Fail: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Fail''' (inglise keeles ''file'') on andmete kogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust. Faile võib avada, muuta ja kopeerida lõpmatult palju kordi.<ref name="Fail">[http://kn.eki.ee/?Q=fail Fail] - kn.eki.ee e-keelenõu. Kasutatud 19.03.2018</ref> Failidesse informatsiooni salvestamine on sama nagu sõnade kirjutamine paberil. Failidega töötamine toimub [[Operatsioonisüsteem|operatsioonsüsteemide]] abil.<br> |
|||
'''Fail''' (ingl. ''file'') on sarnaste [[andmed|andmete]] kogum, mis on salvestatud tavaliselt [[Andmekandja|andmekandjale]] eraldiseisva üksusena ning mida töödeldakse arvutis või muus seadmes tervikuna. |
|||
On olemas palju erinevaid failitüüpe, iga tüüpi kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Fail võib olla loodud selleks, et salvestada pilte, kirjaliku sõnumeid, videod, [[Arvutiprogramm|arvutiprogramme]] ja muid andmeid. Mõned failitüübid saavad salvestada korraga kaks või enam andmete tüüpi, näiteks arhiivifailid, mis võivad sisaldada pildi-, video- ja tekstifaile.<ref name="Fail2">[http://study.risk.ee/arvuti/failihaldus/ Failihaldus] - study.risk.ee. Kasutatud 19.03.2018</ref><br> |
|||
Näiteks [[tekstifail]] koosneb [[tekst]]ist, aga [[Arvutiprogramm|programmifail]] (nt [[exe]]) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). |
|||
Kuna arvutites on väga palju faile (tuhanded või isegi rohkem), siis pannakse need gruppidesse – kaustadesse, mida kasutaja saab omaduste järgi sorteerida. Igale failile on antud nimi, mis lihtsustab faili leidmist kaustas. |
|||
==Ajalugu== |
|||
Sõna „fail“ pärineb ladinakeelsest sõnast ''filum'' <ref name="ajalugu">[https://www.etymonline.com/word/file Fail] - etymonline.com Online Etymology Dictionary. Kasutatud 19.03.2018</ref>.<br> |
|||
Sõna „''file''“ rakendati arvuti mälus esimest korda 1950. aastal Radio Corporation of America reklaamis Popular Science Magazine'is, kus öeldi, et arvutuste tulemusi saab säilitada „failis“, kuhu salvestatakse numbreid ja neid võib täiendada.<br> |
|||
Aastal 1952 oli sõna „fail“ seotud [[Perfokaart|perfokaartidega]]. Esialgu tähistati terminiga "fail" salvestusseaded, mitte selle sisu. |
|||
==Faili omadused== |
|||
===Faili nimetus=== |
|||
Enamikus failisüsteemides kasutatakse faili nimetust märkimiseks, millise faili juurde tehakse päring. Enamik operatsioonsüsteeme vajab failinime unikaalsust failidel, mis asuvas ühes kataloogis/kaustas, mõned operatsioonsüsteemid lubavad ühe nimetuse mitme faili jaoks.<br> |
|||
* [[Microsoft_Windows|Windowsi]] operatsioonsüsteem lubab nimetada faile suur- ja väiketähtedega, numbritega, mõnede kirjavahemärkide ja tühikuga. |
|||
* [[Linux|Linuxi]] operatsioonsüsteemis on lubatud kõik sümbolid välja arvatud „/“. |
|||
* [[MS-DOS|MS-DOSi]] failide nimetuses on lubatud ainult ladina suurtähed ja numbrid. |
|||
===Failinime laiend=== |
|||
Failinime laiend eksisteerib FAT16, FAT32 ja NTFS-failisüsteemides, mida kasutavad MS-DOS, DR-DOS, PC DOS, MS Windows. Laiendeid kasutatakse failitüübi määramiseks, need annavad süsteemile teada millise rakendusega seda faili avada.<br> |
|||
Vaikimisi on Windowsi operatsioonisüsteemil laiend peidetud. |
|||
===Põhiatribuudid=== |
|||
{| class="wikitable" |
|||
|- |
|||
! Atribuudi nimetus !! Tõlge !! Tähendus !! Failisüsteemid !! Operatsioonsüsteemid |
|||
|- |
|||
| ''Read only'' || Ainult lugemiseks || Faili sisse ei tohi kirjutada || [[FAT32]], [[FAT12]], [[FAT16]], [[NTFS]], [[HPFS]], VFAT || DOS, OS/2, Windows |
|||
|- |
|||
| ''System''|| Süsteemne|| Kriitiline fail operatsioonsüsteemi töötamiseks|| [[FAT32]], [[FAT12]], [[FAT16]], [[NTFS]], [[HPFS]], VFAT || DOS, OS/2, Windows |
|||
|- |
|||
| ''Hidden''|| Peidetud|| Faili ei saa näha, kuni see on peidetud|| [[FAT32]], [[FAT12]], [[FAT16]], [[NTFS]], [[HPFS]], VFAT|| DOS, OS/2, Windows |
|||
|- |
|||
| ''Archive''|| Arhiivne|| Fail on muudatud pärast varukoopia tegemist; faili muutmisel seab OS automaatselt atribuudi|| [[FAT32]], [[FAT12]], [[FAT16]], [[NTFS]], [[HPFS]], VFAT|| DOS, OS/2, Windows |
|||
|} |
|||
===Kellaaeg=== |
|||
Faile võib sorteerida loomise, muutmise ja viimase avamise järgi. |
|||
===Faili omanik ja grupp=== |
|||
Mõnes failis saab märkida faili omaniku ja omanikugrupi. |
|||
===Juurdepääsuõigused=== |
|||
Mõned failisüsteemid pakuvad kasutajatele võimalust piirata juurdepääsu faili sisule. |
|||
==Toimingud failidega== |
|||
* Faili avamine |
|||
* Faili sulgemine |
|||
* Faili kirjutamine – faili sisse pannakse andmed |
|||
* Faili lugemine – faili andmed pannakse mällu |
|||
==Viited== |
|||
<references /> |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 12. mai 2018, kell 11:48
Fail (inglise keeles file) on andmete kogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust. Faile võib avada, muuta ja kopeerida lõpmatult palju kordi.[1] Failidesse informatsiooni salvestamine on sama nagu sõnade kirjutamine paberil. Failidega töötamine toimub operatsioonsüsteemide abil.
On olemas palju erinevaid failitüüpe, iga tüüpi kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Fail võib olla loodud selleks, et salvestada pilte, kirjaliku sõnumeid, videod, arvutiprogramme ja muid andmeid. Mõned failitüübid saavad salvestada korraga kaks või enam andmete tüüpi, näiteks arhiivifailid, mis võivad sisaldada pildi-, video- ja tekstifaile.[2]
Kuna arvutites on väga palju faile (tuhanded või isegi rohkem), siis pannakse need gruppidesse – kaustadesse, mida kasutaja saab omaduste järgi sorteerida. Igale failile on antud nimi, mis lihtsustab faili leidmist kaustas.
Ajalugu
Sõna „fail“ pärineb ladinakeelsest sõnast filum [3].
Sõna „file“ rakendati arvuti mälus esimest korda 1950. aastal Radio Corporation of America reklaamis Popular Science Magazine'is, kus öeldi, et arvutuste tulemusi saab säilitada „failis“, kuhu salvestatakse numbreid ja neid võib täiendada.
Aastal 1952 oli sõna „fail“ seotud perfokaartidega. Esialgu tähistati terminiga "fail" salvestusseaded, mitte selle sisu.
Faili omadused
Faili nimetus
Enamikus failisüsteemides kasutatakse faili nimetust märkimiseks, millise faili juurde tehakse päring. Enamik operatsioonsüsteeme vajab failinime unikaalsust failidel, mis asuvas ühes kataloogis/kaustas, mõned operatsioonsüsteemid lubavad ühe nimetuse mitme faili jaoks.
- Windowsi operatsioonsüsteem lubab nimetada faile suur- ja väiketähtedega, numbritega, mõnede kirjavahemärkide ja tühikuga.
- Linuxi operatsioonsüsteemis on lubatud kõik sümbolid välja arvatud „/“.
- MS-DOSi failide nimetuses on lubatud ainult ladina suurtähed ja numbrid.
Failinime laiend
Failinime laiend eksisteerib FAT16, FAT32 ja NTFS-failisüsteemides, mida kasutavad MS-DOS, DR-DOS, PC DOS, MS Windows. Laiendeid kasutatakse failitüübi määramiseks, need annavad süsteemile teada millise rakendusega seda faili avada.
Vaikimisi on Windowsi operatsioonisüsteemil laiend peidetud.
Põhiatribuudid
Atribuudi nimetus | Tõlge | Tähendus | Failisüsteemid | Operatsioonsüsteemid |
---|---|---|---|---|
Read only | Ainult lugemiseks | Faili sisse ei tohi kirjutada | FAT32, FAT12, FAT16, NTFS, HPFS, VFAT | DOS, OS/2, Windows |
System | Süsteemne | Kriitiline fail operatsioonsüsteemi töötamiseks | FAT32, FAT12, FAT16, NTFS, HPFS, VFAT | DOS, OS/2, Windows |
Hidden | Peidetud | Faili ei saa näha, kuni see on peidetud | FAT32, FAT12, FAT16, NTFS, HPFS, VFAT | DOS, OS/2, Windows |
Archive | Arhiivne | Fail on muudatud pärast varukoopia tegemist; faili muutmisel seab OS automaatselt atribuudi | FAT32, FAT12, FAT16, NTFS, HPFS, VFAT | DOS, OS/2, Windows |
Kellaaeg
Faile võib sorteerida loomise, muutmise ja viimase avamise järgi.
Faili omanik ja grupp
Mõnes failis saab märkida faili omaniku ja omanikugrupi.
Juurdepääsuõigused
Mõned failisüsteemid pakuvad kasutajatele võimalust piirata juurdepääsu faili sisule.
Toimingud failidega
- Faili avamine
- Faili sulgemine
- Faili kirjutamine – faili sisse pannakse andmed
- Faili lugemine – faili andmed pannakse mällu