburgi ja Bremeni peapiiskopi Hartwig II poolõde. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa Friedrich I Barbarossa aegse ristisõja pühale maale.

Hermannil oli viis venda: Theoderich, Engelbert, Albert, Rothmar ja Johannes.

Hermann von Buxhövdeni vennad omandasid Vana-Liivimaal mõjuvõimsad ametikohad: vend Albert von Buxhövden oli Riia piiskop ja vend Rothmar von Buxhövden sai Hermanni toetusel Tartu toomkapiitli toompraostiks.

Tartu piiskopkonna diötsees (helesinise joonega piiratud ala) ja stift (helesinine). Liivi ordu valdused on kujutatud valgena

Lihula piiskopina

Hermann määrati oma venna Riia peapiiskopi Alberti poolt 1219. aastal Lihula (Leal) piiskopkonna piiskopiks, kuid kuna Lihula vallutasid rootslased, kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohuseid seal reaalselt täitma hakata.

Tartu piiskopina

Lihula piiskopikoha asemel nimetati ta 1224. aastal Tartu esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni 1247. aastani.

Tartu piiskopina kasutas ta oma võimu kindlustamiseks sugulus- ja hõimlussidemeid, Hermann läänistas enda valduses olnud piiskopkonna maad lähisugulastele: Ugandi maakonna keskne kihelkond Otepää läks Hermanni vennale Theoderich de Ropale, Puhja anti Hermanni õemehele Engelbert von Thysenhusenile. Tarbatu kihelkonna aga jättis piiskop endale ja toomkapiitlile. Oma venna Rothmar von Buxhövdeni seadis Hermann Tartusse toompraostiks ja annetas toomkapiitli ülalpidamiseks samuti 24 küla[1].

1225. aastaks ehitati Hermanni korraldusel Otepääle esimene kivikindlus Eestis – Otepää linnus. 1242. aastal piiskopkonna ja Mõõgavendade ordu vägede vahel toimunud Jäälahingus oli Hermann ristisõdijate väe formaalne juht, kuid kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.

Piiskop Hermann jäi 1245. aastal vanadusest pimedaks. Elu lõpuaastad veetis Hermann Kärkna kloostris ning suri seal vahemikus 1248–1254.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Kersti Markus, MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS, Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, lk 6–7
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hermann_von_Buxhövden&oldid=4995930"