Maamme: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
Rootsikeelsed sõnad põhinevad [[Johan Ludvig Runeberg]]i 1846. aasta luuletusel "Vårt land". |
Rootsikeelsed sõnad põhinevad [[Johan Ludvig Runeberg]]i 1846. aasta luuletusel "Vårt land". |
||
Ametliku soomekeelse tõlke autoriks peetakse [[Paavo Cajander]]i ([[1889]]), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge [[Julius Krohn]]i töörühma tõlkel ([[1867]]).<ref>{{netiviide |Autor=Pekka Linnainen |Pealkiri=Suomenkielisen Maamme-laulun riemujuhla lähestyy |Keel=fi |Väljaanne=Uusi Suomi |Aeg=13.05.2015 |URL=http://pekkalinnainen.vapaavuoro.uusisuomi.fi/kulttuuri/195104-suomenkielisen-maamme-laulun-riemujuhla-lahestyy-vai-lahestyyko }}</ref> Erinevus on ainult esimese salmi ühes sõnas: algupärase ''pohjainen'' asemel lauldakse tänapäeval ''pohjoinen''. Algupärast sõna kasutas veel ka Cajander 1889. aasta tõlkes. Laulu esitati esimest korda [[13. mai]]l 1848 [[Helsingi]]s. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis. [[Lydia Koidula]] õppis laulu viisi ja värsked soomekeelsed sõnad Julius Krohni käest juba 1867. aastal tema Tartu külastuse ajal.<ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html | Pealkiri = Julius Krohn | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = |
Ametliku soomekeelse tõlke autoriks peetakse [[Paavo Cajander]]i ([[1889]]), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge [[Julius Krohn]]i töörühma tõlkel ([[1867]]).<ref>{{netiviide |Autor=Pekka Linnainen |Pealkiri=Suomenkielisen Maamme-laulun riemujuhla lähestyy |Keel=fi |Väljaanne=Uusi Suomi |Aeg=13.05.2015 |URL=http://pekkalinnainen.vapaavuoro.uusisuomi.fi/kulttuuri/195104-suomenkielisen-maamme-laulun-riemujuhla-lahestyy-vai-lahestyyko }}</ref> Erinevus on ainult esimese salmi ühes sõnas: algupärase ''pohjainen'' asemel lauldakse tänapäeval ''pohjoinen''. Algupärast sõna kasutas veel ka Cajander 1889. aasta tõlkes. Laulu esitati esimest korda [[13. mai]]l 1848 [[Helsingi]]s. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis. [[Lydia Koidula]] õppis laulu viisi ja värsked soomekeelsed sõnad Julius Krohni käest juba 1867. aastal tema Tartu külastuse ajal.<ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html | Pealkiri = Julius Krohn | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 13.05.2018 | Keel = {{et}} }}</ref> |
||
Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm. |
Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm. |
Redaktsioon: 13. mai 2018, kell 09:05
"Maamme" (rootsi keeles "Vårt land", 'Meie maa') on de facto[1][2] Soome Vabariigi riigihümn.
Hümni muusika autor on saksa päritolu ja enne Soome tulekut Stockholmis tegutsenud Friedrich Pacius (1848).
Rootsikeelsed sõnad põhinevad Johan Ludvig Runebergi 1846. aasta luuletusel "Vårt land".
Ametliku soomekeelse tõlke autoriks peetakse Paavo Cajanderi (1889), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge Julius Krohni töörühma tõlkel (1867).[3] Erinevus on ainult esimese salmi ühes sõnas: algupärase pohjainen asemel lauldakse tänapäeval pohjoinen. Algupärast sõna kasutas veel ka Cajander 1889. aasta tõlkes. Laulu esitati esimest korda 13. mail 1848 Helsingis. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis. Lydia Koidula õppis laulu viisi ja värsked soomekeelsed sõnad Julius Krohni käest juba 1867. aastal tema Tartu külastuse ajal.[4]
Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm.
Räägitakse, et Pacius komponeeris muusika veerand tunniga, oskamata aimata, et see läheb soomlastele niivõrd hinge, et nad teevad sellest oma riigi hümni.
Kuni Soome iseseisvumiseni 1917. aastal, mil laulu hakati seostama ainult Soomega, lauldi Paciuse laulu Runebergi sõnadega sageli teisteski Põhjamaades: Rootsis, Norras ja Taanis. Laulu originaaltekstis ei nimetata Soomet, välja arvatud 4. ja 10. salmis, mida harva lauldakse. Laulus räägitakse lihtsalt põhjamaast, üksnes soomekeelne tekst nimetab juba esimeses reas Soomet. Sellepärast on laulu sisu, eriti rootsi keeles, märkimisväärselt sarnane Rootsi hümni ja Norra hümniga.
Eesti hümnil "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning liivlaste hümnil "Min izāmō, min sindimō" on sama muusika, mis Soome hümnil. Erinevus seisneb selles, et Soome hümnil korratakse salmi lõpuosa, Eesti hümnil seda ei tehta.
Sarnasuse tõttu paljude teiste hümnidega on tehtud ettepanek võtta uueks Soome hümniks Jean Sibeliuse "Finlandia", millele on soomekeelsed sõnad kirjutanud Veikko Antero Koskenniemi ja rootsikeelsed sõnad Joel Rundt. On ka neid, kes peavad "Finlandiat" lihtsalt muusikalises mõttes kenamaks, aga kriitikud ütlevad, et seda on raske laulda. "Finlandia" on olnud juba kasutusel endise Biafra hümnina.
Sõnad
1.
- Oi maamme, Suomi, synnyinmaa,
- soi, sana kultainen!
- Ei laaksoa, ei kukkulaa,
- ei vettä rantaa rakkaampaa,
- kuin kotimaa tää pohjoinen,
- maa kallis isien!
2.
- On maamme köyhä, siksi jää,
- jos kultaa kaivannet
- Sen vieras kyllä hylkäjää,
- mut meille kallein maa on tää,
- sen salot, saaret, manteret,
- ne meist on kultaiset.
3.
- Ovatpa meille rakkahat
- koskemme kuohuineen,
- ikuisten honkain huminat,
- täht'yömme, kesät kirkkahat,
- kaikk'kuvineen ja lauluineen
- mi painui sydämeen.
4.
- Täss auroin, miekoin, miettehin
- isämme sotivat,
- kun päivä piili pilvihin
- tai loisti onnen paistehin,
- täss Suomen kansan vaikeimmat
- he vaivat kokivat.
5.
- Tään kansan taistelut ken voi
- ne kertoella, ken?
- Kun sota laaksoissamme soi,
- ja halla näläntuskan toi,
- ken mittasi sen hurmehen
- ja kärsimykset sen?
6.
- Täss on sen veri virrannut
- hyväksi meidänkin,
- täss iloaan on nauttinut
- ja murheitansa huokaillut
- se kansa, jolle muinaisin
- kuormamme pantihin.
7.
- Tääll' olo meill on verraton
- ja kaikki suotuisaa,
- vaikk onni mikä tulkohon,
- maa isänmaa se meillä on.
- Mi maailmass on armaampaa
- ja mikä kalliimpaa?
8.
- Ja tässä, täss' on tämä maa,
- sen näkee silmämme.
- me kättä voimme ojentaa
- ja vettä rantaa osoittaa
- ja sanoa: kas tuoss' on se,
- maa armas isäimme.
9.
- Jos loistoon meitä saatettais
- vaikk' kultapilvihin,
- mis itkien ei huoattais,
- vaan tärkein riemun sielu sais,
- ois tähän köyhäänkotihin
- halumme kuitenkin.
10.
- Totuuden, runon kotimaa
- maa tuhatjärvinen
- miss' elämämme suojan saa,
- sa muistojen, sa toivon maa,
- ain ollos, onnes tyytyen,
- vapaa ja iloinen.
11.
- Sun kukoistukses kuorestaan
- kerrankin puhkeaa,
- viel lempemme saa nousemaan
- sun toivos, riemus loistossaan,
- ja kerran, laulus synnyinmaa
- korkeemman kaiun saa.
Tõlge
1.
- Oi maa, me Soome, sünnimaa,
- suur sõna helise!
- Ei ükski rand all taevaraa
- nii armsat eal olla saa,
- kui põhja koidust kuldne see
- maa meie isade.
2.
- Me maa on kehv, sest jäägu neist
- kes kullahimuga,
- läeb kõrgilt võõras mööda meist;
- kuid kallimat meil pole teist,
- ning voorte, saarte, laantega
- kuldmaa on meile ta.
3.
- Me armastame mühavaid
- mustmetsi, järve teid,
- me koski, laulvaid, kohavaid,
- me tähtis-öid, me valgeid öid -
- ja kõiki laule, pilte neid
- mil Soome võlund meid.
4.
- Siin adra, mõõga, mõttega
- me isad võitlesid,
- kas päikse paistel, tormiga,
- hea õnnega, või halvaga -
- siin surmaga nad heitlesid,
- ja siiski püsisid.
5.
- Ei lugeda neid vaevu või,
- ei lõpeks võitluslood:
- kuis külast külla sõda sõi,
- kuis tuli hall ja nälja tõi,
- kes mõõdaks kõik need vaenuvood
- mis kestnud põlved nood?
6.
- Ja siin see on kus valati
- kord verd ka meie eest,
- siin, siin, kus naerdi, nuteti,
- kus koormate all ägati
- mis kannud ammu aegadest
- see rahvas - meie eest!
7.
- Siin on meil hea, siin olla karm,
- kõik meile annud ta;
- kas saatus helde meil või karm,
- üks isamaa meil on, üks arm,
- mis võikski ilmas leiduda
- väärt enam armasta?
8.
- Ja siin, ja siin just on see maa,
- ees meie silmade;
- kätt võime välja siruta,
- ja vett, ja randu näidata;
- näe, see siin, öelda kõigile,
- me isamaa on see!
9.
- Kui ka kesk pilvi hiilgavaid
- me kodu kuldse saaks,
- kus poleks ohkeid, pisaraid,
- kus tähetants me elu vaid,
- ka seal me unistuseks heaks
- see vaene maa siin jääks.
10.
- Oi maa, tuhande järve maa,
- mis laul ja truudus lõi,
- me elu, kodu kinkija,
- me isade, me laste maa,
- oi, kehvanagi, püsti päi
- ja vabalt, kindlalt käi!
11.
- Küll sinu pungi õitsele
- kord puhkeb uhkena,
- me armastus viib hiilgele
- su au, su töö, su lootuse,
- ja saab kord kõla kõrgema
- su laul, oi sünnimaa!
Tõlkinud August Annist
Viited
- ↑ Jenni Natri. Suomen laki ei tunne Maamme-laulua. – Utain, 5. detsember 2003. Tampereen yliopisto, Tiedotusopin laitos.
- ↑ Suomen laki ei tunne Maamme-laulua – Kokoomus: ”Säädetään Finlandia kansallislauluksi”, uusisuomi.fi, 27. mai 2016
- ↑ Pekka Linnainen (13.05.2015). "Suomenkielisen Maamme-laulun riemujuhla lähestyy". Uusi Suomi (soome).
- ↑ "Julius Krohn". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 13.05.2018.